Tõlliste Vallavolikogu — Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003-2005 kinnitamine — KO, 155, 2285

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 lõike 3 ja Tõlliste Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määruse nr 2 «Tõlliste valla haridusasutuste põhimääruste ja arengukavade kinnitamise kord» punkti 1.8, Tõlliste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Martin MAASK LAATRE LASTEAED-ALGKOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 I. SISSEJUHATUS 1. Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava on dokument, mis määrab arengu põhisuunad ja valdkonnad. 2. Arengukava määrab kooli ja lasteaia tegevuskava kolmeks aastaks. 3. Arengukava lähtub Laatre Lasteaed-Algkooli põhimäärusest ja Tõlliste valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 2.1. Asend Laatre Algkool asub Valgamaal Tõlliste vallas Laatre alevikus Pargi 9. Koolihoonena on kasutusel algselt elumajana kasutusel olev hoone, mis hiljem kohandati lasteaiahooneks ning on alates 1991. aastast kasutusel koolihoonena. Kooli vahetus naabruses asub lasteaiamaja, milles asuvad kaks rühma on liidetud kooliga. Mõlemat maja kütab koolihoone keldris asuva vedelkütusele seatud katel. 2.2. Ajalugu Kooli järjepidevust arvestatakse aastast 1850, mil Laatre Apostelliku Õigeusu kiriku juurde moodustati Laatre kihelkonnakool. Tegelik hariduselu algas küll varem. 1688. a tegutses Laatre luteri kiriku juures köstrikool, mis Põhjasõja puhkedes 1702. a põles koos kiriku ja kirikumõisaga maani maha. Veel mainitakse kooli Laatres ka 1768. a kirikuvisitatsioonides, kuid edaspidised andmed koolielust puuduvad. Niisiis loeme järjepidevat kooli Laatres alates 1850. aastast. Esialgne vähese õpilaste arvuga Laatre kihelkonnakool kasvas aegade jooksul isegi 7-klassiliseks – tollal nimetati sellist kooliastet mittetäielikuks keskkooliks. Seda tiitlit sai kool vähe kanda, sest pärast uue kooli ehitamist Tsirguliina jäi Laatresse vaid algkool, mis likvideeriti vähese õpilaste arvu tõttu aastal 1971. Möödus 20 aastat ning taas avati Laatre Algkool praeguses asukohas. Vana koolihoone hävis tules. Alates 1998. aastast töötab kool koos kõrvalasuva lasteaiaga ühise juhtimise all ja ühise eelarvega. Hetkel on kooli kõrval kaks lasteaiarühma – maimikute rühm (2–4-aastased) ja aiarühm (4–7-aastased). 2.3. Pedagoogiline personal Taasavamisest alates on koolis töötanud üle kümne õpetaja, kellest enamik on aastate jooksul siirdunud mujale elama. Täna töötab koolis kolm õpetajat, lasteaias kaks lasteaiaõpetajat ja muusikaõpetaja. Praegune pedagoogide kaader on järgmine: • Heda Hansson – algklassiõpetaja, lõpetanud Tartu Ped. Kooli, erialase keskharidusega • Tiina Arbeiter – algklassiõpetaja, lõpetanud Tallinna Ped. Instituudi, erialase kõrgharidusega • Marika Troon – koolijuhataja, erialalt algklassiõpetaja, lõpetanud Tallinna Ped. Instituudi, erialase kõrgharidusega • Katrin Kallis – muusikaõpetaja, lõpetanud Väimela tehnikumi, keskeriharidusega • Tiia Luht – lasteaiaõpetaja, lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Kooli, erialase keskharidusega • Ülle Visnapuu – lasteaiaõpetaja, lõpetanud Tsirguliina Keskkooli, keskharidusega 2.4. Õpilaskontingent ja lapsed lasteaias • Kool töötab algkoolina; I kooliaste 1. – 3. klass ja II kooliaste 4. klass • Koolis töötab üks vahetus, õppekeeleks eesti keel • Alates 1999/2000. õppeaastast pole koolis õpilaste vähesuse tõttu komplekteeritud ühte klassi • Kool saab oma täienduse õpilaste osas lasteaiast • Kool töötab õpilaste arvust lähtudes kahanevas tempos: kui 1995/96. õa oli koolis 45–47 õpilast, siis alates uuest 2003/04. õa jääb kooli vaid 14 õpilast • Lasteaias on tööl kaks rühma 21 lapsega III. KOOLI- JA LASTEAIASISENE TÖÖ 3.1. Juhtimine • Kooli ja lasteaia kogu töö eest vastutab üks isik – juhataja • Juhataja otseses alluvuses on asutuse pedagoogiline kaader; halduspersonali tööd korraldab majandusjuhataja • Juhataja külastab õppetunde vähemalt kord poolaastas ja lasteaiategevusi kord aastas • Juhataja kutsub kokku õppenõukogu vähemalt kord õppeveerandi jooksul, vajadusel ka sagedamini • Juhataja koondab enda ümber aktiivselt mõtleva ja arenemisvõimelise meeskonna • Vajadusel, koostöös meeskonnaga, koostab ning korraldab juhataja küsitlusi nii õpilastele kui ka lastevanematele – arenguvõimaluste paremaks kavandamiseks • Juhataja peab pidama ja säilitama kooli ja lasteaia dokumentatsiooni vastavalt Haridus- ja Teadus ministeeriumi kehtestatud korrale 3.2. Hoolekogu • Koolile ja lasteaiale valitakse üks hoolekogu • Hoolekogu töö on korraldatud vastavuses hoolekogu põhimäärusega • Ühisesse hoolekogusse kuulub kooli- ja lasteaiapoolne esindaja • Hoolekogu valimisel võetakse arvesse hoolekogu põhimäärust • Hoolekogu koordineerib tööd nii kooli, lasteaia ja lastevanemate vahel kui ka lasteasutuse ja valla vahel • Juhatajal on hoolekogus aruandja ja nõuandja roll • Hoolekogu töö edukus sõltub hoolekogusse valitavatest isikutest; suurel määral ka hoolekogu esimehest ARENGUKAVA HOOLEKOGULE Tegevus Täitmine Tagasiside andmine hoolekogu otsustest; stendid, lastevanemate koosolekud, vestlused Pidev Arengukava täiendamine Pidev Majandusraskuste lahendamine, probleemide teatamine vallavolikogule Pidev Lastevanemate avalduste läbivaatamine toidusoodustustele ning vastavate otsuste tegemine Sept., jaanuar Õppemaksusoodustuste jagamine Sept., jaanuar 3.3. Lastevanemate osalus • Vähemalt kord õppeveerandi jooksul on planeeritud lastevanematele klassikoosolekud • Igale kooli ja lasteaia suurüritusele kaasatakse lapsevanemad • Õppeaasta lõpul, maikuus planeeritakse lahtised koolitunnid külastamiseks lastevanematele • Lastevanemad on oodatud nii kooli- kui ka lasteaiamajja ka koolivälisel ajal • Sagedased on individuaalsed vestlused lastevanematega IV. KOOLI JA LASTEAIA TÖÖ PLANEERIMINE 4.1. Arengukava Kooli ja lasteaiarühma arengukava koostatakse kolmeks aastaks, toetudes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, Haridus- ja Teadusministeeriumi määrustele ning Tõlliste valla hariduse arengukavale. Arengukava koostamisel lähtutakse konkreetse piirkonna hariduslikest vajadustest ning eripärast. Arengukava valmiskuju esitatakse kohalikule vallavolikogule nende poolt määratud tähtajaks. 4.2. Õppeaasta üldtööplaan • Õppeaasta üldtööplaani koostab juhataja koostöös kooli ja lasteaiaõpetajatega iga uue õppeaasta alguses • Üldtööplaani kinnitab õppenõukogu • Üldtööplaan kajastab koolielu korralduslikku poolt ning annab ülevaate eesoleva õppeaasta prioriteetidest • Kooli ja lasteaia üldtööplaan vormistatakse iseseisva dokumendina, mis kuulub alaliseks säilitamiseks V. ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE 5.1. Õppekavad • Kooli ja lasteaiarühma õppekava koostab üldjoontes juhataja • Õppekava esitatakse valmiskujul kinnitamiseks hoolekogule • Õppekava on kooli põhidokument ning kuulub alaliseks säilitamiseks • Õppekava täiendatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele uue õppeaasta algul 5.2. Ainekavad • Kooli ja lasteaiarühma ainekavad koostavad vastavad aineõpetajad koostöös teiste pedagoogidega • Ainekavad vaadatakse läbi õppenõukogus ning need kinnitab juhataja • Ainekavad kuuluvad õppekava juurde ning moodustavad koos kooli põhidokumendi • Erivajadusega õpilaste ainekavad vaadatakse õpitulemuse huvides läbi kaks korda õppeaasta jooksul 5.3. Töökavad • Töökava koostab vastava aine õpetaja ja lasteaiaõpetaja, võttes aluseks ainekava ja koolis kasutatava õppekirjanduse • Töökavasse märgib õpetaja arvestuslikud tööd ja kontrolltööd • Töökavasse märgitakse lisamaterjal ning tunni andmiseks vajalikud töövahendid • Töökava esitatakse juhatajale kinnitamiseks enne uue õppeaasta algust • Kooli –ja lasteaia õppetegevuse aluseks õpetajale on tema enese töökava • Töökavasid võib hoida kooli õppekavaga koos VI. KOOLIKOHUSTUS • Kool peab tagama õpilasele nõuetekohase õpetuse • Lähim eesmärk on kooli IV klassi lõpetanute normaalne ja häireteta edasijõudmine uues koolis • Lasteaia kooliks ettevalmistusrühma kuuluvad kõik Laatre, Iigaste ja Tagula piirkonna kuueaastased lapsed, kui vanem pole otsustanud teise kooli või lasteaia kasuks • Kooli juures eraldi koolieelikute klassi ei tööta • Koolikohustusest kõrvalehoidva õpilasega tegeleb kool koostöös valla sotsiaaltöötaja ja konstaabliga VII. KOOLI TÖÖKESKKOND 7.1. Õppetingimused • Koolimajas töötab iga päev 14 õpilast ja 4 täiskasvanut • Lasteaiarühmas on keskmiselt kohal 20 last, kelle juures viibib neli täiskasvanut • Mõlema asutuse jaoks on kahekorruseline maja • Koolimaja klassiruumid ning lasteaiaruumid on piisavalt valgustatud • Õpetajate kasutada on koolis puhketuba – õpetajatetuba puudub • Klassiruumides on valdavalt ühekohalised õpikohad • Lasteaiarühma õppevahendid muretsetakse lastevanemate kulul; samuti ka töövihikud ning kooliks ettevalmistusrühma õppetarbed 7.2. Tööohutus • Kooli- ja lasteaiatöös pole ohtlikke situatsioone esinenud • Iga-aastaselt korraldab Valgamaa Päästeamet koolile ja lasteaiale tuletõrjealase õppepäeva – osalevad nii lapsed kui ka täiskasvanud • Tuletõrje-eeskirjad on kõigile tutvumiseks ning nii kooli- kui ka lasteaiamajas nähtaval kohal • Tööohutusalast ettevalmistust ja eelteadmisi töökaitsest omab üks töökollektiivi poolt väljavalitud töötaja 7.3. Toitlustamine • Kõik õpilased koolis söövad kord päevas sooja lõunatoitu – toidupäevamaksumus ei ületa 10 krooni õpilase kohta. Õpilase toidu eest maksab üldjoontes tema vanem, kui riik või asutuse hoolekogu ei otsusta teisiti • Lasteaialapsed saavad süüa kolm korda päevas: hommikusöök, lõunasöök ja oode. Lapse toidupäev ei ületa üldjoontes 10 krooni päevas ning selle eest maksab lapsevanem, kui hoolekogu ei otsusta teisiti • Toit valmistatakse lasteaiamaja köögis, mis vastab tervisekaitsenõuetele ja on tunnustatud • Kooli- ja lasteaiatoidu maitset ning toiduväärtust kontrollib kas asutuse juhataja või majandusjuhataja ning kontrolli tulemused kajastuvad vastavates dokumentides • I–IV klassi õpilased saavad tasuta piima või teatud piimasaadusi vastavalt programmi «Koolipiim» raames ettenähtud korrale VIII. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ 8.1. Võimalused ja tingimused • Saali ja(või) spordisaali puudumisel on lastel võimalus käia Tsirguliina KK võimlas kergejõustikutreeningutel kaks korda nädalas; transport õp. Tiinalt • Kokkuleppel muusikaõpetajatega on võimalus käia Valga Muusikakooli filiaali Tsirguliina KK muusikaklassis; koolibuss • Kokkuleppel Tsirguliina Rahvamaja juhatajaga on võimalik käia peotantsuringis Tsirguliinas; tasuline, õp. Tiina transport • Klassiõhtute ja kooli ühisürituste läbiviimiseks on tingimused olemas • Ümbruskonna väikekoolide igakevadine spordipäev viiakse läbi Tsirguliina KK staadionil • Koolibussi kasutades on võimalik käia lasteetendustel nii oma maakonnas kui ka väljaspool 8.2. Huvialaringid • Kooli rahvatantsuring – juhendab õp. Eha Mandel • Lasteaia liikumisrühm – juhendab õp. Eha Mandel • Kooli mudilaskoor – juhendab õp. Katrin Kallis IX. HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED Aasta-aastalt väheneva õpilaste arvu tõttu on hetkeseis kooli osas troostitu. Kui siiani saime koolis õpetada põhiaineid üksikklassis, siis järgneva kolme aasta prognoos on liitklassid. Kuna lähim kool asub vaid 4 km kaugusel, siis ei tule liitklassid Laatre koolile kindlasti kasuks. Areng maal toimub vaid siis, kui inimestel on siin rakendust. Pole tööd, pole ka inimesi. Mõne paljulapselise pere lahkumine Laatrest viib kooli tühjaks. Lasteaias on väike edasiminek, mis ei garanteeri siiski küll koolitulevate õpilaste arvu suurenemist. Kui 2001. aasta sügisel oli lasteaiarühmas vaid 10 last, siis täna on seal lapsi juba 21. Täienemine sai teoks tänu Tagula küla elanikele, kes otsustasid lapsed panna Laatre lasteaeda, mitte Antslasse. Kooli õpilaste arvu kasvamist ei julge prognoosida, sest pole garanteeritud kõikide lasteaias käivate laste edasiõppimine kõrvalasuvas koolis. 2003. aasta kevadel lõpetab IV klassi 12 õpilast, kuid sügisel alustab kooliteed vaid kaks last. Tagula lapsed käivad küll lasteaias Laatres, kuid kooliteed alustavad Tsirguliinas. Koos lasteaiaga on aastate jooksul moodustunud üsna tugev lüli – alusharidus ja algharidus. Lasteaed andis siiani kevadel IV klassi lõpetamise tõttu lahkunud lapsed sügisel arvuliselt tagasi. Kooliõpetajate ja lasteaiaõpetaja vaheline pidev koostöö toob kooli vastava ettevalmistusega lapsed. Õpilased ja õpetaja on tuttavad juba enne kooli astumist. Hetkel ei keeldu Tõlliste vald investeerimast ka Laatre kooli. See suurendab lootust ja annab alust mõelda positiivselt. Meeskonnatööna on analüüsitud kooli ning lasteaia positiivseid ja negatiivseid külgi: Positiivne 1. Mõlema asutuse sisekliima sõbralik, konfliktideta, kodune. 2. Töötajad täienduskoolitatud. 3. Kõik töötajad armastavad lapsi. 4. Laste arvu vähesus koolis ja lasteaias annab võimaluse jõuda iga lapseni. 5. Õppekava olemasolu. 6. Üldtööplaan aastaks olemas. 7. Klassiruumid väikesed, hubased, talvel soojad. 8. Kodu–kooli lähedus enamikul lastest. 9. Kollektiiv valdavalt avatud uuendustele. 10. Väikeses lastekollektiivis saab iga laps võimaluse end näidata: esinemised, võistlused jne. 11. Kehalise kasvatuse tundide läbiviimise võimalus Tsirguliina KK-s aitab õpilastel järgnevasse kooli paremini sisse elada. 12. Kooli ja lasteaia püsima jäänud traditsioon alustada ja lõpetada õppeaastat kirikus. 13. Asukoht turvaline – sõidukite liiklus peaaegu olematu. 14. Koolisiseste ürituste mitmekesisus. 15. Kõik on omavahel tuttavad. 16. Probleemsed ja õpiraskustega lapsed suurema tähelepanu all. 17. Liitklasside olemasolu kasvatab õppurites iseseisva töö harjumusi. Negatiivne 1. Õpilaste arv klassides liiga väikene – rühma- ja grupitöö võimalus puudub. 2. Liitklassid hirmutavad lastevanemaid – arvatakse, et laps ei saa liitklassis õppimisega hakkama. 3. Ruumikitsikus, eriti lasteaias – maja on ehitatud elumajaks. 4. Lasteaia territooriumi piirav aed ümberkukkumisohus. 5. Puudub spordisaal ning isegi elementaarne võimalus kohapeal sportida. 6. Vähene laste arv ei võimalda eriti luua huviringe (2–3 last ühes ringis). 7. Pidev sissemurdmiste oht ja hirm – lasteaias puudub turvasignalisatsioon. 8. Logopeedi puudumine. 9. Infosulgus – arvuti ja interneti püsiühenduse puudumine. Ümbritsevast keskkonnast tulenev mõju: Positiivne 1. Külarahva heatahtlik suhtumine. 2. Alus- ja alghariduse väärtustamine kohaliku omavalitsuse poolt. 3. Töötasust tingitud probleemide vähesus. 4. Lastevanematelt laekuv osalustasu kergendab pingelist eelarvet. 5. Kaadri koolitusvõimalused. 6. Laatre AIP-I kasutamise võimalus. Negatiivne 1. Noorukite hoolimatu käitumine lasteaia ja kooli territooriumil. 2. Lastevanemate passiivne hoiak oma lapse kasvatamisel. 3. Töötus ja kätteõpitud abitus soodustavad logelemist. 4. Vanemate väike sissetulek ei võimalda osalemist tasulistel lasteüritustel. 5. Noortetöö puudumine. 6. Kooli likvideerumise oht. X. TEGEVUSKAVA VISIOON – KÕIKIDELE LASTELE ON TAGATUD KVALITEETNE ALUSHARIDUS JA KINDLUSTATUD KOOLIKS ETTEVALMISTUS. TAHAME LUUA LASTEASUTUSE(D), KUHU ON LAPSED ALATI OODATUD, KUHU LAPS TULEB RÕÕMUGA NING KUHU LAPSEVANEM OMA LAPSE KERGE SÜDAMEGA JÄTAB VÕI SAADAB. LAATRE KOOLI LÕPETANUD LAPSED ON TÖÖVALMID, HEA TEADMISTE PAGASIGA NING JÕUAVAD ÕPPETÖÖS TEISTES KOOLIDES NORMAALSELT EDASI. EESMÄRGID • Antava hariduse kvaliteedi parandamine ja edasiõppimiseks parema ettevalmistuse kindlustamine Tegevuskava: Pedagoogilise kaadri oskuste ja töötingimuste parandamine Pidev Õpetajate taseme- ja täienduskoolituse võimalustekohane toetamine Vastavalt võimalustele Ühiste õppepäevade korraldamine ümberkaudsete väikekoolidega ja lasteaedadega (Õru LA, Sangaste LA, Sooru LA, Tsirguliina LA) Pidev Võimaluste leidmine usuõpetuse õpetamiseks koolis valikainena Alates sept. 2003 vastavalt võimalustele Õpetajate tarbeks arvuti muretsemine Sept. 2003 • Klassi- ja koolivälise töö kvaliteedi parandamine Tegevuskava: Koostöö jätkamine ühisürituste korraldamiseks ümberkaudsete väikekoolidega ja lasteaedadega (Õru, Sangaste Tsirguliina, Sooru) Pidev Aktiivsem koostöö kohaliku naisseltsiga Pidev Huviala- ja isetegevusringide võimalustekohane töölerakendamine (näite- ja muusikaring) Vastavalt võimalustele Osavõtt Tsirguliina Keskkooli algklasside üritustest Vastavalt võimalustele • Kooli ja lasteaia materiaalse baasi parandamine Tegevuskava: TEGEVUS 2003 2004 2005 Turvasignalisatsioon lasteaeda XXX Tahvlivalgustus koolimajja 1 500 Toidunõud, kööginõud 1 000 1 000 1 000 Lasteaia koridori põrandakate 1 000 Voodipesu, kardinad (lasteaiale) 500 500 500 Makk – raadio (2tk kool + lasteaed) 1 500 Lasteaia ja kooli õueala planeerimine Kuur kooliõuel 500 Liivakast 500 Lasteaeda ümbritseva piirdeaia väljavahetamine 40 000 Interneti püsiühendus XXX Tolmuimeja lasteaeda 1 500 Kooli- ja lasteaiaruumide remont 3 000 3 000 3 000 • Lastevanematele informatsiooni kättesaadavuse kindlustamine ja enesetäiendamisvõimaluste tagamine Tegevuskava: Lastevanemate suunamine Tsirguliina KK poolt korraldatud täiskasvanute enesetäiendamiskursustele Võimalusel Lahtiste tundide läbiviimine lastevanematele Maikuu Informatsiooni jagamine paberkandjal Detsember – jõuluteated Mai – kevadteated Individuaalsed vestlused, pereüritused, klassikoosolekud, klassiõhtud lastevanematega, väljasõidud, piknikud Pidev Interneti püsiühendusega infopunkti loomine kooli juurde 2004. a Lastevanemate aktiivne kaasamine lasteaia- ja kooliellu Pidev • Lasteaias ja koolis antava hariduse kvaliteedi parandamine Tegevuskava: Arendada ning täiendada kooli ja lasteaia õppekava Pidev Õppeaasta analüüs ning hinnangu andmine Õa lõpul Lasteaialaste koolivalmiduse saavutamine Pidev Õppematerjalide täiendamine, süstematiseerimine Pidev Erivajadustega lastele individuaalsete ainekavade valjatöötamine 2x õa jooksul Õpetajatele puhkenurga sisseseadmine 2003. a sügis Maimikutega tehtava töö kvaliteedi parandamine Pidev Lasteaialapse individuaalse arengumapi koostamine 2003. a sügisest • Töötajate kvalifikatsiooni ja täiendusõppe tagamine Tegevuskava: Tegevus Täitmise aeg Pedagoogidele esitatud kvalifikatsiooninõuetest tingitud enesetäiendamine Vastavalt 5-aastaste tsüklitena Lühiajalised kursused Valgas, kohapeal vms Pidev enesetäiendamine Kursuste materjalide tutvustamine teistele töötajatele Pidev Erialase info edastamine lühinõupidamistel Pidev Koolipsühholoogi loengute korraldamine 2x aastas Tuletõrjeõppuse korraldamine 1x aastas, kevadel Toiduhügieenialane koolitus Vastavalt graafikule Töötervishoiualane koolitus (töökeskkonna volinik) Vastavalt graafikule Kaasaegsete õppematerjalidega tutvumine Pidev, interneti vahendusel Töötajate täiendusõpe ja koolitus Töötaja nimi 2003 2004 2005 Märkused Malle Põliste (lasteaiaõp. abi) Toiduhügieenialane algkoolitus 6 t 400 kr Leili Säinas (lasteaiaõp. abi) Toiduhügieenialane algkoolitus 6 t 400 kr Ave Sõna (koolitädi) Toiduhügieenialane algkoolitus 6 t 400 kr Silvi Kivipalu (maj. juhat.) Toiduhügieenialane algkoolitus 6 t 500 kr Kersti Kaljumäe (kokk) Toiduhügieenialane algkoolitus 6 t 500 kr Katrin Kallis (muusikaõpet.) Pedagoogika Tartu ÕK 160 t. 2500 kr Pedagoogika Tartu ÕK 160 t. 2500 kr Kursuse summa jaotatud kahe õa peale Tiia Luht (lasteaiaõpet.) Tööohutus ja töötervishoid 400 ke Ülle Visnapuu (lasteaiaõpet.) Ped. algkursus Tartu ÕK 2500 kr Ped. algkursus Tartu ÕK 2500 kr Kursuse summa jaotatud kahe õa peale Marika Troon (juhataja) Eripedagoogika Tartu ÕK 2500 kr Osaliselt 2006. õa-sse ??? XI. Arengukava muutmise kord Arengukava muutmine ja täiendamine toimub iga õppeaasta alguses septembrikuu jooksul arvestades huvigruppide hinnanguid ja ettepanekuid.