Jõgeva Vallavalitsus — Kurista lasteaia «Karukell» arengukava kinnitamine — KO, 37, 1025

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 lõike 3 ning Jõgeva Vallavolikogu 12. septembri 2002. a määruse nr 15 «Jõgeva valla koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2002, 64, 1432) alusel 1. Kinnitada Kurista lasteaia «Karukell» arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 16. detsembril 2002. a. Vallavanem Saima KALEV Kantselei spetsialist vallasekretäri ülesannetes Ulvi PINT Jõgeva Vallavalitsuse 9. detsembri 2002. a määruse nr 25 lisa 1. SISSEJUHATUS Alusharidus on vundament terveks eluks ja kui on kindel vundament, siis on sellele edaspidi hea rajada tugev pealisehitus. Lasteaed on lapse arengus olulise tähtsusega, sest alus tulevastele teadmistele, oskustele, ja hoiakutele pannakse eelkoolieas. Lasteaias toimub laste süsteemne, järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ning harjumuste kujundamine peamiselt lasteasutuse õpetaja kavandatud õppe- kasvatustegevustes ja mängudes. See esitab ka õpetajale kõrged nõudmised ning sunnib tunnetama enesetäiendamise vajadust. Selleks, et tänapäeva kiirete muutumiste maailmas püsima jääda, tuleb osata planeerida oma tegemisi pikemaks ajaks ette. Arengukava on välja töötatud aastateks 2002–2005, see määrab lasteaia arengu ja omanäolisuse sellisena, nagu me tahame näha oma lasteaeda lähiaastatel. 2. Üldandmed 2.1. Ajalugu Kurista lasteaed Karukell avati 27. augustil 1986. a. Ehitajaks oli Jõgeva Metsamajand. Nüüd oli kohalikel lastel võimalik koolieelset õpet ja kasvatust saada kodu lähedal. Lasteaiale valis nime tolleaegne metsandusminister Heino Teder. Oma valikut põhjendas ta sellega, et lill karukell on looduskaitse all. Juhatajaks sai Janne Vilms, personali oli üheksa inimest. Lasteaed asus tööle kahe-rühmalisena: aia- ja sõimerühm. Lapsi oli 33. Esimesed neli aastat töötas lasteaias meditsiinitöötaja, kuid siis see koht koondati. 1993. a asus lasteaed Karukell juhataja kohuseid täitma Silvi Suur, kes oli selles ametis 2002. a. aprillini. 1993. aasta 1. veebruarist läks lasteaed Jõgeva valla alluvusse. Side Jõgeva Metsamajandiga nõrgenes. 1995. a struktuur muutus: kahest rühmast üks jäi liitrühmaks, mudilasrühm hakkas aga tööle poolepäevarühmana. 1995–1997. a töötasid lisaks kahele rühmale õhtupoolikutel veel lasteringid koolilastele. Poistele käsitööring, tüdrukutele kunsti- ja muusikaring (ringid töötasid tühjaksjäänud med. tubades). 1998. a käisid koolilapsed lasteaias õhtupoolikuti mängimas ja õppimas. 1998–2000. a töötas lasteaia med. ruumides lugemistuba Kurista küla elanike tarvis. 2001. a detsembris seoses Vaimastvere lasteaia ülekolimisega Karukella lasteaeda toimus rühmade struktuuris jälle muutus: mõlemad rühmad muudeti liitrühmadeks ning hakkasid tööle täisajaga. 2001/02 tehti lasteaiale kapitaalremont. Remondi käigus lõhuti maha ka med. kabineti seinad ning asemele ehitati II liitrühma riietusruum. Vanale riietusruumile lisandus seega veel üks ruum, kuhu rajati lastele spordinurk. 2001/02. õppeaastal käis lasteaias 40 last. 2.2. Hetkeseis Moto: Püüa näha igas päevas päikest. Oleme Kurista külas asuv väike lasteaed. Meil on kena õueala ja lähedal palju looduskauneid kohti. Kuna majal puudub saal ja sportimisvõimalused ruumis on kitsad, siis oleme laste üritused ja liikumise korraldanud enamasti õuealal ja ümbruskonnas. Meil on välja kujunenud palju traditsioonilisi üritusi, mis paljus toetuvad eesti rahvakalendrile. Osaleme ka aktiivselt valla kultuuri- ja spordiüritustel. Õppe-kasvatustöö lasteaias toimub eesti keeles. Ühel päeval nädalas on lastel võimalik saada logopeedilist abi. Hetkel töötab majas kaks rühma: I liitrühmas on 20 last, II liitrühmas on 18 last. Lasteaia koosseisus on 10 töötajat. Lasteaed on avatud 7.30–18.30. Personal Personal vanuse järgi (seisuga 01.09.2002) Kokku 20–29 30–39 40–49 juhataja 1 1 õpetaja 5 2 2 1 õpetaja abi 2 1 1 kokk 1 1 aednik-pesumasinist 1 1 KOKKU 10 2 4 4 Personali pikaajaliste täienduskoolituste läbimine: pedagoogidel 160 tundi, õpetaja abidel 80 tundi Kokku 1999 2000 2001 2002 2003 juhataja 1 1 1 (240 t) õpetajad 4 1 1 1 1 muusikaõpetaja 1 1 (240 t) õpetaja abi 2 2 KOKKU 8 1 1 3 2 1 Pedagoogiline staaž Pedagooge kokku kuni 5 a 5–10 a 10–15 a 15–20 a 6 2 2 2 Pedagoogid hariduse järgi Pedagoog Kokku Pedagoogiline kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Muu keskeriharidus, õpib kõrgkoolis Vanemõpetaja juhataja 1 1 1 õpetajad 4 1 2 1 muusikaõpetaja 1 1 KOKKU 6 2 3 1 1 Lapsed Sündivus Kurista Lasteaia Karukell teeninduspiirkonnas (antud õppeaasta 1. oktoobri seisuga) 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 Endla 1 Kaera 3 2 2 Kurista 4 1 Kõola 2 1 2 2 Kärde 4 1 5 Paduvere 1 Pedja 1 1 Rohe 2 1 Selli 1 Tooma Vaimastvere 3 3 4 4 Viruvere 1 Vägeva 2 1 Õuna 1 2 2 KOKKU 20 12 17 11 Laste arvu prognoos õppeaasta 2002/2003 2003/2004 2004/2005 kooli läheb 9 8 10 juurde tuleb 7 8 8 lapsi lasteaias 36 36 34 3. Kurista Lasteaia Karukell eesmärgid Visioon – turvalises keskkonnas laste igakülgne arendamine kvalifitseeritud kaadri poolt. Missioon – meie lasteaed: • on avatud ja lapsekeskne • on perekonda ja kodu toetav • annab igale lapsele turvatunde • soodustab iga lapse individuaalset ja igakülgset arengut • loob lastele eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Kurista Lasteaia Karukell põhieesmärk on: • anda lastele võimalused laste igakülgseks arenguks ja toimetulekuks järgmises elu- ja haridusetapis • tagada lastehoid, eakohane tegevus ja tervise arendus. Põhieesmärgi saavutamisel lähtutakse: • olemasolevast kvalifitseeritud kaadrist, kes on erialaselt kompetentne, arenguvõimeline ja koostöövalmis • lastest, kelles tuleb arendada eeldusi koolis ja igapäevaelus iseseisvalt toimetulekuks • avatusest, st koostööst perede, koolide ja valla teiste asutustega • olemasolevatest ressurssidest Põhieesmärgini jõudmise tulemuslikkust hinnatakse: • laste kooliks ettevalmistus • laste arengu analüüs • kaadri kvalifikatsioon ja täienduskoolitus 4. Õppe-kasvatustöö põhimõtted Õppe-kasvatustegevuse põhieesmärgid: • koolivalmiduse kujundamine • igapäevaelus toimetulek TURVALISUS Tagada lapsele turvaline koht koosmängimiseks ja arenguks, luua võimalused tunnustuse saavutamiseks. SEOTUS Õpetatava omandamine eri tegevuste kaudu: muusika, liikumine, mängimine, kirjutamine, lugemine, konstrueerimine, katsetamine, käsitöö jne. JÄRJEPIDEVUS Õppetegevuses lähtume printsiibist: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale. ÜHISTÖÖ Aktiivne suhtlemine kollektiivis ja võrdlusvõimalus. INDIVIDUAALSUS Kõik pakutav olgu lapsele huvitav, eakohane ja loovust arendav. Arvestatakse laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi ja piirkondlikke iseärasusi. Võimaldada lasteaiaõpetajal töötada individuaalselt arvestades lapse iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda ja arengupotentsiaali. 5. Arengukava koostamise põhimõtted • Lasteaia arengukava on dokument, mis sätestab hetkeseisu ja näitab arengu põhisuunad edaspidiseks. • Arengukava kirjeldab töö kvaliteedi tõstmist, määratleb arengu sisu ja vahendid. • Arengukava on abiks püstitatud eesmärkide elluviimiseks. • Lasteaia eelarve koostamisel arvestatakse väljatöötatud arengukava. • Arengukava tagab lasteaia sihipärase tegevuse neljaks aastaks ja näitab kogu lasteaia tegevust, mis aitab kindlustada oma eksistentsi. Arengukava koostamisel arvestati järgmisi arengu põhimõtteid : 1. Mitmekülgne ettevalmistus. Füüsiline, vaimne, sotsiaalne arendamine. 2. Õppimise õppimine. Huvi äratamine ja toetamine, lasteaias tuleb alustada õppimise õpetamist, isetegemist jne. 3. Teadmiste rakendamine igapäevaelus. Distsipliin, teadlikkus ja toimetuleku oskused. 4. Koolieelse lasteasutuse ja kooli koostöö. Koostööd tehakse laste kooliks ettevalmistuse nimel. 6. Arenguprobleemid Püstitatud eesmärkide saavutamiseks peame analüüsima oma tegevust teadmaks hetkeseisu, et selgitada välja arengut takistavad probleemid. Leitud probleemidele oleme otsinud ka lahendusi. SWOTi tulemused vanematele tehtud küsitluste põhjal TUGEVUSED Maja ehitatud lasteaiaks (olemas oma hoov). Looduslähedus – puhas õhk, võimalus liikuda looduses. Kvalifitseeritud kaader. Linnalähedus. Väljatöötatud oma lasteaia õppekava. Lasteaia maja väike – lastel turvaline ja kodune. Hea koostöö vallaga ja teiste valla lasteaedadega. NÕRKUSED Spordiväljaku puudumine. Puudub saal – sportimisvõimalused talvel kesised. On olemas spordinurk, kus on matid, ronimisredel ja -köis, pallid jms, aga vähe liikumisruumi. Lahendus: leida võimalus Vaimastvere kooli valmiva võimla kasutamiseks spordiürituste ja suuremat liikumisruumi vajavate sporditegevuste läbiviimisel. OHUD Laste vähesus. Tootmise vähenemine – tööpuudus. Küla vananemine – noored lähevad mujale. VÕIMALUSED Korralik lasteaed. Linnalähedus. Alternatiivpedagoogika kasutamine. Arenguvõimeline kaader. Koostöö süvendamine lastevanematega – ühised ettevõtmised. Töötajad pidasid probleemideks • Lasteaiakoha ebaotstarbekas kasutamine. Puudumiste suur arv. Kuna enamus laste puudumisi on tingitud haigestumistest, pöörata koostöös lastevanematega tähelepanu laste tervise tugevdamisele. • Vanemate vähene huvitatus lasteaia elust. Osalt on see tingitud perede lasteaiast kaugel asuvast elukohast. Otsida lahendusi perede kaasamiseks ja muuta üritused huvitavamateks. • Puudub kaasaegne materiaal-tehniline baas (teler, videomakk, fotoaparaat). Nüüdseks on vajalik tehnika soetatud. • Töötajate suhteliselt madalad palgad – abipersonali vähene motiveeritus. • Laste oskamatus mängida. Põhjuseks võib olla lastevanemate teadlikkuse puudumine ja vähene tegelemine lastega. Lahendus: Teavitada lastevanemaid mängu tähtsusest koolieelses eas, selleks eelnevalt viia vanemate hulgas läbi uurimus eesmärgiga välja selgitada: a) lastevanemate põhimõtted mänguasjade muretsemisel b) seisukohad mängu juhendamise vajalikkusest c) laste eelistused mänguasjade valikul d) vanemate arusaamine mängu vajalikkusest 7. Kurista Lasteaia Karukell arengustrateegiad 7.1. Õppe-kasvatustööle • Üldõppe alusel lapse koolivalmiduse tagamine pidev • Kasutada teiste pedagoogikate elemente (Montessori, Käis) igal aastal • Tegevuste läbiviimine võimalikult mänguliselt pidev • Tegevuskavad igal aastal • Lahtiste uste päevad igal kevadel • Lapse arengu analüüs kaks korda aastas • Alustada laste kasvumappide koostamist 2003 sept • Metoodilise materjali täiendamine pidev • Tagada turvaline koht koosmängimiseks, luua võimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostamiseks pidev • Võimaldada õppida eri tegevuste kaudu: muusika, näitlemine, lugemine, liikumine, käsitöö jne. pidev 7.2. Koolitusele • Enesetäiendamine (160-t kursused ja lühikursused) pidev Kursustel omandatu edastamine kolleegidele 1 õpetaja 160-t täiendusõppele 2003 • Lapse arengu hindamise ja analüüsi kursus õpetajatele 2003 • Kahe pedagoogi ametijärgu tõstmine (õpetaja) 2003 • Kõigi õpetajate arvutikasutamisoskus 2003/04 • Esmaabikursus töötajatele 2004 • Pedagoogilise nõukogu kvaliteetne töö (info, arutelud) pidev • Tulemusvestlus kõigi õpetajatega igal aastal 7.3. Majandustegevusele • Riideruumide remont 16 500 2003 • Kütteliigi muutmine 60 000 2003 • Rühmaruumide põrandakatete vahetus 2003/2004 • Juurvilja ettevalmistamise ruum 2004 • Kõnniteeplaatide vahetus 2005 • Kabinettide remont 2005 Inventar • Rulookardinad * 2003 • Laste voodipesu, padjad * 2003 • Mööbli uuendamine Meditsiinikabinetis raamatukapid * 2003 Rühmas * 2005 • Süntesaator * 2004 • Pliit * 2004 • Nõudepesu valamud * 2005 7.4. Ümbruskonnale • Lastevanemate nõustamine, küsitlused, üritused pidev • Internetis lasteaia kodulehekülg 2003 • Koostöö omavalitsusega pidev • Koostöö koolidega, teiste lasteaedadega pidev • Projektide koostamine igal aastal • Lasteaia tegemiste kajastamine ajakirjanduses pidev • Pakkuda kohalikele elanikele kultuurielamusi (laste kontserdid, memme-taadi pidu jms) kaks korda aastas 8. Koostöö lastevanemate ja hoolekoguga Lapsevanem saab infot lasteaia kohta juba lapse lasteaeda registreerimisel. Lapsevanemad tutvuvad lasteaia kodukorraga, õppekavaga, igal uuel õppeaastal rühmade tegevuskavaga. Lasteaed võimaldab vanematel oma last lasteaeda tuua ja ära viia neile sobival ajal, järgida tuleb siiski lasteaia päevakava. Koostöövormid lastevanematega: • lahtiste uste päevad – vanemad saavad tutvuda lasteaias tehtava tööga • lastevanemate koosolekud – toimuvad kaks korda aastas • ühised õppused • peod koos lastevanematega • perepäevad • vestlused • infotahvlid Õppeaasta alguses valivad lapsevanemad üldkoosolekul kummastki rühmast kaks esindajat hoolekogu koosseisu. Hoolekogus on ka vallavalitsuse esindaja. • hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub üks kord kvartalis. • hoolekogu kuulab ära juhataja aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest, annab soovitusi lasteaia arengukava ja eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks. • Hoolekogu otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse ja teisi hoolekogu pädevusse antud küsimusi. • Oma tööks vajalikku informatsiooni saab hoolekogu lasteaia juhatajalt ning vallavalitsuselt. 9. Lasteaia Karukell traditsioonilised üritused Kuna asume looduslikult kaunis kohas, siis paljusid traditsiooniks kujunenud üritusi korraldamegi õues. Muidugi on tore ka lihtsalt metsas jalutada ja looduse muutumist märgata. Iga-aastane tava on kevadel kooliminevate laste poolt lasteaia õuele puu istutamine. Meie üritused: Lasteaia spordipäev Paduveres Sügismatk Siimusti Linnamäele Mardipäev Isadepäev Kadritrall Ekskursioon Elistvere Loomaparki Teatri ühiskülastus peredega Näitemängupäev Advendiaja tähistamine Laste jõulupidu Memme-taadi jõulupidu Vastlapäev Volbripäev Emadepäeva pidu Kevadpidu Kevadine ekskursioon Lastehommikud: Mihklipäev Ettelugemispäev Sõbrapäev Naljapäev Vabariigi aastapäev Ujumine Kuremaal 10. Kokkuvõte 10.1. Arengukava ülesanded ja kinnitamine Arengukava on aluseks õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Arengukava täitmist analüüsitakse õppenõukogu ja hoolekogu poolt igal aastal ning tehakse vastavalt täiendused ja parandused. Arengukava ja tehtavad muudatused kinnitab Jõgeva Vallavalitsus. 10.2. Töö arengukavaga 01.03.2002. a pedagoogide koosolek SWOT – analüüs 13.09.2002. a pedagoogide koosolek – arengukava arutelu, prioriteedid 23.09.2002. a hoolekogu koosolek – arvamused arengukavaga tehtud töö kohta, ettepanekud 27, 30.09.2002. a pedagoogidega arutelu, täiendused 30.09.2002. a hoolekogu kinnitus arengukava eelnõule aastateks 2003–2005.