Vabariigi Valitsus — Stipendiumide ja õppelaenude kohta — RT, 4, 62

(õ) 11.11.2008 15:50 Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseadusest Vabariigi Valitsus määrab: 1. Lõpetada üliõpilastale ja kutseõppeasutuste õpilastele sotsiaalstipendiumi maksmine 1. märtsist 1993. a. 2. Kehtestada 1. märtsist 1993. a õppestipendiumi suuruseks doktorantidele kuni 2,5 miinimumpalka ning arvestuslikuks suuruseks magistrantidele 0,15, üliõpilastele 0,09 ja kutseõppeasutuste õpilastele 0,02 miinimumpalka iga õppekuu kohta, taskuraha suuruseks Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilastele ja Eesti Merehariduskeskuse kadettidele 0,035 miinimumpalka. 3. Säilitada kuni lastetoetuse seaduse muutmiseni päevaste kutseõppeastuste põhikooli baasil õppijatele sotsiaalstipendium 0,3 miinimumpalka kuus. 4. Säilitada kuni 1992/93. õppeaasta lõpuni päevastes kutseõppeasutstes keskkooli baasil õppijatele sotsiaalstipendium 0,3 miinimumpalka kuus. 5. Lubada Kultuuri- ja Haridusministeeriumil maksta lepingu alusel ministeeriumi poolt teistesse riikidesse õppima suunatud üliõpilatele toetust kuni 3 miinimumpalka õppeaastas. 6. Kehtestada 1. veebruarist 1993. a. üliõpilastele riiklik õppelaen ja kinnitada juurdelisatud "õppelaenu andmise juhend". 7. Rahandusministeeriumil: 1) teha käesolevast määrusest tulenevad parandused 1993. aasta riigieelarve projektis; 2) tagada rahaliste vahendite õigeaegne ülekandmine pangaasutustele. 8. Eraldada Vabariigi Valitsuse reservfondist 7 miljonit krooni täiendavaid rahalisi vahendeid õppelaenu ressursiks. 9. Kultuuri- ja Haridusministeeriumil: 1) kinnitada õppestipendiumide määramise ja maksmise kord; 2) töötada koos Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga välja riigiteenistusse asuvate rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide lõpetajate õppelaenu riigi poolt kustutamise tingimused ning kord; 3) esitada 2 nädala jooksul eelnõu lastetoetuse seaduse muutmise kohta. 10. Tunnistada 1. märtsist 1993. a. kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1992. a. määruse nr. 275 "Elatusraha, lastetoetuste, stipendiumide ja töötu abiraha kohta" punktid 6- 10. Peaminister M. LAAR Kultuuri- ja haridusminister P.-E. RUMMO Riigisekretär Ü. KAEVATS KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 1993. a. määrusega nr. 13 Riikliku õppelaenu andmise juhend 1. Riiklikku õppelaenu on õigus saada: 1) Eestis asuvate kõrgkoolide päevaste osakondade üliõpilastel ja magistrantidel, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või elavad alaliselt Eestis ega ole riiklikul ülalpidamisel; 2) teiste riikide kõrgkoolides Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi suunamisel õppivatel isikutel; 3) teiste riikide kõrgkoolides omal algatusel õppivatel Eesti Vabariigi kodanikel. 2. Riiklikku õppelaenu annab selleks deponeeritud riigieelarve vahenditest Eesti Hoiupank. Üliõpilane saab laenu taotleda ainult sellest pangaasutusest, mille juurde Kultuuri- ja Haridusministeerium vastava kõrgkooli on kinnistanud. 3. Laenu antakse üliõpilastele kuni 10 kuu ning magistrantidele kuni 12 kuu miinimumpalga ulatuses nominaalse õppeaja (vastavalt õppeplaanile) iga õppeaasta kohta. Tegeliku õppeaja pikenemise korral ei suurendata üldsummat, mille ulatuses saab laenu taotleda. 4. Laenu võib võtta kogu õppeaastaks ettenähtud summa korraga või kahes osas kord semestris. 5. Laenu üldsumma määramisel võetakse aluseks õppeaasta viimase laenutaotluse esitamise ajal kehtiv miinimumpalgamäär. 6. Laenulepingu sõlmimiseks esitab laenutaotleja pangale: 1) Eesti Hoiupanga poolt kehtestatud vormi kohase kirjaliku taotluse; 2) õppeasutuse tõendi, mis kinnitab laenutaotleja üliopilasstaatust ning tema nominaalse õppeaja kestust. Teiste riikide kõrgkoolidesse suunatutele annab tõendi Kultuuri- ja Haridusministeerium, omal algatusel välisriikides õppijatele - vastav kõrgkool; 3) füüsilise või juriidilise isikuga sõlmitud käenduslepingu, mis füüsilise isiku puhul peab olema notariaalselt tõestatud; 4) passi või isikutunnistuse. Vajaduse korral on pangal õigus nõuda täpsustavaid dokumente. 7. Laen antakse vastavalt laenusaaja soovile sularahas või kantakse üle tema hoiuarvele. 8. Laenu tagastamine algab hiljemalt 18 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist või 12 kuud pärast muudel põhjustel õppeasutusest lahkumist. Kui laenusaaja heidetakse õppeasutusest välja halva õppeedukuse või distsipliinirikkumise tõttu, peab ta hakkama laenu tagasi maksma 3 kuu möödumisel eksmatrikuleerimise päevast arvates. 9. Õppeasutused esitavad pangaasutusele, kelle juurde nad õppelaenu saamiseks on kinnistatud, iga kvartali lõpuks kvartali jooksul eksmatrikuleeritute nimekirja, näidates eksmatrikuleerimise põhjuse. Juhul kui nimekirja õigeaegselt ei ole esitatud, katkestab pank laenu andmise selle õppeasutuse üliõpilastele kuni nimekirja laekumiseni. 10. Laenusaaja on 30 päeva jooksul kohustatud pangale teatama õppeasutuse lõpetamisest või sealt muudel põhjustel lahkumisest, samuti elukoha muutmisest. 11. Kogu laenusumma koos protsentidega tuleb pangale tagastada aja jooksul, mis võrdub kahekordse nominaalse õppeajaga. Tasumine toimub tagastamistähtaja aastate lõikes võrdsetes osades. Soovi korral võib laenu tagasi maksta ka lühema aja jooksul. 12. Laenusaaja, kes on õppeasutusest lahkunud enne selle lõpetamist, peab võla tasuma aja jooksul, mis võrdub kahekordse õppeasutuses õpitud ajaga ega ületa kahekordset nominaalset õppeaega. 13. Jooksval aastal tasumisele kuuluv laenusumma koos protsentidega tuleb panka tasuda kvartalite lõikes. Mittetasumisel nõutakse see laenusaajalt või käendajalt koos kõrgendatud protsentidega (kuni 25 protsenti) sundkorras sisse. 14. Laenusummalt võetav laenuprotsent on 5 protsenti aastas. Laenuprotsendi määr kuulub iga õppeaasta algul läbivaatamisele ning Kultuuri- ja Haridusministeerium koos pangaga võib seda vajaduse korral korrigeerida. Protsente arvestatakse selle kalendrikuu algusest, millal laen võeti. 15. Tähtaegselt tagastamata laenusummalt võetav kõrgendatud protsendimäär on 25 protsenti aastas. 16. Laenusaaja eest võib laenusumma koos protsentidega tasuda tema töökoht või sponsor. See võib toimuda ühekordsete maksetena või süstemaatilise tasumisena lepingu alusel, mille sponsor on pangaga sõlminud nii laenu kui protsentide tasumiseks. Sellise lepingu korral kannab töökoht või sponsor ka maksetähtaegade rikkumisest tulenevat vastutust. 17. Lepingu alusel riigiteenistusse asunud õppeasutuse lõpetanu õppelaenust kustutatakse riiklike vahendite arvel 15 protsenti selle üldsummast aastas, alates tööleasumise aastast. Pangale on laenu kustutamise aluseks vastava ministeeriumi või riigiameti sellekohane otsus. Kui õppeasutuse lõpetanu ei täida lepingutingimusi, katkestatakse laenu kustutamine ja selle edasise tasumise kohustus lasub laenu saajal, kellelt võib sisse nõuda ka esialgselt kustutatud summa. 18. Laenutaotluste vastuvõtmine käesoleva juhendi alusel algab 1. veebruarist 1993. a. 19. Selgitusi käesoleva juhendi kohta annab Kultuuri- ja Haridusministeerium koos Eesti Hoiupangaga. Õiend Lisatud avaldamisandmed.