Riigikogu — Riigisaladuse seadus — RT I, 45, 720

(õ) 10.11.2008 15:35 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 20. juuni 1994. a. otsusega nr. 357 § 1. Seaduse ülesanne (1) Käesolev seadus sätestab teabekandjas (dokumendis või muus esemes) sisalduva teabe riigisaladuseks tunnistamise ning riigisaladuse hoidmise, kasutamise ja kaitse korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri ärisaladuse, kutsesaladuse ja konfidentsiaalse informatsiooni kasutamist ega kaitset. § 2. Riigisaladuse mõiste Riigisaladuseks on seaduses ettenähtud korras tunnistatud teabekandjas sisalduv riigikaitselise, majandusliku, teadusliku, tehnilise, poliitilise või muu sisuga teave, mille teatavakssaamine välisriigile või vastavat luba mitteomavale isikule võib kahjustada riigi julgeolekut, tema majanduslikke või poliitilisi huve. § 3. Teabe riigisaladuseks tunnistamise alused (1) Teabe tunnistab riigisaladuseks, määrab seda teavet sisaldava teabekandja salastatuse kestuse ning valdajad ja kasutajad Vabariigi Valitsus, lähtudes käesoleva seaduse põhimõtetest ning ametkondadevahelise ekspertide komisjoni soovitustest. (2) Riigisaladuseks võidakse tunnistada teave: 1) riigikaitse strateegia ja taktika ning riigi sõjalise potentsiaali kohta; 2) riigikaitse sidesüsteemide ja -korralduse kohta; 3) riigikaitset ja julgeolekut puudutavate planeeringute ja ehitiste kohta; 4) riigikaitsetööstuse võimsuse, toodangu liikide ja koguse kohta; 5) kaitseväe paiknemise, relvastuse ja laskemoona kohta; 6) piirikaitse tehnikavahendite ja nende paigutuse, sidekorralduse, piirikaitsejõudude koosseisu ja relvastuse kohta; 7) šifreeritud sidepidamissüsteemide ja aparatuuri kohta; 8) luure- ja vastuluure tegevuse kohta; 9) jälitustegevuse organiseerimise, taktika ja jälitustegevusse kaasatute isikuandmete kohta; 10) kaitsepolitsei struktuuri, koosseisu ja relvastuse kohta; 11) kodanikukaitse tegevuskavade kohta erakorralistes seisukordades ja eriolukordades; 12) elanikkonna ja majandusobjektide evakueerimise plaanide kohta; 13) riigireservi paigutuse ja selle hoiustajate kohta; 14) riigi väärismetallide ja valuuta hoidmise ning vedude, samuti Eesti raha ja väärtpaberite emissiooni korralduse kohta; 15) välispoliitilise ja välismajandusliku tegevuse kohta, kui selle avalikustamine võib kahjustada riigi huve; 16) riikliku ja riiklikku tellimust täitva turvateenistuse struktuuri, koosseisu ja relvastuse ning tehnilise valve kohta; 17) riigisaladuse kaitse vahendite ja meetodite kohta. (3) Teabekandja võib salastada kuni 50 aastaks. § 4. Teabe riigisaladuseks tunnistamise piirangud Riigisaladuseks ei tunnistata teavet: 1) erakorraliste sündmuste, loodusõnnetuste ja katastroofide ning nende tagajärgede kohta; 2) keskkonna, tervishoiu, demograafia, hariduse ja kultuuri olukorra kohta; 3) inimõiguste rikkumise kohta; 4) korruptsioonijuhtumite ja kuritegevuse statistika kohta; 5) riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele ning nende töötajatele kehtestatud palgamäärade, soodustuste ja tagatiste kohta. § 5. Riigi omandiõigus riigisaladusele (1) Riigisaladuse omanik on riik. (2) Riigisaladus võib olla Eesti riigiasutuste ja kohalike omavalitsusorganite valduses ja kasutuses seaduses ettenähtud korras. (3) Eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis oleva ja riigisaladuseks tunnistatud teabekandja võib omaniku nõusolekuta võõrandada üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest seaduses ettenähtud korras. § 6. Riigisaladuse kaitse korraldamine (1) Riigisaladuse kaitse on õiguslik, tehniline ja korraldav tegevus, mille eesmärk on riigisaladuse ebaseadusliku leviku takistamine. (2) Riigisaladuse kaitset korraldab Vabariigi Valitsus Kaitsepolitseiameti kaudu. (3) Riigisaladuse kaitse korraldamiseks Vabariigi Valitsus: 1) moodustab ametkondadevahelise ekspertide komisjoni ning määrab kindlaks selle pädevuse; 2) kehtestab riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohtade loetelu; 3) kehtestab riigisaladuse kaitse süsteemi ja šifreeritud sidetöötlussüsteemi töökorralduse; 4) annab määrusi riigisaladuse kaitse korraldamiseks käesoleva seaduse täitmisel. (4) Riigisaladuse valdaja või kasutaja on kohustatud korraldama ja tagama riigisaladuse kaitse õigusaktidega ettenähtud korras. (5) Riigisaladuseks tunnistatud teabe valdajalt kasutajale edastamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 7. Loa andmine riigisaladusega töötamiseks (1) Riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamine või teenistus on lubatud ainult vastava loa olemasolul. (2) Riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise loa andmise otsustab Kaitsepolitseiamet 10 tööpäeva jooksul, arvates tööandja kaaskirjaga esitatud taotluse saamisest. (3) Loa saaja peab olema vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik, kes loa saamisel annab allkirja kohustuse kohta hoida talle töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust. (4) Kaitsepolitseiamet keeldub loa andmisest, kui: 1) isik on esitanud taotluse Eesti kodakondsusest lahkumiseks; 2) varem antud luba on tühistatud riigisaladusega töötamise korra rikkumise tõttu; 3) isikul on karistatus tahtliku kuriteo toimepanemise eest; 4) isikut on karistatud riigivastase kuriteo toimepanemise eest; 5) isik on tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. (5) Loa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks on isikul õigus pöörduda kohtusse. § 8. Loa andmine riigisaladuse kasutamiseks (1) Riigisaladuse kasutamine on lubatud ainult vastava loa olemasolul. (2) Loa saaja peab olema vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik, kes loa saamisel annab allkirja kohustuse kohta hoida talle teatavaks saavat riigisaladust. (3) Riigisaladuse kasutamise loa andmise isikule otsustab Kaitsepolitseiamet 10 tööpäeva jooksul, arvates sellelt isikult põhjendatud taotluse saamisest. (4) Kaitsepolitseiamet keeldub loa andmisest käesoleva seaduse § 7 4. lõikes loetletud juhtudel. Loa andmisest keeldumist võib vaidlustada kohtus. (5) Riigisaladuse kasutamise õigus tema ametikoha järgselt on: 1) Vabariigi Presidendil; 2) Riigikogu liikmel; 3) Vabariigi Valitsuse liikmel; 4) Riigikohtu esimehel ja liikmetel; 5) õiguskantsleril; 6) riigikontrolöril; 7) Eesti Panga presidendil ja Nõukogu esimehel; 8) kaitseväe juhatajal ja ülemjuhatajal. § 9. Riigisaladusega töötamise ja kasutamise loa tühistamine (1) Riigisaladusega töötamise ja kasutamise luba tühistatakse, kui: 1) isik on vabastatud riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohalt või teenistusest; 2) isik on esitanud taotluse Eesti kodakondsusest lahkumiseks; 3) isik rikub riigisaladusega töötamise ja kasutamise korda; 4) isikul on karistatus tahtliku kuriteo toimepanemise eest; 5) isik on süüdi mõistetud riigivastase kuriteo toimepanemise eest; 6) isik on tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel otsustab loa tühistamise Kaitsepolitseiamet tööandja taotluse alusel. Kaitsepolitseiamet võib eelnimetatud juhtudel loa tühistada ka iseseisvalt. (3) Loa tühistamine on töö- või teenistussuhte lõpetamise aluseks riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal. (4) Töötajaga, kellele Kaitsepolitseiamet keeldub luba andmast või kelle luba tühistatakse seaduses sätestatud alustel, ei sõlmita töölepingut riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamiseks või lõpetatakse tööleping seoses töötaja mittevastavusega oma ametikohale. (5) Loa tühistamine või töö- või teenistussuhte lõpetamine riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal ei vabasta isikut kohustusest hoida riigisaladust. (6) Loa tühistamise otsuse vaidlustamiseks on isikul õigus pöörduda kohtusse. § 10. Vastutus riigisaladuse kasutamise ja kaitse korra rikkumise eest Riigisaladuse kasutamise ja kaitse korra rikkumise eest võetakse süüdiolev isik distsiplinaar- või kriminaalvastutusele. § 11. Seaduse rakendamine (1) Käesoleva seaduse § 9 5. lõikes ettenähtud kohustus hoida riigisaladust laieneb isikule, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on võtnud kirjalikult kohustuse riigisaladuse hoidmiseks, kui selle kohustuse läbivaatamise tulemusena ei otsustata teisiti. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist võetud kohustuste läbivaatamine toimub käesoleva seaduse § 3 1. lõikes ettenähtud alustel. Riigikogu esimees Ülo NUGIS Õiend Lisatud avaldamisandmed.