Vabariigi Valitsus — Mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuete kinnitamine — RT I, 45, 513

AVALDATUD : RT I 1999, 45, 513 Mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 4. mai 1999. a määrus nr 142 Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415) paragrahvi 12 lõike 4 ja paragrahvi 38 lõike 5 alusel ning arvestades Euroopa Ühenduse direktiivide 93/77/EMÜ (EÜT L 244, 30.09.93, lk 23), 93/45/EMÜ (EÜT L 159, 01.07.93, lk 133) ja 73/437/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.73, lk 71) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded" (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. 3. Kehtestada, et: 1) kuni 1. juunini 2000. a võib jätkata käesoleva määrusega kinnitatud koostis- ja kvaliteedinõuetele mittevastava mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi valmistamist ning märgistamist käesoleva määrusega kinnitatud märgistamise erinõuetele mittevastavalt, kuid kooskõlas teiste kehtivate toidu käitlemist reguleerivate õigusaktidega; 2) enne 1. juunit 2000. a valmistatud ja märgistatud mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbrit, nektarit ja mahlajooki võib müüa kuni kauba lõppemiseni, kuid mitte pärast minimaalse säilimisaja lõppemist. Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIREN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4. mai 1999. a määrusega nr 142 MAHLA, KONTSENTREERITUD MAHLA, MAHLAPULBRI, NEKTARI JA MAHLAJOOGI KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING MÄRGISTAMISE ERINÕUDED I. MAHL, MAGUSTATUD MAHL JA TOORMAHL 1. Mahl koosneb: 1) üht või mitut liiki puhastest, küpsetest ja riknemistunnusteta värsketest või külmutatud puuviljadest, marjadest või köögiviljadest füüsikaliste või füüsikaliste ja ensümaatiliste töötlemisviisidega (pektinaaside, proteaaside või amülaaside abil) eraldatud mahlast, mis on käärimisvõimeline, kuid käärimata ning millel on vastavale puuviljale, marjale või köögiviljale iseloomulik värv, aroom ja maitse; 2) kontsentreeritud puuvilja-, marja- või köögiviljamahlast, millele on lisatud vett mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses. Lisatav vesi peab mikrobioloogiliste, keemiliste ja organoleptiliste näitajatega tagama mahla põhilised omadused. Aroom taastatakse kontsentreerimisel kogutud lenduvate ainete või sama liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud lenduvate ainete abil; 3) üht või mitut liiki mahlast, püreest või mõlema segust. Püree peab olema käärimisvõimeline, kuid käärimata ja valmistatud puhastest, küpsetest, riknemistunnusteta värsketest või külmutatud puuviljadest, marjadest või köögiviljadest, mis püreeritakse mahla eemaldamata. 2. Tsitrusviljade mahl eraldatakse vilja sisekihist (endokarbist). Laimimahla võib valmistada tervest laimist, vähendades väliskesta kogust miinimumini. 3. Mahlale (välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl) võib lisada maitse parandamiseks käesolevate nõuete punktides 5 ja 6 nimetatud suhkruid ja suhkrutooteid (väljendatuna kuivainena) liitri mahla kohta kuni 15 grammi. 4. Mahla, millele on lisatud suhkruid ja suhkrutooteid üle 15 grammi liitri mahla kohta, nimetatakse magustatud mahlaks. Magustatud mahlale võib lisada käesolevate nõuete punktides 5 ja 6 nimetatud suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 100 grammi. Sidruni-, laimi- ja bergamotimahlale ning punase-, valge- ja mustasõstramahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 200 grammi. 5. Füüsikaliste või füüsikaliste ja ensümaatiliste töötlemisviisidega eraldatud mahla magustamiseks võib kasutada: 1) poolvalget suhkrut (puhastatud ja kristalliseeritud sahharoos) järgmiste iseloomustavate näitajatega: polarisatsioon mitte alla 99,5 suhkruskaala kraadi (oS); invertsuhkrusisaldus kuni 0,1 massiprotsenti; niiskusesisaldus kuni 0,1 massiprotsenti; vääveldioksiidi jääksisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kohta; 2) valget suhkrut (puhastatud ja kristalliseeritud sahharoos) järgmiste iseloomustavate näitajatega: polarisatsioon mitte alla 99,7 suhkruskaala kraadi; invertsuhkrusisaldus kuni 0,04 massiprotsenti; niiskusesisaldus kuni 0,1 massiprotsenti; vääveldioksiidi jääksisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kohta; värvuse liik kuni 12 punkti (1 punkt on 0,5 ühikut Brunswicki Instituudi põllumajanduse ja suhkrutööstuse tehnoloogia meetodi järgi); 3) ekstra valget suhkrut (puhastatud ja kristalliseeritud sahharoos) järgmiste iseloomustavate näitajatega: polarisatsioon mitte alla 99,7 suhkruskaala kraadi; invertsuhkrusisaldus kuni 0,04 massiprotsenti; niiskusesisaldus kuni 0,1 massiprotsenti; vääveldioksiidi jääksisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kohta; punktide summa kuni 8 või värvuse liik kuni 4 punkti (Brunswicki Instituudi põllumajanduse ja suhkrutööstuse tehnoloogia meetodi järgi), tuhasisaldus kuni 6 punkti (1 punkt on 0,0018% Suhkrute Analüüsimeetodite Rahvusvahelise Komisjoni (ICUMSA) meetodi järgi) ning lahuse värvus kuni 3 punkti (1 punkt on 7,5 ühikut vastavalt ICUMSA meetodile); 4) glükoosmonohüdraati (puhastatud ja kristalliseeritud D-glükoos kristallveega) järgmiste iseloomustavate näitajatega: D-glükoosi sisaldus kuivaine massi kohta mitte alla 99,5 protsendi; kuivainesisaldus mitte alla 90,0 massiprotsendi; sulfaattuhk kuni 0,25 protsenti kuivaine massi kohta; vääveldioksiidisisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kohta; 5) glükoosanhüdriidi (puhastatud ja kristalliseeritud D-glükoos ilma kristallveeta) järgmiste iseloomustavate näitajatega: D-glükoosi sisaldus kuivaine massi kohta mitte alla 99,5 protsendi; kuivainesisaldus mitte alla 98,0 massiprotsendi; sulfaattuhk kuni 0,25 protsenti kuivaine massi kohta; vääveldioksiidisisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kohta; 6) kuivatatud glükoosisiirupit (glükoosisiirup, millest vesi on osaliselt eemaldatud) järgmiste iseloomustavate näitajatega: kuivainesisaldus mitte alla 93,0 massiprotsendi; redutseeriva suhkru sisaldus (väljendatud D-glükoosina) mitte alla 20,0 protsendi kuivaine massi kohta; sulfaattuhk kuni 1,0 protsenti kuivaine massi kohta; vääveldioksiidisisaldus kuni 20 milligrammi kilogrammi kohta; 7) fruktoosi. 6. Mahla valmistamisel kontsentreeritud mahlast võib peale käesolevate nõuete punktis 5 nimetatud suhkrute ja suhkrutoodete kasutada: 1) glükoosisiirupit järgmiste iseloomustavate näitajatega: kuivainesisaldus mitte alla 70 massiprotsendi; redutseeriva suhkru sisaldus (väljendatud D-glükoosina) mitte alla 20 protsendi kuivaine massi kohta; sulfaattuhk kuni 1,0 protsenti kuivaine massi kohta; vääveldioksiidisisaldus kuni 20 milligrammi kilogrammi kohta; 2) suhkrulahust järgmiste iseloomustavate näitajatega: kuivainesisaldus mitte alla 62 massiprotsendi; invertsuhkrusisaldus kuivaine massi kohta (fruktoosi ja glükoosi suhe: 1,0"0,2) kuni 3 protsenti; tuhasisaldus kuivaine massi kohta kuni 0,1 protsenti vastavalt ICUMSA meetodile; vääveldioksiidi jääksisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kuivaine kohta; lahuse värvus kuni 45 ühikut vastavalt ICUMSA meetodile; 3) invertsuhkrulahust (sahharoosi vesilahus, mis on hüdrolüüsi abil osaliselt inverteeritud) järgmiste iseloomustavate näitajatega: kuivainesisaldus mitte alla 62 massiprotsendi; invertsuhkrusisaldus kuivaine massi kohta (fruktoosi ja glükoosi suhe: 1,0"0,1) üle 3 protsendi, kuid kuni 50 protsenti; tuhasisaldus kuivaine massi kohta kuni 0,4 protsenti vastavalt ICUMSA meetodile; vääveldioksiidi jääksisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kuivaine kohta; 4) invertsuhkrusiirupit (sahharoosi vesilahus, mis võib olla kristalliseeritud ja mis on hüdrolüüsi abil osaliselt inverteeritud ning invertsuhkrut on proportsionaalselt kõige enam) järgmiste iseloomustavate näitajatega: kuivainesisaldus mitte alla 62 massiprotsendi; invertsuhkrusisaldus kuivaine massi kohta (fruktoosi ja glükoosi suhe: 1,0"0,1) üle 50 protsendi; tuhasisaldus kuivaine massi kohta kuni 0,4 protsenti vastavalt ICUMSA meetodile; vääveldioksiidi jääksisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kuivaine kohta; 5) sahharoosi vesilahust järgmiste iseloomustavate näitajatega: kuivainesisaldus mitte alla 62 massiprotsendi; invertsuhkrusisaldus kuivaine massi kohta (fruktoosi ja glükoosi suhe: 1,0"0,2) kuni 3 protsenti; tuhasisaldus kuivaine massi kohta kuni 0,3 protsenti; vääveldioksiidi jääksisaldus kuni 15 milligrammi kilogrammi kuivaine kohta; värvus kuni 75 ühikut vastavalt ICUMSA meetodile. 7. Hapet ja teisi lisaaineid võib lisada vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määruse nr 193 "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine" (RT I 1997, 89C92, 1551; 1998, 48, 716; 111, 1839) nõuetele. 8. Sidrunhappe võib täielikult või osaliselt asendada ekvivalentse koguse sidrunimahlaga. 9. Kui mahlale lisatakse mitut liiki hapet (välja arvatud L-askorbiinhape), siis väljendatakse iga happe kogus protsentides kehtestatud piirnormist ja nende protsentide summa võib olla kuni 100 protsenti. 10. Mahla valmistamisel võib samasse mahla lisada kas: 1) suhkrut või 2) hapet (välja arvatud L-askorbiinhape) või sidrunimahla. 11. Mahla töötlemisel võib kasutada: 1) abiainena þelatiini, tanniine, bentoniiti, silika-aerogeeli, alumiiniumsilikaati ehk kaoliini, aktiivsütt, perliiti, pestud diatomiiti, tselluloosi ja lahustumatut polüamiidi; 2) tavalisi füüsikalisi töötlemisviise (kuumutamist, tsentrifuugimist, filtreerimist või muud). 12. Toormahl koosneb üht või mitut liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud mahlast, mida ei ole kuumtöödeldud ning millele ei ole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema vastavale puuvilja-, marja- või köögiviljamahlale iseloomulik värv, lõhn ja maitse. II. KONTSENTREERITUD MAHL 13. Kontsentreeritud mahl valmistatakse mahlast, millest on vesi eraldatud füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Tarbijale valmistatud kontsentreeritud mahlast peab olema eraldatud vähemalt 50 protsenti veest. 14. Kontsentreeritud mahl valmistatakse ilma suhkruid lisamata (välja arvatud käesolevate nõuete punktis 15 nimetatud juhul). 15. Tarbijale valmistatud kontsentreeritud mahlale võib maitse parandamiseks lisada suhkruid ja suhkrutooteid vastavalt käesolevate nõuete punktidele 3, 5 ja 6. Suhkru kogus arvestatakse taastatud mahla koguse kohta. 16. Tarbijale valmistatud magustatud kontsentreeritud mahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid vastavalt käesolevate nõuete punktidele 4, 5 ja 6. Suhkru kogus arvestatakse taastatud mahla koguse kohta. 17. Hapet ja teisi lisaaineid võib lisada vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määruse nr 193 "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine" nõuetele. Happe kogus arvestatakse taastatud mahla koguse kohta. 18. Sidrunhappe võib täielikult või osaliselt asendada ekvivalentse koguse sidrunimahlaga. 19. Kui kontsentreeritud mahlale lisatakse mitut liiki hapet (välja arvatud L-askorbiinhape), siis väljendatakse iga happe kogus protsentides kehtestatud piirnormist ja nende protsentide summa võib olla kuni 100 protsenti. 20. Kontsentreeritud mahla valmistamisel võib samasse mahla lisada kas: 1) suhkrut või 2) hapet (välja arvatud L-askorbiinhape) või sidrunimahla. 21. Tarbijale valmistatud kontsentreeritud mahla aroom taastatakse mahla kontsentreerimisel kogutud lenduvate ainete või sama liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud lenduvate ainete abil. 22. Kontsentreeritud mahla valmistamisel võib kasutada käesolevate nõuete punktis 11 nimetatud abiaineid ja töötlemisviise. III. MAHLAPULBER 23. Mahlapulber valmistatakse mahlast vee peaaegu täieliku eraldamise teel füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. 24. Mahlapulbri aroom taastatakse mahla kontsentreerimisel kogutud lenduvate ainete või sama liiki puuviljadest või marjadest eraldatud lenduvate ainete abil. IV. NEKTAR JA MAHLAJOOK 25. Nektar koosneb: 1) üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest, kontsentreeritud püreest või nende segust, millele on lisatud vett ja suhkrut või looduslikku mett (v.a käesolevate nõuete punkt 28). Kontsentreeritud püree valmistatakse püreest vee osalise eemaldamise teel füüsikaliste töötlemisviisidega. Nektar peab olema käärimisvõimeline, kuid käärimata. 2) üht või mitut liiki nektarist, millele võib lisada mahla või püreed. 26. Nektari valmistamisel lisatakse: 1) suhkrut või looduslikku mett kuni 20 protsenti liitri valmistoote kohta; 2) vett sellises koguses, et mahla, püree või nende segu sisaldus ning happe kontsentratsioon ei oleks väiksem käesolevate nõuete lisas esitatud väärtustest. 27. Nektari valmistamisel võib kasutada käesolevate nõuete punktides 5 ja 6 nimetatud suhkruid ja suhkrutooteid. 28. Käesolevate nõuete lisa punktides 2 ja 3 nimetatud puuviljadest ja aprikoosidest võib nende looduslikult kõrge suhkrusisalduse korral nektareid valmistada suhkrut või looduslikku mett lisamata. 29. Hapet ja teisi lisaaineid võib lisada vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määruse nr 193 "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine" nõuetele. 30. Sidrunhappe võib täielikult või osaliselt asendada ekvivalentse koguse sidrunimahlaga. 31. Kui nektarile lisatakse mitut liiki hapet (välja arvatud L-askorbiinhape), siis väljendatakse iga happe kogus protsentides kehtestatud piirnormist ja nende protsentide summa võib olla kuni 100 protsenti. 32. Nektari valmistamisel võib kasutada käesolevate nõuete punktis 11 nimetatud abiaineid ja töötlemisviise. 33. Mahlajook koosneb mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest, nektarist või nende segust, millele on lisatud vett ja suhkrut või looduslikku mett. Mahlajook peab olema käärimisvõimeline, kuid käärimata ning sisaldama vähemalt 10 protsenti mahla, püreed või nende segu. 34. Lisaaineid võib mahlajoogile lisada vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määruse nr 193 "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine" nõuetele. V. MÄRGISTAMISE ERINÕUDED 35. Lisaks Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määruse nr 108 "Toidukauba märgistamise korra kinnitamine" (RT I 1998, 49, 735) nõuetele tuleb järgida täiendavalt mahla, magustatud mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi märgistamise erinõudeid. 36. Enam kui üht liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest valmistatud mahla, magustatud mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari või mahlajoogi nimetusse märgitakse kasutatud puuviljad või marjad nende sisalduse alanevas järjestuses. Kontsentreeritud mahla kasutamise puhul arvestatakse mahla, püree või nende segu sisaldust taastatud mahla koguse kohta. 37. Puuvilja-, marja- või köögiviljaliikide märkimise asemel nimetuses võib kasutada väljendit "mitmest puuviljast (marjast või köögiviljast)" või mõnda teist sama tähendusega väljendit või kasutatud puuvilja-, marja- või köögiviljaliikide arvu. 38. Nimetusse ei pea märkima sidrunimahla, mida on lisatud sidrunhappe asemel. 39. Magustatud mahla, kontsentreeritud mahla ja nektari, millele lisatud suhkru sisaldus on üle 15 grammi liitri kohta, nimetusele lisatakse sõnad "suhkrut lisatud maksimaalselt . . . g/l". Esitatud maksimaalne suhkrukogus arvestatakse suhkru kuivaine järgi ja see võib olla tegelikult lisatud suhkru kogusest kuni 15 protsenti suurem. 40. Viljaliha sisaldavate mahla, magustatud mahla, kontsentreeritud mahla, nektari ja mahlajoogi nimetusele võib lisada sõna "viljalihaga". 41. Mahla, magustatud mahla, kontsentreeritud mahla ja mahlapulbri aroomi taastamiseks kasutatud, kontsentreerimisel kogutud lenduvate ainete või sama liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud lenduvate ainete loetelu ei pea esitama. 42. Mahla ja magustatud mahla puhul, mille valmistamisel on kasutatud kontsentreeritud mahla, kirjutatakse märgistusele "valmistatud kontsentreeritud mahlast". See teave peab olema esitatud mahla nimetuse vahetus läheduses, paksemas kirjas ning ühes vaateväljas mahla nimetuse, netokoguse ja minimaalse säilivusajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil. 43. Nektari puhul, mille valmistamisel on kasutatud kontsentreeritud mahla, püreed või nende segu, kirjutatakse märgistusele "valmistatud kontsentreeritud mahlast (püreest)". See teave peab olema esitatud nektari nimetuse vahetus läheduses, paksemas kirjas ning ühes vaateväljas nektari nimetuse, netokoguse ja minimaalse säilivusajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil. 44. Nektari ja mahlajoogi puhul esitatakse minimaalne mahla, püree või nende segu sisaldus märgistusel sõnadega "mahla sisaldus vähemalt . . . %" või "püree sisaldus vähemalt . . . %" või "mahla ja püree sisaldus vähemalt . . . %", mis on ühes vaateväljas nektari nimetuse, netokoguse ja minimaalse säilivusajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil. 45. L-askorbiinhappe (E 300) kasutamisel antioksüdandina ei kirjutata märget C-vitamiini sisalduse kohta. 46. Mahla, magustatud mahla, kontsentreeritud mahla, nektari ja mahlajoogi puhul, mille süsinikdioksiidi sisaldus on üle kahe grammi liitri mahla kohta, kirjutatakse märgistusele "karboniseeritud", mis on ühes vaateväljas joogi nimetuse, netokoguse ja minimaalse säilivusajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil. 47. Tarbijale mõeldud kontsentreeritud mahla ja mahlapulbri puhul märgitakse tarvitamisjuhisesse mahla taastamiseks vajalik veekogus. Põllumajandusminister Ivari PADAR Lisa "Mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuete" juurde Nektarite minimaalne summaarne happekontsentratsioon ja minimaalne mahla, püree või nende segu sisaldus -------------------------------------------------------------- Nektari valmistamiseks kasutatavad puuviljad ja marjad Minimaalne summaarne happekontsentratsioon ümberarvestatuna viinhappele (grammi/liitris valmistootes) Minimaalne mahla, püree või nende segu sisaldus (massiprotsentides valmistootes) -------------------------------------------------------------- 1 2 3 -------------------------------------------------------------- 1. Hapud puuviljad ja marjad -------------------------------------------------------------- mustad sõstrad 8 25 -------------------------------------------------------------- valged sõstrad 8 25 -------------------------------------------------------------- punased sõstrad 8 25 -------------------------------------------------------------- karusmarjad 9 30 -------------------------------------------------------------- astelpaju marjad 9 25 -------------------------------------------------------------- laukapuu ploomid 8 30 -------------------------------------------------------------- ploomid 6 30 -------------------------------------------------------------- kreegid 6 30 -------------------------------------------------------------- pihlakamarjad 8 30 -------------------------------------------------------------- kibuvitsamarjad 8 40 -------------------------------------------------------------- hapukirsid 8 35 -------------------------------------------------------------- teised kirsid 6 40 -------------------------------------------------------------- mustikad 4 40 -------------------------------------------------------------- leedrimarjad 7 50 -------------------------------------------------------------- vaarikad 7 40 -------------------------------------------------------------- aprikoosid 3 40 -------------------------------------------------------------- maasikad 5 40 -------------------------------------------------------------- mooruspuumarjad 6 40 -------------------------------------------------------------- põldmarjad 6 40 -------------------------------------------------------------- jõhvikad 9 30 -------------------------------------------------------------- küdooniad 7 50 -------------------------------------------------------------- sidrunid ja laimid - 25 -------------------------------------------------------------- grenadillid (Passiflora edulis) 8 25 -------------------------------------------------------------- lulod (Solanum quitoense) 5 25 -------------------------------------------------------------- muud - 25 -------------------------------------------------------------- 2. Vähese happesisaldusega puuviljad -------------------------------------------------------------- mangod - 35 -------------------------------------------------------------- banaanid - 25 guajaavid papaiad litðid Barbadose kirsid (Neapolitan medlars) annoonad (Annona muricata) võrkannoonad (Annona reticulata) suhkruõunad granaadid ehk granaatõunad akaþuuõunad ehk kaðuõunad mombinid (Spondia purpurea) -------------------------------------------------------------- umbud (Spondia tuberosa aroda) - 30 -------------------------------------------------------------- muud - 25 -------------------------------------------------------------- 3. Teised puuviljad ja marjad -------------------------------------------------------------- õunad 3 50 -------------------------------------------------------------- pirnid 3 50 -------------------------------------------------------------- virsikud 3 45 -------------------------------------------------------------- tsitrusviljad, v.a sidrunid ja laimid 5 50 -------------------------------------------------------------- ananassid 4 50 -------------------------------------------------------------- muud - 50