Vabariigi Valitsus — Majandusraskustes äriühingule riigiabi andmise eritingimused

jõustunud 11. 10. 2001 Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17. 12. 2002 nr 383 ( RT I 2002, 105, 616) 1. 01. 2003 Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332) § 31 lõike 6 alusel. §1. Üldsätted (1) Määrus kehtib saneerimiseks või restruktureerimiseks suunatud riigiabi kohta (edaspidi saneerimisabi või restruktureerimisabi), mida antakse majandusraskustes äriühingule, kes ilma riigiabi andja sekkumiseta ei ole võimeline oma olukorda parandama ja on sunnitud lõpetama oma tegevuse ettevõtjana. Määrus sätestab ka terasetööstuse sektori majandusraskustes äriühingule (edaspidi terasetööstuse äriühing) tootmistegevuse lõpetamiseks riigiabi andmise eritingimused. (2) Majandusraskustes äriühinguks (edaspidi äriühing) käesoleva määruse tähenduses loetakse: 1) aktsiaseltsi või osaühingut, kellel on netovara vähem kui 50% aktsia- või osakapitalist, millest rohkem kui 25% on vähenenud viimase 12 kuu jooksul; 2) täisühingut või usaldusühingut, kelle netovara raamatupidamislikus väärtuses on vähenenud rohkem kui 50% ning millest rohkem kui 25% on vähenenud viimase 12 kuu jooksul; 3) aktsiaseltsi, osaühingut, täisühingut või usaldusühingut, kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus. (3) Saneerimisabi ega restruktureerimisabi ei anta majandusraskustes äriühingule, kelle asutamisest on möödunud vähem kui üks aasta. (4) Saneerimisabi ega restruktureerimisabi ei anta teise äriühingu varade ostmiseks. (41) Saneerimisabi ja restruktureerimisabi ei anta terasetööstuse äriühingule. (5) Kontserni kuuluv äriühing, kes taotleb saneerimisabi või restruktureerimisabi, võib olla sellise abi saajaks juhul, kui majandusraskustes on ainult see kontserni kuuluv äriühing ja kui majandusraskuste põhjuseks ei ole kulude kontsernisisene ümberjaotamine ning kui majandusraskusi ei ole võimalik ületada kontsernisiseselt. (6) Saneerimisabi või restruktureerimisabi või riigiabi terasetööstuse äriühingu tootmistegevuse lõpetamiseks võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punkti 3 alusel. (7) Terasetööstuse äriühinguks loetakse käesoleva määruse tähenduses äriühingut, kes toodab «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud regionaalabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tooteid. [RT I 2002, 105, 616 – jõust. 1. 01. 2003] §2. Saneerimisabi andmise eritingimused (1) Saneerimisabi antakse äriühingule likviidsuse taastamiseks eesmärgiga abi andmise ajal välja selgitada äriühingu tegevuse jätkamise võimalus. (2) Saneerimisabi võib anda ühele äriühingule ainult üks kord kümne aasta jooksul. (3) Saneerimisabi võib anda üksnes laenuna või laenutagatisena. (4) Rahandusminister võib anda loa saneerimisabi andmiseks üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) laenu intressimäär on vähemalt samaväärne konkurentsivõimelistele ettevõtjatele pankade poolt antava laenu intressimääraga; 2) abi antakse mitte rohkem kui kuueks kuuks või juhul, kui abi andja on selle perioodi jooksul esitanud restruktureerimisplaani, kuni rahandusminister teeb otsuse selle plaani kohta, või kui restruktureerimisabi andmise tingimustega ei ole määratud teisiti; 3) abi andmine on õigustatud sotsiaalmajandusliku olukorra võimaliku halvenemisega äriühingu tegevuspiirkonnas; 4) abi andmisel ei ole kahjulikku kõrvaltoimet konkurentsile; 5) abi on piiratud määraga, mis on vältimatult vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks abi andmise perioodil, näiteks tööjõukulude ja igapäevaste tooraine- ja materjalikulude katmiseks. (5) Hiljemalt kuus kuud pärast saneerimisabi andmiseks loa saamist peab riigiabi andja esitama rahandusministrile ühe järgmistest dokumentidest: 1) äriühingu restruktureerimisplaani; 2) tõendi, et laen on tagastatud täies ulatuses ja/või et garantiist tulenevad kohustused on lõppenud; 3) äriühingu lõpetamise otsuse; 4) teate selle kohta, et abi ei antud. §3. Restruktureerimisabi andmise eritingimused (1) Restruktureerimisabi andmise loa taotlus peab sisaldama restruktureerimisplaani ja ülevaadet olukorrast vastaval kaubaturul (edaspidi turuolukorra ülevaade). Turuolukorra ülevaate alusel hinnatakse konkurentsi võimaliku moonutamise ulatust. (2) Restruktureerimisplaan peab sisaldama äriühingu raskustesse viinud asjaolude analüüsi, kava äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamiseks ja §-s 5 sätestatud piiravaid meetmeid või põhjendust nende mittevajalikkuse kohta. (3) Rahandusminister võib anda restruktureerimisabi andmise loa üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) restruktureerimisplaan tagab äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamise; 2) restruktureerimisabi ei põhjusta konkurentsi liigset moonutamist või seda välditakse piiravate meetmete rakendamisega; 3) restruktureerimisabi maht ja osakaal piirduvad minimaalselt vajaliku määraga. §4. Äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamine (1) Restruktureerimisplaani rakendamisel peab olema võimalik taastada äriühingu pikaajaline tegevusvõime võimalikult lühikese perioodi jooksul ja realistlike eelduste alusel. (2) Äriühingu tegevusvõime taastatakse restruktureerimisplaanis sisalduvate meetmete rakendamise tulemusel. Välistegurid, mida äriühing ei saa olulises ulatuses mõjutada, nagu hinna ja nõudluse muutumine, võivad olla tegevusvõime võimaliku taastamise hindamise aluseks vaid juhul, kui on tegemist välistegurite muutumise üldiselt tunnustatud hinnanguga. (3) Tegevusaladest, mis põhjustavad kahjumit ka pärast restruktureerimisplaani rakendamist, tuleb restruktureerimise käigus loobuda. (4) Pärast restruktureerimist peab äriühing olema võimeline katma kõik kulud ja täitma oma kohustused kolmandate isikute ees. Omakapitali kavandatavast tasuvusest peab piisama selleks, et äriühing oleks võimeline turul iseseisvalt konkureerima. (5) Restruktureerimisabi ei tohi kasutada äriühingu tegevusvõime taastamise seisukohast mitteoluliste uute investeeringute finantseerimiseks. §5. Konkurentsi liigse moonutamise vältimine (1) Kui restruktureerimisabi andmine võib põhjustada konkurentsi liigset moonutamist, peab riigiabi andja restruktureerimisplaanis ette nägema meetmed, mis kitsendaksid riigiabi saaja turupositsiooni pärast restruktureerimist (edaspidi piiravad meetmed). (2) Kui äriühingu turuosa vastaval kaubaturul on ebaoluline, loetakse abi andmisel, et tegemist ei ole konkurentsi liigse moonutamisega. (3) Piiravad meetmed peavad olema proportsionaalsed restruktureerimisabi põhjustatud konkurentsi moonutamisega ja äriühingu osatähtsusega kaubaturul. (4) Lõiget 1 ei kohaldata, kui abiandja tõestab, et piiravate meetmete rakendamine võib põhjustada turuolukorra halvenemise vastaval kaubaturul, näiteks kaudselt tekitada monopoolse või oligopoolse olukorra. (5) Kui kaubaturul, kus äriühing tegutseb, esineb struktuurne tootmisülevõimsus, peab riigiabi saaja proportsionaalselt saadud restruktureerimisabiga ja selle mõjuga konkurentsile pöördumatult vähendama oma tootmisvõimsusi. (6) Tootmisvõimsuste pöördumatuks vähendamiseks muudetakse vastavad tootmisvahendid alatiseks kõlbmatuks endises mahus toodangu tootmiseks või kohandatakse alatiseks ümber teisel otstarbel kasutamiseks. Tootmisvõimsuste vähendamiseks ei loeta tootmisega seotud varade müüki teistele äriühingutele, kes tegutsevad samal turul, välja arvatud juhul, kui need varad müüakse tootmiseks teistel geograafilistel turgudel ja kui sellega tõenäoliselt oluliselt ei moonutata konkurentsi turul, kus riigiabi saaja tegutseb. (7) Restruktureerimisabi andmine äriühingule ei tohi võimaldada laiendada tootmisvõimsusi, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik äriühingu pikaajalise tegevusvõime taastamiseks ja sellega ei kaasne konkurentsi liigne moonutamine. §6. Restruktureerimisabi maht ja osakaal (1) Restruktureerimisabi maht ja osakaal peavad piirduma minimaalse määraga, mis on vajalik restruktureerimisplaani rakendamiseks. (2) Äriühingud peavad andma olulise panuse restruktureerimisplaani finantseerimiseks, muu hulgas kasutades selleks tegevusvõimeks mitteoluliste varade müügist laekunud vahendeid või kaasates võõrvahendeid turutingimustel. (3) Restruktureerimisabi maht ja vorm ei tohi võimaldada äriühingule liigseid rahalisi vahendeid, mida võiks kasutada turgumoonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud restruktureerimisega. §7. Restruktureerimisabi andmise sagedus (1) Restruktureerimisabi võib anda ühele äriühingule üldjuhul ainult üks kord, sõltumata aktsiate või osade omanike muutumisest, äriühingu ümberkujundamisest või ühinemisest teise äriühinguga või muudest muudatustest äriühingu tegevuses. (2) Kui äriühing on juba varem saanud restruktureerimisabi, võib rahandusminister restruktureerimisabi andmist lubada ainult ettenägematute asjaolude tõttu, mille eest riigiabi saaja ei kanna vastutust ja mida ei olnud võimalik eelmise restruktureerimisplaani koostamisel ette näha. (3) Kui äriühing omandab teise äriühingu, kes on juba saanud saneerimisabi või restruktureerimisabi, vara, võib omandavale äriühingule anda restruktureerimisabi üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) äriühingud ei kuulu ega ole kuulunud ühte kontserni ega oma otseselt või kaudselt rohkem kui 5% teineteise osa- või aktsiakapitalist; 2) ostja on äriühingu varad omandanud harilikus väärtuses; 3) varade omandamise eesmärgiks ei ole teistkordne abi saamine. §8. Restruktureerimisplaani rakendamine (1) Riigiabi saaja peab täies mahus rakendama restruktureerimisplaani ja täitma kõiki teisi tingimusi, mis sätestati rahandusministri otsuses riigiabi loa andmise kohta. (2) Riigiabi andja peab esitama rahandusministrile aruande restruktureerimisplaani kohta vastavalt rahandusministri loas sätestatud tähtajale ja tingimustele. (3) Kui restruktureerimine kestab kauem kui üks aasta ja restruktureerimisabi maht on olulise suurusega, on rahandusministril õigus vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 38 lõikele 2 abi andmise loas nõuda restruktureerimisabi andmist osade kaupa. Sel juhul peab riigiabi andja enne iga uue abiosa andmist esitama rahandusministrile andmed või dokumendid, mis tõendavad restruktureerimise eelmise etapi rahuldavat täitmist. §9. Restruktureerimisplaani muutmine (1) Restruktureerimisperioodi jooksul võib abi andja esitada rahandusministrile taotluse restruktureerimisplaani või abi mahu muutmise kohta. (2) Rahandusminister annab loa restruktureerimisplaani ja/või abi mahu muutmiseks, kui restruktureerimisplaan vastab § 3 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustele. (3) Kui restruktureerimisabi mahtu suurendatakse, tuleb vastavalt suurendada §-s 5 sätestatud piiravate meetmete ulatust ja kui piiravad meetmed on esialgselt planeeritust väiksemad, tuleb abi mahtu vähendada. (4) Piiravate meetmete rakendamise edasilükkamiseks võib rahandusminister anda riigiabi andmise loa üksnes juhul, kui: 1) edasilükkamise vajadus on tingitud abi saajast või abi andjast sõltumatutest põhjustest; 2) sellega kaasneb restruktureerimisabi vähendamine vastavas mahus või vajadusel ülemäärase riigiabi tagastamine. §91. Riigiabi majandusraskustes terasetööstuse äriühingu tootmistegevuse lõpetamiseks (1) Rahandusminister võib lubada anda riigiabi majandusraskustes terasetööstuse äriühingule tootmistegevuse lõpetamiseks. (2) Lõikes 1 nimetatud riigiabi võib anda maksete katteks, mida terasetööstuse äriühing teeb koondatavatele töötajatele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) abi lubatavateks kuludeks on «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002, 61, 375; 62, 377) § 90 lõikes 1 sätestatud hüvitised; 2) abi osakaal ei ületa 50% punktis 1 nimetatud lubatavatest kuludest; 3) maksete tegemine on tingitud terasetööstuse äriühingu terasetoodete tootmise osalisest või täielikust lõpetamisest ja äriühingule pole selleks varem abi antud. (3) Lõikes 1 nimetatud riigiabi võib anda terasetoodete tootmise seadmete alatiseks kõlbmatuks muutmiseks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) abi lubatavateks kuludeks on suletavate tootmisüksuste raamatupidamislik jääkväärtus 1. jaanuari 2002. a seisuga, millest arvatakse maha pärast 1. jaanuari 2002. a toimunud inflatsioonist tingitud väärtuse vähenemine; 2) abi osakaal ei ületa 100% punktis 1 nimetatud lubatavatest kuludest; 3) äriühing registreeriti juriidilise isikuna enne 1. jaanuari 2002. a; 4) äriühing on regulaarselt tegelnud terasetoodete tootmisega kuni abi andmise kuupäevani; 5) äriühing ei ole alates 1. jaanuarist 2002. a oma tootmist või tootmisettevõtte struktuuri ümber korraldanud; 6) äriühing muudab kasutatud terasetoodete valmistamise seadmed alatiseks kõlbmatuks kuue kuu jooksul tootmise lõpetamise päevast või rahandusministri poolt riigiabi andmise loa andmise päevast arvates, lähtudes hilisemast kuupäevast; 7) äriühingule ei ole terasetoodete tootmise osaliseks või täielikuks lõpetamiseks varem abi antud. (4) Lõikes 1 nimetatud riigiabi võib anda terasetööstuse äriühingule, kes täidab lõikes 3 sätestatud tingimusi, kuid kes on teise äriühingu otsese või kaudse valitseva mõju all või kes ise omab otsest või kaudset valitsevat mõju teise terasetööstuse äriühingu üle, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) lõpetatav äriühing on olnud kontserni struktuuris tegelikult ja juriidiliselt eraldiseisev üksus vähemalt kuus kuud enne abi saamist; 2) sõltumatu audiitor on kinnitanud, et lõpetatava äriühingu raamatupidamine annab tõese ja täpse ülevaate äriühingu varast ja kohustustest; 3) tegemist on tõelise ja kontrollitava tootmisvõimsuse vähendamisega. [RT I 2002, 105, 616 – jõust. 1. 01. 2003] §10. Rakendussäte Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2000. a määrus nr 320 «Majandusraskustes äriühingule riigiabi andmise tingimused» (RT I 2000, 77, 490; 2001, 76, õiend) tunnistatakse kehtetuks. 1 Ühenduse juhised riigiabi kohta majandusraskustes äriühingute saneerimiseks ja restruktureerimiseks (EÜT C 288, 09.10.1999, lk 2) ja Komisjoni teatis terasesektoris antava saneerimisabi või restruktureerimisabi ning tootmistegevuse lõpetamise abi kohta (EÜT C 070, 19.03.2002 lk 21). [RT I 2002, 105, 616 – jõust. 1. 01. 2003]