Justiitsminister — Osakondade põhimääruste kinnitamine Avaliku õiguse osakonna põhimäärus Eraõiguse osakonna põhimäärus Õigusloome metoodika osakonna põhimäärus

Osakondade põhimääruste kinnitamine Muudetud järgmiste määrustega ( kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19.06.1998 nr 27 ( RTL 1998, 218/219, 859) 16.07.1998 15.01.1999 nr 99 ( RTL 1999, 21, 222) 10.02.1999 17.02.1999 nr 8 ( RTL 1999, 34, 414) 05.03.1999 29.12.1999 nr 65 ( RTL 2000, 10, 93) 17.01.2000 03.03.2000 nr 12 ( RTL 2000, 33, 452) 19.03.2000 16.05.2000 nr 21 ( RTL 2000, 55, 837) 25.05.2000 02.08.2000 nr 28 ( RTL 2000, 90, 1380) 19.08.2000 02.08.2000 nr 29 ( RTL 2000, 90, 1381) 19.08.2000 22.08.2000 nr 32 ( RTL 2000, 109, 1676) 22.10.2000 2.11.2000 nr 41 ( RTL 2000, 117, 1828) 19.11.2000 27.12.2000 nr 80 ( RTL 2001, 3, 16) 11.01.2001 20.02.2001 nr 21 ( RTL 2001, 27, 339) 01.03.2001 16.03.2001 nr 35 ( RTL 2001, 42, 593) 06.04.2001 06.04.2001 nr 39 ( RTL 2001, 48, 669) 20.04.2001 04.06.2001 nr 46 ( RTL 2001, 70, 943) 01.07.2001 24.05.2002 nr 31 ( RTL 2002, 62, 920) 01.06.2002 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468) paragrahvi 47 lõike 2 alusel: Kinnitan osakondade põhimäärused (lisatud). Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Avaliku õiguse osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Avaliku õiguse osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. AVALIKU ÕIGUSE OSAKONNA ÜLESANDED 2. Avaliku õiguse osakonna pädevuses on riigi, haldus- ja justiitshaldusõiguse küsimused ja vastavad rahvusvahelise avaliku õiguse küsimused. 3. Avaliku õiguse osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. valmistab ette seaduseelnõusid ja vajadusel muude õigusaktide eelnõusid; 3.2. valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3.3. tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 3.4. koostab osakonna valdkonda kuuluvate ja ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende tööd; 3.5. annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta, milles osakond on määratud juhtivaks osakonnaks, ja teostab õigusekspertiisi; 3.6. koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 3.7. analüüsib avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid õigusakte ja teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 3.8. teenindab komisjone ja töögruppe, mis töötavad välja avaliku õiguse osakonna valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. III. AVALIKU ÕIGUSE OSAKONNA JUHTIMINE 4. Avaliku õiguse osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Avaliku õiguse osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 6. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 7. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 8. Osakonnajuhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud isik. IV. AVALIKU ÕIGUSE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 9. Avaliku õiguse osakonnas on järgmised ametikohad: avaliku õiguse osakonna juhataja sekretär-asjaajaja nõunik referent Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Eraõiguse osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Eraõiguse osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. II. ERAÕIGUSE OSAKONNA ÜLESANDED 2. Eraõiguse osakonna põhiülesanne on õigusloome tsiviilõiguse, äriõiguse ja ühinguõiguse ning tsiviilmenetluse valdkonnas ning vastavad rahvusvahelise eraõiguse küsimused. 3. Eraõiguse osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 3.1. valmistab ette seaduseelnõusid ja vajadusel muude õigusaktide eelnõusid; 3.2. valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3.3. tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 3.4. koostab osakonna valdkonda kuuluvate ja ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende tööd; 3.5. annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta, milles osakond on määratud juhtivaks osakonnaks ja teostab õigusekspertiisi; 3.6. koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 3.7. analüüsib eraõiguse valdkonda kuuluvaid õigusakte ja teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 3.8. teenindab tehniliselt komisjone ja töögruppe, mis töötavad välja eraõiguse osakonna valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. III. ERAÕIGUSE OSAKONNA JUHTIMINE 4. Eraõiguse osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 5. Eraõiguse osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 6. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 7. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 8. Osakonnajuhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud teenistuja. IV. ERAÕIGUSE OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 9. Eraõiguse osakonnas on järgmised ametikohad: eraõiguse osakonna juhataja sekretär-asjaajaja nõunik referent Kinnitatud justiitsministri 25. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Õigusloome metoodika osakonna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Õigusloome metoodika osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus. 2. Õigusloome metoodika osakonna struktuuriüksused on: 2.1. metoodika ja koordineerimise talitus; 2.2. Euroopa Liidu õiguse talitus; 2.3. süstematiseerimistalitus; 2.4. terminoloogiatalitus. II. ÕIGUSLOOME METOODIKA OSAKONNA ÜLESANDED 3. Õigusloome metoodika osakonna põhiülesanne on ministeeriumide õigusloome koordineerimine, siseriikliku seadusandluse ühtlustamise koordineerimine Euroopa Liidu seadusandlusega, ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste välissuhete ning välisabi koordineerimine, samuti õigusaktide süstematiseerimine, õigusloome metoodika väljatöötamine ja õigusloomet ning õigusaktide avaldamist reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. 4. Õigusloome metoodika osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 4.1. koordineerib ministeeriumide õigusloomet ja siseriikliku seadusandluse ühtlustamist Euroopa Liidu seadusandlusega; 4.2. valmistab ette seaduseelnõusid ja vajadusel muude õigusaktide eelnõusid; 4.3. tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 4.4. osaleb õigusloomealaste ja rahvusvaheliste lepingute väljatöötamise töö- ja ekspertgruppide töös; koostab osakonna valdkonda kuuluvate ja ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende tööd; 4.5. annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta ja teostab õigusekspertiisi; 4.6. koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 4.7. analüüsib õigusloome valdkonda kuuluvaid õigusakte ja teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 4.8. teenindab komisjone ja töögruppe, mis töötavad välja õigusloome metoodika osakonna valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid; 4.9. korraldab ministeeriumi ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste välissuhtlemist välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 4.10. koordineerib ja vahendab välisabi programme. III. ÕIGUSLOOME METOODIKA OSAKONNA JUHTIMINE 5. Õigusloome metoodika osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. 6. Õigusloome metoodika osakonna juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. 7. Talitust juhib talitusejuhataja. Talitusejuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 8. Talitusejuhataja allub osakonnajuhatajale. 9. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites. 10. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ning esitab need kantsleri kaudu kinnitamiseks ministrile. 11. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda metoodika ja koordineerimise talituse juhataja. Metoodika ja koordineerimise talituse juhataja ametikoha vakantsuse korral või tema äraolekul asendab osakonnajuhatajat Euroopa Liidu õiguse talituse juhataja. Euroopa Liidu õiguse talituse juhataja äraolekul asendab osakonnajuhatajat tema ettepanekul kantsleri määratud ametnik. IV. ÕIGUSLOOME METOODIKA OSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU 12. Õigusloome metoodika osakonnas on järgmised ametikohad: õigusloome metoodika osakonna juhataja; sekretär-asjaajaja; metoodika ja koordineerimise talituse juhataja; metoodika ja koordineerimise talituse nõunik; metoodika ja koordineerimise talituse referent; Euroopa Liidu õiguse talituse juhataja; Euroopa Liidu õiguse talituse nõunik; Euroopa Liidu õiguse talituse referent; süstematiseerimistalituse juhataja; süstematiseerimistalituse nõunik; süstematiseerimistalituse referent; terminoloogia talituse juhataja; terminoloogia talituse nõunik; terminoloogia talituse referent. 13. Metoodika ja koordineerimise talituse ülesanded: 13.1. valmistab ette õigusloomet ja õigusaktide avaldamist reguleerivate õigusaktide eelnõusid; 13.2. töötab välja õigusloome metoodika ja õigustehnika üldpõhimõtteid; 13.3. analüüsib õigusloomet ja õiguspoliitika arengusuundi ning teeb ettepanekuid ministeeriumidele seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks, nendes vastuolude ja lünkade kõrvaldamiseks; 13.4. kooskõlastab ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavad; 13.5. kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiise; 13.6. koostab arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta. 14. Euroopa Liidu talituse ülesanded: 14.1. töötab välja metoodika ja õigustehnika siseriikliku seadusandluse ühtlustamiseks Euroopa Liidu seadusandlusega; 14.2. teeb ettepanekuid seadusandluse ühtlustamiseks Euroopa Liidu seadusandlusega; 14.3. kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiise; 14.4. nõustab ministeeriume ja muid ametkondi Euroopa Liidu õigussüsteemi ja seadusandluse põhimõtetest; 14.5. kontrollib ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõude vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele. 14.6. töötab välja ministeeriumi välissuhtlemise kavad, sh kavad suhtlemiseks teiste riikide vastavate ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning suhtlemiseks Balti koostöö raames, samuti analüüsib nende täitmist; 14.7. vahendab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigusalaseid programme ja alaprogramme; 14.8. koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste välisabiprogramme, sh selgitab välja välisabi võimalused ja vajadusel suhtleb abiprogrammide esindajatega, analüüsib nende efektiivsust; 14.9. vajadusel hangib teatisi välisriigi seadusandluse kohta juhul, kui kohtus tuleb kohaldamisele rahvusvahelise eraõiguse norm; 14.10. peab ja vahendab kirjavahetust välisriikidega. 15. Süstematiseerimistalituse ülesanded: 15.1. süstematiseerib õigusakte ning töötab välja süstematiseerimise tehnika, märksõnastikud ja kataloogid; 15.2. peab õigusaktide kontrolleksemplare (seadused, Riigikogu otsused, Vabariigi Presidendi seadlused ja otsused, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused, ministrite määrused, justiitsministri ja kantsleri käskkirjad, Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga presidendi õigusaktid); 15.3. lahendab õigusaktide elektroonilise andmebaasi pidamisega seonduvaid küsimusi ministeeriumi pädevuse piires; 15.4. korraldab õigusaktide kogumike väljaandmist; 15.5. peab Euroopa Liidu ja teiste välisriikide õigusaktide andmebaasi; 15.6. kogub ja süstematiseerib Eesti kohtute, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Nõukogu Inimõiguste Komisjoni ja Kohtu lahendeid; 15.7. annab ministeeriumide, kohtute ja valla- või linnavalitsuste järelepärimisel teatisi õigusaktide kehtivuse ning kohtulahendite kohta; 15.8. teeb ettepanekuid seadustes jt. õigusaktides (sh. justiitsministri ja Justiitsministeeriumi kantsleri õigusaktid) vastuolude, lünkade ja tühikute kõrvaldamiseks. 16. Terminoloogiatalituse ülesanded: 16.1. korraldab õiguskeelehooldust; 16.2. kogub, ühtlustab ja süstematiseerib õigustermineid; 16.3. teeb ettepanekuid õigusterminite ja õiguskeele kasutamise ühtlustamiseks õigusaktides ning annab välja õiguskeelealaseid trükiseid; 16.4. nõustab ministeeriumi töötajaid õiguskeele küsimustes; 16.5. valmistab ette Vabariigi Valitsuse õigusterminoloogiakomisjoni istungeid, korraldab komisjoni otsuste elluviimist; 16.6. vajadusel annab arvamusi ettevalmistatavate ja kooskõlastamiseks esitatud eelnõude kohta nende terminoloogilise ja keelelis-stiililise korrektsuse tagamiseks; 16.7. toimetab ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõusid keeleliselt.