Haridusminister — Haridusministeeriumi ja Tartu Ülikooli vaheline 2002. a riikliku koolitustellimuse leping nr 10-5/800 — RTL, 125

(õ) 3.09.2009 10:00 HARIDUSMINISTEERIUMI JA TARTU ÜLIKOOLI 2002. A RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE LEPING NR 10-5/800 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 24. oktoobril 2002. aastal Tartus. HARIDUSMINISTEERIUM, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel, (edaspidi ministeerium) minister Mailis Ranna isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning TARTU ÜLIKOOL (edaspidi ülikool) Jaak Aaviksoo isikus, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes «Ülikooliseaduse» § 131 lõikele 2 sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja/või pärast lepingu sõlmimist. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Lisa 1 – 2002. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele; 1.2.2. Lisa 2 – Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2002. aastal. 2. LEPINGU EESMÄRK JA OBJEKT 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused ministeeriumilt riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu objekt on ministeeriumi poolt 2002. a esitatav riiklik koolitustellimus rakenduskõrgharidusõppe, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe, klassiõpetaja õpetajakoolituse, üheaastase õpetajakoolituse ja internatuuri lõpetajatele. 3. POOLTE KOHUSTUSED LEPINGU TÄITMISEL 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. looma lepingu täitmiseks rakenduskõrgharidusõppe õppekohad ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses vastavalt lepingu lisas 1 esitatule; 3.1.2. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud iga magistriõppe õppekoha kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta, välja arvatud juhtudel, kui magistriõpe toimub enne 2002. aasta 1. juunit õppekavade registrisse kantud õppekavade või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade alusel. Enne 2002. aasta 1. juunit õppekavade registrisse kantud magistriõppe õppekavade puhul bakalaureuseõppe õppekohti ei looda. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade puhul luuakse bakalaureuseõppe õppekohti vähemalt sama palju kui magistriõppe õppekohti; 3.1.3. tagama ülikooli lõpetajate arvu õppevaldkondade, õppesuundade või õppekavade rühmade lõikes vastavalt lepingu lisas 1 toodud tabeli neljandas veerus esitatule ning lepingu punktidele 4.4 ja 4.5; 3.1.4. mitte muutma õppekavade struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekavade alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.5. tagama õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Akrediteerimist mitteläbinud õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi tagamisel kohustub ülikool järgima üldiseid akadeemilisi häid tavasid; 3.1.6. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) nominaalse õppeaja jooksul. 3.2. Ministeerium kohustub: 3.2.1. finantseerima lepingu lisas 1 määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul ülikooliseaduses ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras; 3.2.2. arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. 3.3. Pooled lähtuvad eeldusest, et uusi, pärast 2002. aasta 1. juunit õppekavade registrisse kantud õppekavasid, mille aluseks on positiivselt akrediteeritud õppekavad, käsitletakse lepingu raames akrediteeritud õppekavadena. Nimetatud õppekavasid käsitletakse akrediteeritud õppekavadena kuni haridusministri poolt (Kõrghariduse Hindamise Nõukogu ettepanekul) vanade õppekavade akrediteerimisotsuste laiendamiseni uutele õppekavadele. Kui haridusminister otsustab Kõrghariduse Hindamise Nõukogu ettepanekul vana õppekava akrediteerimisotsust uuele õppekavale mitte laiendada, loetakse riigitellimus esitatuks akrediteerimata õppekavale. Erandina moodustab ülikool õppekohad akrediteerimata õppekavade alusel lepingu lisas 1 nimetatud juhtudel. 3.4. Ülikool kohustub välja töötama uue koolieelse lasteasutuse õpetaja 3-aastase bakalaureuseõppe õppekava ja 2-aastase magistriõppe õppekava. Ülikool kohustub tegema ettepaneku 4-aastasele alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe õppekavale immatrikuleeritud üliõpilastele (2002/2003. õppeaasta riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade üliõpilased) minna üle uuele 3-aastasele koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseõppe õppekavale. Nimetatud õppekavad on ülikool kohustatud Haridusministeeriumile esitama 10 päeva pärast uute «Õpetajakoolituse raamnõuete» jõustumist, kuid mitte hiljem kui 15. jaanuaril 2003. Uue 3-aastase koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseõppe õppekava läbinud üliõpilased omandavad Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» määratletud koolieelse lasteasutuse õpetaja pädevused (välja arvatud 1.–3. klassis õpetamise pädevus). Alushariduse pedagoogi magistriõpingute vastuvõtul 2005/2006. õppeaastal eelistatakse ülikooli poolt kehtestatud vastuvõtutingimuste võrdsel täitmisel 2002/2003. õppeaastal õpinguid alustanud bakalaureuseõppe üliõpilasi. 4. LEPINGU ALUSEL RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMISEKS MOODUSTATUD ÕPPEKOHTADE FINANTSEERIMINE JA ÕPPE NOMINAALKESTUS 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis leitakse lepingu lisas 1 ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa 1 viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Lepingu lisades määratletakse: 4.2.1. lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele ja õppesuundadele ning vajadusel õppekavade rühmadele ja õppekavadele (lisa 1 neljas veerg); 4.2.2. õppekavaga kehtestatud õppe nominaalkestus (lisa 1 kuues veerg). 4.3. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste, kellel on õigus süvendatud riigikeele õppele, samuti rahvuskaaslaste programmi raames ülikoolis õppivate üliõpilaste rahastamiseks, riigikeele õpet finantseerib ministeerium ühe aasta jooksul humanitaaria ja kunsti valdkonna koefitsiendi alusel järgmiselt: 4.3.1. enne 2002. aasta 1. juulit vastuvõetud diplomiõppe, arsti-, hambaarsti- ja proviisori üliõpilasi ning bakalaureuseõppe ja magistriõppe üliõpilastel Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 256 «Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumus 2002. aastal» § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud baasmaksumuse (12 600 krooni) alusel; 4.3.2. pärast 2002. aasta 1. juulit vastuvõetud rakenduskõrgharidusõppe, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe, klassiõpetaja õpetajakoolituse, üheaastase õpetajakoolituse ja internatuuri üliõpilastel Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 256 «Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumus 2002. aastal» § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud baasmaksumuse (20 000 krooni) alusel. 4.4. Ülikoolil tuleb tagada Lepingu lisale 1 vastav lõpetajate arv 2009. aasta 1. juuliks. Nimetatud lõpetajate arvust arvestatakse maha enne 2002. aasta 1. juunit õppekavade registris registreeritud õppekavade alusel õppinud ning lõpudokumendi saanud ülikooli lõpetajad. Lõpetajate arv tuleb tagada eelkõige õppevaldkondade lõikes. Lõpetajate tegelik arv õppevaldkonna sees olevate õppesuundade või õppekavade lõikes võib olla kuni 5% väiksem lepingu lisas 1 kokkulepitust tingimusel, et lõpetajate koguarv õppevaldkonnas on täidetud. 4.5. Kui lisas 1 osundatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu lisas 1 määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on 2002. a õppima asunud üliõpilase surm, kaitseväeteenistus, lapsehoolduspuhkus, akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel või riigikeeleõppele kulunud aasta, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisas 1 toodud lõpetajate arvust. Viimasel neljal juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud või riigikeele õppeks kulunud aja võrra edasi. 4.6. Juhul kui ülikooli lõpetanute arv on 2009. aasta 1. juuliks väiksem lepinguga ja lepingu lisaga 1 määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus 2009/2010. õppeaasta riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 4.7. Lepingu lisas 1 (tabelis 13. Doktoriõppe lõpetajad 2006. a) märgitud kahele õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppesuuna ning ühele humanitaaria õppesuuna lõpetajale riikliku koolitustellimuse õppekoha tasu kantakse üle pärast ülikooli poolt Haridusministeeriumile vastava õppekava arengukava esitamist. Arengukavas peavad kajastuma ülikooli meetmed õppekava kvaliteedi tõstmiseks, sh koostöö välisriigi ülikooliga. 4.8. Pooled konstateerivad eriarvamusi õppetööga seotud põhivahendite amortisatsiooni katteks tehtavate kulutuste rahastamise põhimõtete, aluste ja korra osas ning püüavad selles osas jõuda kokkuleppele hiljemalt 2002. aasta 1. detsembriks. 5. ÕPPEKOHA BAASMAKSUMUS JA ÕPPEVALDKONNA KOEFITSIENDID 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. Nimetatud kulutustesse ei arvata õppetööga otseselt mitteseotud kulutusi, nagu iseseisvalt finantseeritavad teadustöö kulud, kulutused spordi- ja kultuuritegevuseks ja riiklikud maksed kolmandatele isikutele (stipendiumid, emeriitprofessorite tasu, sõidusoodustused jms). Õppekoha baasmaksumusse mittekuuluvate kulutuste finantseerimise aluste, korra ja määrade kehtestamise üle alustavad pooled viivitamatult läbirääkimisi eesmärgiga jõuda selles osas kokkuleppele hiljemalt 2002. aasta 1. detsembriks. 5.3. Pooled peavad Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega nr 256 «Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumus 2002. aastal» kehtestatud õppekohtade baasmaksumused ning Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega nr 257 «Õppevaldkondade koefitsiendid» kehtestatud õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid poolte vahel kooskõlastatuks. 5.4. Pooled kohustuvad enne vastava eelarveaasta riikliku koolitustellimuse alusel moodustatava õppekoha baasmaksumuse ja koefitsientide kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt baasmaksumuse ja koefitsientide suuruse üle läbirääkimisi pidama, lähtudes vajalike õppekulude majandusarvutustel põhinevast hinnangust, baasmaksumuse varasemast tasemest ning sisendite maksumuse muutustest. Läbirääkimisi alustatakse hiljemalt 1. märtsil ja lõpetatakse hiljemalt 1. mail enne uue eelarveaasta algust, 2003. a puudutavalt vastavalt 1. septembril ja 1. novembril. 5.5. Kui pooled ei jõua baasmaksumuse ja erialakoefitsientide suuruse osas kokkuleppele ja baasmaksumus kinnitatakse ühepoolselt, on ülikoolil õigus üle vaadata endale punktidega 3.1.4 ja 3.1.5 võetud kohustused, teavitades seejuures ettevõetud sammudest viivitamatult ministeeriumi. Ülikooli poolt ettevõetavate sammudega ei või kaasneda õppekava eesmärkide muutmine. 6. RIIGIEELARVEST RAHA ERALDAMISE KORD 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile poolte vahel iga aasta 31. jaanuariks kokku lepitud ja lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel ministeeriumi eelarve kaudu. 6.2. Riigieelarve vastuvõtmise viibimisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta riikliku koolitustellimuse mahust. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest sama kuu 15. kuupäevaks. Maksegraafiku osas kokkuleppele mittejõudmisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 kokkulepitud riikliku koolitustellimuse mahust. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest sama kuu 15. kuupäevaks. 7. SÜVENDATULT RIIGIKEELT ÕPPIVATE ÜLIÕPILASTE ARVESTUSE PIDAMINE Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste arvestuse pidamiseks esitab ülikool iga aasta 1. oktoobriks lepingu alusel moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste nimed ja isikukoodid või sünniajad ning õppe nominaalkestuse pikenemise perioodid. 8. TEATED 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama selleks volitatud isik. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 8.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 8.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud 5 tööpäeva. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektronposti teel. 9. VASTUTUS 9.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 9.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole lepingu mittekohasest täitmisest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 10. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD 10.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Tartu halduskohtus. 11. LEPINGU JA SELLE LISADE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 11.1. Lepingu või/ja selle lisade muutmine või/ja täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 11.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või/ja selle lisade muutmiseks kirjaliku ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 12. VÄÄRAMATU JÕUD 12.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 12.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 12.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 13. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG JA LÕPETAMINE 13.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 13.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 13.3. Lepingu poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui teine pool on lepingut rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud 30-päevase tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 13.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 14. LÕPPSÄTTED 14.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 14.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 14.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks eksemplar. 15. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 15.1. Ministeerium: Haridusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: 07 350 208 faks: 07 350 220 kontaktisik: kõrgharidustalituse juhataja 15.2. Ülikool: Tartu Ülikool reg nr: 24008905 aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu telefon: 07 375 623 faks: 07 375 153 kontaktisik: õppeosakonna juhataja e-post: Hylle@ut.ee ak: 10102000234007 ......................................... ......................................... Mailis Rand Jaak Aaviksoo Haridusministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud 2002. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu nr 10-5/800 lisa 1 24. oktoobril 2002. a Tartus 2002. AASTAL MINISTEERIUMI POOLT ESITATAV RIIKLIK KOOLITUSTELLIMUS ÜLIKOOLI LÕPETAJATELE 1. RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE LÕPETAJAD 2005. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus Ärijuhtimine 8 1,1 3 Tervis ja heaolu Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus 15 1,1 3 Teenindus Isikuteenindus Turismi- ja hotelliettevõtlus 10 1,1 3 Keskkonnakaitse Keskkonnateadus 20 2,1 3 Kokku 53 2. BAKALAUREUSEÕPPE LÕPETAJAD 2005. a, TÖÖTAVAD ÕPETAJAD* Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Gümnaasiumi humanitaarainete õpetaja 20 1,2 3 Gümnaasiumi loodusteaduste ja reaalainete õpetaja 10 2 3 Põhikooli loodusteaduste ja reaalainete õpetaja 22 1,8 3 Muusikaõpetaja 5 3,6 3 Oskusainete õpetaja, sh tööõpetus, kehaline kasvatus 15 1,9 3 Kasvatusteadused 5 1,5 3 Kokku 77 3. BAKALAUREUSEÕPPE LÕPETAJAD 2005. a, RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMIS OSALEJAD* Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Humanitaaria ja kunst Humanitaaria 1 1,1 3 Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 1 2,1 3 Kokku 2 4. ÜHEAASTASE ÕPETAJAKOOLITUSE LÕPETAJAD 2003. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaal-kestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Gümnaasiumi õpetajakoolitus 87 1,5 1 Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Tehnikavaldkonna õpetaja 20 1,5 1 Kokku 107 5. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2003. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaal-kestus aastates Humanitaaria ja kunst Humanitaaria Konverentsitõlge ja kirjalik tõlge 43 1,1 1 6. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2004. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus 12 1,5 2 Põhikooli humanitaarainete õpetaja, töötav õpetaja 26 1,3 2 kokku 38 Humanitaaria ja kunst Humanitaaria 63 1,1 2 Usuteadus 4 1,0 2 kokku 67 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Sotsiaal- ja käitumisteadused 51 1,1 2 Psühholoogia 10 1,3 2 kokku 61 Ajakirjandus ja infolevi 3 1,1 2 Ärindus ja haldus 40 1,1 2 Finants- ja kindlustusmatemaatika 3 2,1 2 kokku 43 Õigus 13 1,0 2 Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 42 2,1 2 Füüsikalised loodusteadused 45 2,1 2 Matemaatika ja statistika 12 2,1 2 Arvutiteadused 12 2,1 2 Tervis ja heaolu Tervis Õendusteadus ja rahvatervis 23 1,1 2 Biomeditsiin 1 2,1 2 kokku 24 Sotsiaalteenused 2 1,1 2 Teenindus Isikuteenindus 6 2,0 2 Keskkonnakaitse 7 2,1 2 Kokku 375 7. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2004. a, RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMIS OSALEJAD Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaal-kestus aastates Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ajakirjandus ja infolevi 1 1,1 2 8. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2007. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsent Õppe nominaal- kestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Alushariduse pedagoog 26 1,5 5 Alushariduse pedagoog, töötav õpetaja 13 1,5 5 Gümnaasiumi humanitaarainete õpetaja 90 1,2 5 Gümnaasiumi loodusteaduste ja reaalainete õpetaja 40 2 5 Põhikooli humanitaarainete õpetaja 27 1,3 5 Põhikooli loodusteaduste ja reaalainete õpetaja 20 1,8 5 Muusikaõpetaja 10 3,6 5 Kasvatusteadus 15 1,5 5 kokku 241 Humanitaaria ja kunst Humanitaaria 85 1,1 5 Eesti keel, kirjandus, ajalugu, kultuur välisüliõpilastele 7 1,1 5 Usuteadus 13 1,0 5 kokku 105 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Sotsiaal- ja käitumisteadused 39 1,1 5 Psühholoogia 9 1,3 5 kokku 48 Ajakirjandus ja infolevi 9 1,1 5 Ärindus ja haldus 38 1,1 5 Õigus 18 1,0 5 Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 41 2,1 5 Füüsikalised loodusteadused 46 2,1 5 Matemaatika ja statistika 17 2,1 5 Arvutiteadused 66 2,1 5 Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad Materjalitehnoloogia 16 2,1 5 Tervis ja heaolu Tervis Füsioteraapia 10 2,0 5 Rahvatervis 9 1,1 5 kokku 19 Teenindus Isikuteenindus 15 2,0 5 Keskkonnakaitse 24 2,1 5 Kokku 703 9. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – KLASSIÕPETAJA ÕPETAJAKOOLITUSE, HAMBAARSTIÕPPE JA PROVIISORIÕPPE LÕPETAJAD 2007. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Klassiõpetaja 20 1,5 5 Tervis ja heaolu Tervis Hambaarstiteadus 27 4,2 5 Proviisor 29 2,1 5 kokku 56 Kokku 76 10. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – ARSTIÕPPE LÕPETAJAD 2008. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsent Õppe nominaalkestus aastates Tervis ja heaolu Tervis Arstiteadus 100 4,2 6 11. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – KLASSIÕPETAJA ÕPETAJAKOOLITUSE LÕPETAJAD 2007. a, TÖÖTAVAD ÕPETAJAD* Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaal-kestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Klassiõpetaja 15 1,5 5 12. INTERNIÕPPE LÕPETAJAD 2003. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaal-kestus aastates Tervis ja heaolu Tervis Arstiteadus 80 4,2 1 13. DOKTORIÕPPE LÕPETAJAD 2006. a Õppevaldkond Õppesuund Lõpetajate arv Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus 1 4 2** 4 Humanitaaria ja kunst Humanitaaria 25 4 1** 4 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Sotsiaal- ja käitumisteadused 22 4 Ajakirjandus ja infolevi 2 4 Ärindus ja haldus 7 4 Õigus 4 4 Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 28 4 Füüsikalised loodusteadused 26 4 Matemaatika ja statistika 5 4 Arvutiteadused 4 4 Tervis ja heaolu Tervis 21 4 Teenindus Isikuteenindus 2 4 Keskkonnakaitse 5 4 Kokku 155 * Haridusministeerium tagab nimetatud õppesuunal ja/või õppekavade rühmal/õppekavadel riikliku koolitustellimuse magistriõppe lõpetajatele samas mahus riikliku koolitustellimusega bakalaureuseõppe lõpetajatele. ** tellimus on lepingu punktis 4.7 nimetatud tingimustel Ministeerium: Ülikool: .............................................................. ......................................................... Mailis Rand Jaak Aaviksoo Haridusministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud 2002. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu nr 10-5/800 lisa 2 24. oktoobril 2002. a Tartus 2002/2003. A RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE FINANTSEERIMISE MAKSEGRAAFIK Asutus Summa Oktoober November Detsember (tuhandetes) Tartu Ülikool 28 023 14 419 6802 6802 Tabelis toodud summa on 59% 2002. aasta riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud rahast. 41% 2002. aastal riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud rahast on üle kantud 2002. aasta I poolaastal. Ministeerium: Ülikool: .................................. ................................. Mailis Rand Jaak Aaviksoo Õiend Parandatud akti liik.