Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 125, 1843

(õ) 26.05.2009 15.40 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G. T. (sünd 12.03.1950) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos menetlusse 22. veebruaril 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. G. T. poolt Eesti kodakondsuse saamiseks esitatud sooviavalduse lisadokumentidest ning omakäelisest elulookirjeldusest nähtub, et G. T. on teeninud kaadrisõjaväelasena NSV Liidu relvajõududes. G. T. sai esmase sõjalise ettevalmistuse Tallinna Polütehnilise Instituudi juures 1971. aastal. 3. oktoobril 1973. a asus G. T. teenistusse Tallinna Linna Oktoobri Rajooni Sõjakomissariaadis osakonnaülema abina. Alates 17. aprillist 1985. a töötas G. T. samas osakonnaülema vanemabina ning 12. jaanuarist 1987. a kuni 30. novembrini 1988. a samas osakonnaülema abina. 1989. aastal arvati G. T. kapteni auastmes reservi. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 30. aprilli 2002. a kirjaga nr 15.2-20/15968 G. T. teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. G. T. palub 21. mail 2002. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas anda talle Eesti kodakondsus, esitades Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsuse osas järgmised vastuväited: 1) tema lahkumine NSV Liidu relvajõududest oli vabatahtlik ning toimus enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist; 2) tolleaegne NSV Liit ei olnud Eesti suhtes välisriik, kuna selle koosseisu kuulus ka Eesti. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 6 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab kaadrisõjaväelasele Eesti kodakondsuse andmise, sõltumata teenistuskohustuste liigist, laadist või iseloomust. Õiguslikku tähendust omab üksnes asjaolu, et isik on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. G. T. kinnitab teenimist kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes omakäeliselt kirjutatud elulookirjelduses. Seega vastab G. T. nimetatud seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. Eesti kodakondsuse andmise või sellest keeldumise otsustamisel ei oma õiguslikku tähendust G. T. poolt vastuväitena toodud asjaolud tema teenistusaja kestuse ning NSV Liidu relvajõududest vabatahtliku lahkumise kohta. Samuti ei oma õiguslikku tähendust G. T. väide, et kuna Eesti oli tema teenistusajal NSV Liidu osa, ei saa teda lugeda välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isikuks. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 2 kohaselt võidakse Eesti kodakondsus anda välisriigi relvajõududest erru läinud isikule, kes on olnud sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikuga abielus vähemalt viis aastat ja see abielu ei ole lahutatud. G. T. abielu lahutati 19. septembril 1997. a. Kuni nimetatud ajani oli G. T. abielus isikuga, kes oli saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Tulenevalt eeltoodust puudub Vabariigi Valitsusel võimalus kaaluda G. T-le Eesti kodakondsuse andmist. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 6 mitte anda G. T-le Eesti kodakondsust, kuna ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus G. T-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.