1-08-8878\9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 08-8878 (kohtueelses menetluses nr 08260105384; 07260200327) riik G.F ja A.B versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Toomas Liiva

Süüdistatav G.F

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx xxxxx-xxxx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 424 järgi

Kaitsja advokaat Katrin Tamre

Süüdistatav A.B

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxxxx xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi

Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada G.F süüdi (KarS) § 199 lg 2 p7 järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; ning tunnistada G.F süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista G.F-ile liitkaristus vangistusena 6 (kuus)

kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G.F-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui G.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded;

määrata G.F-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel mõista G.F-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks.

1.2 tunnistada A.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150

(ükssada viiskümmend) päevamäära, s. o 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 G.F-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 396 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kuus) krooni 80 ja muu kriminaalmenetluse kulu 28 (kakskümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.2 A.B-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 riigi kasuks;

2.2.3 tühistada G.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Katrin Tamrele 221.20 krooni ja Margo Normannile 295 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused

1.1. Süüdistustest nähtuvalt on G.F toime pannud kuritegudena:

1) võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, mis seisnes: 1) märtsikuus 2007. a koos A.B-ga varastas Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas xxxxxxx xxxxx xxxxx talu hoovil seisnud Enno O.le kuulunud traktori FORDSON, põhjustades varalise kahju kokku 50 000 krooni;

2) mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest KarS § 424 järgi, mis seisnesid: 1) juhtis 17. veebruaril 2007.a. kell 23.20 Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas mootorsõidukit Volkswagen Golf reg märgiga 669 AXJ joobeseisundis; 2) juhtis 05.oktoobril 2008 kell 14.15 Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas Nurme tänaval mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga 272 TFL joobeseisundis. 1.2.Süüdistusest nähtuvalt on A.B toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, mis seisnes: 1) märtsikuus 2007. a koos G.F-iga varastas Viljandi maakonnas

Suure-Jaani vallas xxxxxxx xxxxx xxxxxx talu hoovil seisnud Enno O.le kuulunud traktori FORDSON, põhjustades varalise kahju kokku 50 000 krooni. 2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) G.F KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks vangistus 2 kuud; KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistus 4 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista G.F-ile liitkaristus vangistusena 6 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G.F-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui G.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; 2) A.B KarS § § 199 lg 2 p7 järgi ja karistamiseks rahaline karistus 150 päevamäära, s. o 7 500 krooni. 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 199 lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava G.F kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava G.F kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 405.60 krooni.

Süüdistatava A.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava A.B kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 7 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) G.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 396.80 (991.20 + 405.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 28 krooni riigi kasuks;

2) A.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20 + 110.60) krooni riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik