1-08-10030\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3) 1-08-10030

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10030 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

14. oktoober 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi O.P süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1. augusti 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava O.P kaitsja Ivo Kaurit Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav O.P Kaitsja

Ivo Kaurit RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 1. augusti 2008.a otsus O.P suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 21. oktoobril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. lühimenetluses Harju Maakohtu 1. augusti 2008.a otsusega mõisteti O.P süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 5 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.

veebruari 2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o. 4 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena O.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

2(3) 2. mõisteti süüdi selles, et olles 12. veebruaril 2008.a karistatud Harju O.P

Maakohtu poolt mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 alusel 4 kuu vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis 31. juulil

2008.a Tallinnas Pinna tänaval mootorsõidukit Toyota Corolla taas alkoholijoobe seisundis.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist O.P-le mõistetud vangistuse osas ja selle ärakandmata osa asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt puuduvad kohtuotsuses põhjendused selle kohta, miks kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega asendada O.P-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, kohustades teda sel ajal mitte tarvitama alkoholi.

Kohtuistungil teatas O.P, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja asuma alkoholivõõrutusravile. Kaitsja peab ebaseaduslikuks kohtu seisukohta, et

lühimenetluses ei saa süüdistatavat iseloomustavaid täiendavaid dokumente lisada. Kaitsja viitab seejuures KrMS § 237 lg 7 ja § 298 lg 1 sätetele, mille kohaselt küsib kohtunik kohtulikku uurimist lõpetades kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Seega saab lühimenetluses kaitsja poolt esitatud taotlusi karistuse asendamiseks ja iseloomustuse lisamiseks vaadelda kohtuliku uurimise täiendamise taotlustena. Kummaski nimetatud sätetest ei ole märgitud, et lühimenetluses ei saa lisada süüdistatavat iseloomustavaid dokumente kohtutoimikule. O.P on perekond, alaline eluja töökoht.

4. ja tema kaitsja toetasid esitatud Ringkonnakohtu istungil süüdistatav O.P apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1. karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust O.P-le

ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju

Maakohus oleks O.P-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd.. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse asendamise üldkasuliku tööga. Kohus on põhjendanud, miks tuleb O.P karistada reaalse vangistusega ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke KarS § 69 sätete kohaldamisega. Perekonna, alalise tööja elukoha olemasolu oli esimese astme kohtule teada.

O.P on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude, sealhulgas

mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid vaatamata sellele jätkab ta nende toimepanemist. Töökoha ja perekonna olemasolu ei ole takistanud O.P süütegude toimepanemisest hoiduma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. märtsi

2003.a otsuses nr 3-1-1-26-03 märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse

3(3)

üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RT III 2003, 7, 75). Seetõttu ei pea kohtukolleegium võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga isiku suhtes, keda on varem karistatud KarS §

424 alusel rahalise karistusega ja tingimusliku vangistusega. KarS § 69 sätestatud üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu samuti järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KrMS §-s 75 sätestatule. O.P on aga oma käitumisega näidanud, et ta katseaega edukalt läbida ei suuda.

5.2. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, et kohus on rikkunud kriminaalmenetlusnorme sellega, et keeldus vastu võtmast O.P iseloomustust.

Kolleegium märgib, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega ei olnud tõepoolest kohtumenetluses enam võimalik täiendavaid tõendeid esitada. Samas oli süüdistataval enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, mida ta ei teinud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12. veebruari

2008.a otsuses nr 3-1-1-91-07 juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et lühimenetluses läbi vaadatavas kriminaalasjas on täiendavate tõendite esitamine välistatud. Samas otsuses on Riigikohus lisanud, et lühimenetluses on tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui nad puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt (RT III 2008, 9, 62). Kaitsja poolt esitatud iseloomustus ei ole kohtukolleegiumi hinnangul tõend, mis viitaks menetlusnormi rikkumisele esimese astme kohtus.

5.3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 1. augusti 2008.a otsus O.P suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Malle Preimer Igor Amann