1-07-9528\13 · Tallinna Ringkonnakohus

1-07-9528

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant

Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

30. septembril 2008.a.,Tallinn Jüri Paap, Malle Preimer, Paavo Randma Tatjana Derkatš Harju Maakohtu 04.06.2008.a. kohtuotsus Marge Kask süüdistuses tsiviilhageja/kannatanu AS A. E.

adv. Raivo Kala adv. Leelo Viil

Harju Maakohtu 14.06.2008.a. kohtuotsus Marge Kase süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Süüdistuse kohaselt

Marge KASK, sünd. 29.08.1973.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx x-xx, töötades xxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxx xx asuva AS A. E. administratiivjuhina, ajavahemikus 01.06.2006.a. kuni 01.12.2006.a. ebaseaduslikult omastas tema valdusse usaldatud AS A. E.kassaraha summas 11 868.45 krooni ja B-A. E. kassaraha summas 17 182.70 krooni, mille pööras enda kasuks.

Maakohtu apelleeritud kohtuotsusega mõisteti M.Kask selles süüdistuses KarS §

201 lg 1 järgi õigeks süü tõendamatuse tõttu. AS A. E. tsiviilhagi summas

29 051.15 jäeti läbi vaatamata. Selgitati, et tsiviilhagejal/kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtupidamise korras.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant palub kohtuotsus tühistada selle ebapiisava põhjendatuse ja kohtuliku uurimise ühekülgsuse motiividel ning teha uus otsus, millega tunnistada M.Kask süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja esitatud tsiviilhagi rahuldada.

Apellant kinnitab, et süüdistatav kuue kuu vältel omastas talle usaldatud kassaraha ja sellekohaste kahtluste tekkides jäi haigeks lootusega, et asi laheneb positiivselt. Oma haigust kinnitavat dokumenti pole süüdistatav esitanud siiamaani, mis annab aluse oletada, et tegelikult ta haige ei olnudki. Nende asjaoludega kohus ei arvestanud, samuti ei põhjendanud oma järeldust, et prokuröri poolt esitatud nimetatud asjaolud pole tõenditega kinnitust leidnud ja on paljasõnalised.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on võtnud apellantide pangaarvetelt raha, kuid ei ole esitanud kontodelt välja võetud summade osas vajalikke kuludokumente. Samal ajal on põhjendamatult kasvanud kassas olev sularahajääk. Need asjaolud viitavad süüdistatava sihipärasele tegevusele omastada talle usaldatud vara ja vältida raha puudujäägi avastamist. Apellandid ei pea võimalikuks, et kassaraha omastas keegi teine peale M.Kase, sest raha asus lukustatud sahtlis ja sahtli võtme asukohta teadis üksnes M.Kask. Süüdistatav pole esitanud andmeid oma väitele, et tema kabinetti võis tema teadmata siseneda keegi teine töötaja.

Ringkonnakohtu seisukoht

Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks.

Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt M.Kask sai talle usaldatud võõrast kassaraha 29 051.15 krooni. Maakohtu istungil süüdistatava kinnitas, et ta oli firmas ainuke (sula)rahaga tegeleja, laekunud sularaha tema panka ei pannud, ta tundis vastutust ja oma süüd raha kaotsi minemises, sest raha oli sahtlis, mitte kassakarbis luku taga. Kohtueelsel ülekuulamisel kahtlustatavana kinnitas M.Kask, et vahel võttis ta talle antud kaartiga välja sularaha enda tarbeks (toimik I köide, lk. 55).Veel ringkonnakohtu istungil süüdistatav kinnitas, et ta peab kõnesoleva summa tagastama, senini pole ta seda teinud tekkinud trotsi tõttu.

Sellele vaatamata maakohus leidis, et puuduvad tõendid nimetatud vara pööramisest süüdistatava või kolmanda isiku kasuks, kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas osalenud prokurör maakohtu otsust ei vaidlustanud ringkonnakohtu istungil esinenud prokurör aga kannatanu poolt esitatud apellatsiooni, milles taotleti M.Kase süüditunnistamist, ei toetanud.

Menetluslikult järeldub nimetatust, et riik prokuratuuri vahendusel ei süüdista M.Kaske tegudes, milles oli käesolev kriminaalmenetlus algatatud ja maakohus on langetanud sellega kooskõlas oleva otsuse. Prokuröri poolt süüdistusest loobumise korral teeb kohus KrMS § 301 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse. Kuna sellise lahendi oli teinud maakohus, siis KrMS § 331 lg 1 mõtte kohaselt puudub ringkonnakohtul voli teistsuguse lahendi koostamiseks.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Malle Preimer Paavo Randma