1-08-2662\12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.september 2008.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-2662 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kohtuistungi toimumise aeg 10.septembril 2008. a Kriminaalasi E.B süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 17.aprilli 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.B Prokurör Tiina Viru Süüdistatav

E.B, ik xxx, elukoht: xxxxx x-x xxxxxx, xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, kindla töökohata, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja

vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 17.aprilli 2008.a otsus E.B süüdistusasjas muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulut amisest või

kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsioo ni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik tunnistati lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 118 p 1 järgi 4 aasta ja 6 . E.B kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 18-19.11.2007.a so kaks päeva. KarS § 74 lg 2 alusel loeti kohesele ärakandmisele kuuluvaks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistusest 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.B ei pane 3 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

1.2. mõisteti süüdi selles, et tema 18.11. 2007.a kella 00.32 ajal Türi vallas E.B

Kabala külas kultuurimaja sissekäigu ees lõi noaga kahel korral D. L.it kõhu piirkonda, põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mis on kuritegu KarS § 118 p 1 järgi.

Apellatsiooni sisu. 2. leiab esitatud apellatsioonis, et talle mõistetud karistus on liialt karm. Seda E.B

põhjendab ta asjaoluga, et kannatanu kukkus ise talle peale ja siis toimus rabelemine ning otsest löömist ei näinud keegi. E.B märgib, et teost on möödas pool aastat ja ta on ennast kõvasti muutnud ja ta ei tahaks, et toimunu rikuks ta elu. Apellant palub kaevatav kohtuotsus tühistada ja mõista talle karistus tingimisi.

2.1 apellatsiooni sisu, soovides enda tingimisi . Ringkonnakohtus täpsustas E.B karistust.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

E.B kuritegu arutati maakohtu istungil E.B soovil lühimenetluse korras.

Nähtuvalt kohtuistungi protokollist tunnistas E.B end kuriteos süüdi, väites küll, et asjaolusid ei mäleta, kuid nuga oli tema käes. Asjaolude täpsustamist ja ülekuulamist E.B ei taotlenud. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Maakohtu otsuses on tuginevalt uuritud tõenditele jõutud seaduslikule järeldusele E.B teo süüteokoosseisupärasuses. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid ega süüd välistavaid asjaolusid.

3.1 karistuse mõistmisel KarS § 56 sätetest, arvestades . Maakohus lähtus E.B-le

eelkõige tema süüd. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et E.B süü suurust mõjutavate asjaolude analüüsil tuleb arvestada muuhulgas, et ta ründas kahel korral noaga D.

L.it kehasse lüües, põhjusel, et viimane püüdis joobnud olekus lärmavat E.B vaigistada ja ta korra rikkumise vältimiseks koju toimetada. E.B süü suurust mõjutavaks asjaoluks tuleb arvestada ka E.B ründe intensiivsust ja saabunud tagajärge - noalöökidega tekitatud kõhukelme vigastusi, mille tagajärjel tekkis kannatanul verikõht so. oht elule. Maakohus arvestas süüd kergendavaks asjaoluks E.B puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus süüd raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Maakohus on esitanud argumendid, miks tuleb isiku tervist rünnanud 1 astme kuriteo toime pannud E.B suhtes kohaldada karistusena vangistust. Samas on kohus leidnud, et E.B näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga ja teda võib mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, mida vähendati l/3 võrra lühimenetluse sätete alusel. Maakohus kohaldas E.B suhtes KarS § 74 lg 2 järgi šokivangistust, mille kohaselt määras, et osa mõistetud põhikaristusest tuleb süüdlasel reaalselt kanda ja osale laieneb karistusest tingimisi vabastamine.

Kohtukolleegium leiab, et E.B-le mõistetud karistus on põhjendatud ja selle kergendamiseks puudub seaduslik alus. Seda ei saa mõjutada ka kannatanu D. L.i poolt ringkonnakohtule edastatud avaldus, et ta on süüdlasega leppinud ja ei soovi tema ranget karistamist.

4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1, jätab kohtukolleegium Pärnu

Maakohtu 17. aprilli 2008.a kohtuotsuse E.B suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Ene Randmäe Malle Preimer Paavo Randma