1-07-13616\16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16 september 2008, Tallinn Kriminaalasja number 1- 07-13616 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

08 september 2008, Tallinn Kriminaalasi L.N-i süüdistuses KarS § 200 lg 1, § 280 lg 1, §

424 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07 mai 2008 lühimenetluse otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav L.N Prokurör Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Süüdistatav L.N, ik: xxx, varem karistatud, vahistatud ei olnud Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 07 mai 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-07-13616 L.N-i süüdistuses KarS § 200 lg 1, § 280 lg 1, § 424 ja § 329 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. L.N’ ile oli esitatud KarS § 424 järgi süüdistus selles, et tema, olles 31.08.2005.a.

Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 2 kuuks, uuesti 21.05.2006.a. kella 02.25 paiku Harjumaal, Rae vallas, Tallinna ringteel juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxx xxx, olles alkoholijoobes.

2. Samuti KarS § 329 järgi selles, et tema, olles isikuks, kellelt on jõustunud ja täitmisele pööratud 31.08.2005.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 2 kuuks, juhtis 21.05.2006.a. kella 02.25 paiku Harjumaal, Rae vallas, Tallinna ringteel juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxx xxx.

3. Samuti KarS § 280 lg 1 järgi selles, et ta , olles 21.05.2006.a. kella 02.25 paiku Harjumaal, Rae vallas, Tallinna ringteel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kinni peetud, esines 21.05.2006.a. kella 02.25 paiku alkoholijoobe tuvastamisel, väärteoprotokolli koostamisel ja samal päeval kella 02.30-02.35 paiku menetlusaluse isiku ülekuulamisel teise isiku nime all, esitades Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju PO konstaablitele Igor Ponomarenko’le ja Raimo

Toomingas’ele teise isiku –oma venna Xxxxxx xxxx’aisikuandmed, eesmärgiga sellisel viisil vältida enda seostamist toime pandud kuriteoga, kuivõrd L.N oli 31.08.2005.a.

Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 2 kuuks.

4. Samuti KarS § 200 lg.1 järgi selles, et ta 14.04.2007.a. kella 06.00 paiku Tallinnas,

Gonsiori 28 maja lähedal kasutas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda, nõudes Xxxxx xxxx’ilt mobiiltelefoni ja lüües kaks korda rusikaga kannatanule pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, samuti pani põgeneda püüdnud kannatanule jala ette, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu maad ning võttis kannatanu teksapükste taskust ära mobiiltelefoni №kia 6230i väärtusega 5690.-krooni, tekitades vägivalla kasutamise tagajärjel kannatanu otsmikule marrastushaavad.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

5. Maakohus mõistis L.N-i süüdi KarS § 200 lg.1 järgi ning karistas 2 aastase vangistusega, KarS § 280 lg.1 järgi ning karistas 3 kuulise vangistusega, KarS § 329 ja § 424 järgi ning KarS § 63 lg.1 alusel karistas 7 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõistis L.N-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendas L.N-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis 1 aasta ja 4 kuulise vangistuse.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendas mõistetud karistust 31.08.2005.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse , 6 kuud vangistust, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõistis L.N-ile 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohtuotsuse jõustumisel vanglasse saabumise päev.

APELLATSIOON:

6. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et on oma poisikeselollustest toimepandud tegusid alati tunnistanud, neid kahetsenud ja omad järeldused teinud. Leidis endale sobiva töökoha, armsa naise. Kaheaastase lapse kasvatamine ja pere jaoks panuse andmine on muutunud esmatähtsaks. Pole peale süüdistuses toodud rikkumiste enam õigusrikkumisi toime pannud. On teinud elus muutuse, tahab elada pereisa ja tubli töömehena Arvab, et vangi minek pole tema jaoks vajalik karistamisviis. On nõus tegema ühiskonnakasulikku tööd või maksma riigile rahalist karistust. Erandlikel juhtudel on võimalik ettenähtud karistusest kergema mõistmine. Palub kohaldada karistust mis pole seotud vangi minemisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Apellantsüüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja täpsustas et taotleb tema suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja toetas esitatud taotlust ja palus selles osas apellatsioon rahuldada.

8. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus õiglane ja seaduslik ja palus jätta otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

9. Maakohus on põhistanud miks on kooskõlas seadusega L.N-i karistamine reaalse vangistusega. Samuti on kohus seaduslikult katseaja kestel toimepandud kuritegude eest L.N-i karistamisel kohaldanud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist.

10. Apellatsioonikohtus süüdistatav kinnitas oma taotlust temale mõistetud karistuse asendamisest üldkasuliku tööga, kuid apellatsioonist tulenevalt peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et kuigi KarS § 280 lg 1, 328 ja 424 sanktsioonides on rahaline karistus ette nähtud siis KarS § 200 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vaid vangistuse, seega antud juhul puudub seaduslik võimalus L.N-i karistamiseks vaid rahalise karistusega. Apellatsioonikohtu poolt Seega osade kuritegude eest rahalise karistuse mõistmine, mis siis lisanduks KarS § 200 lg 1 ettenähtud vangistusele oleks aga sisuliselt süüdistatava olukorra halvendamine mida süüdistatava apellatsiooni alusel asja arutav ringkonnakohus teha ei saa.

11. Puudutavalt apellandi taotlust temale mõistetud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga märgib kohtukolleegium alljärgnevat:

KarS § 74 lg 5 näeb tahtliku kuriteo eest vangistuse kohaldamisel ette liitkaristuse moodustamise KarS § 65 lg 2 järgi ja vangistuse täitmisele pööramise. Seega, kui isikule mõistetakse vangistus, esinevad vangistuse täitmisele pööramise alused, siis üldjuhul tuleb mõistetud vangistus ka reaalselt ära kanda.

Samas võimaldab KarS § 74 lg 5 ka vangistuse täitmisele pööramisel asendada see üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud tingimustel ja korras. Seejuures on kohtupraktika asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks nii tema tingimisi vabastamiseks kui ka temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

L.N-i on kohus karistanud 2 aastase vangistusega ja ta ise taotleb üldkasuliku töö kohaldamist, seega on täidetud KarS § 69 ettenähtud üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused, kuid üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb alati arvestada materiaalsete alustega ning nagu ülalpool öeldud peavad antud juhul nende puhul esinema erandlikud asjaolud. Selliseid kuritegude toimepanemise asjaolusid, mida saab hinnata erandlikeks ringkonnakohus asja materjalide alusel aga ei tuvastanud ja selliseid fakte ei kajasta süüdistatav ka apellatsioonis. Käesoleval ajal perekonna soetamine ja selle ülalpidamise vajadus sellisteks erandlikeks asjaoludeks ei ole.

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamine võimalik vaid kergemate kuritegude toimepanemiste eest süüdimõistmise korral. Antud juhul on L.N toime pannud vägivalla kasutamisega esimese astme, kõige raskema astmega, kuriteo. KarS §

200 lg 1 sanktsioon näeb ette kahe kuni kümneaastase vangistuse. Asjaolu, et kohus on teda karistanud seaduses ettenähtud minimaalses tähtajas vangistusega ei anna alust tuvastada, et tegemist oleks kerge kuriteoga.

Otsustamaks üldkasuliku töö kohaldamist peab kohus olema ka veendunud, et vabaduses viibides ei pane isik, kes uue kuriteo toimepanemisega on juba raskelt rikkunud katseaja nõudeid, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.

Antud juhul sellist veendumust ringkonnakohtul ei tekkinud. Apellatsioonis on L.N märkinud, et pärast vaidlustatud kriminaalasjas toimepandud kuritegude ta õigusrikkumisi toime pannud ei ole. Selline väide on aga vastuolus karistusregistri õiendiga, mille kohaselt on L.N 02.06.2007 aastal, seega ligi kaks kuud peale viimast kuritegu, toime pannud KarS §

218 lg 1 ettenähtud süüteo/ t.lk. 97, 117/.

Tuvastamist on leidnud, et kõik kuriteod olid L.N-i poolt toime pandud alkoholijoobes.

Karistusregistri õiendist nähtuvalt on L.N-i poolt aastate jooksul väärtegude toimepanemine olnud seotud samuti alkoholi tarvitamisega. Kohtukolleegium leiab, et üldkasulik töö ei sobi isikutele, kelle on sõltuvusprobleeme alkoholist ja antud juhul on süüdistatav oma käitumisega sellise probleemi olemasolu näidanud.

Eeltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et L.N-ile on põhistatult mõistetud reaalne vangistus ning süüdistatava poolt karistuse asendamise taotluse rahuldamiseks ning maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

12. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 07 mai 2008 aasta kohtuotsuse muutmata ja süüdistatava L.N-i apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JULIA KATŠKOVSKAJA