1-08-7466\11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01 september 2008, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7466 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

27 august 2008, Tallinn Kriminaalasi S.L süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02 juuni 2008 lühimenetluse otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav S.L Prokurör Maigi Simson Süüdistatav

S.L, ik: xxx, varem kriminaalkorras

karistamata, väärteokorras korduvalt karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 02 juuni 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-7466 S.L süüdistuses KarS § 424 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

S.L süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema isikuna, keda on 02.06.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74´19 lg 1 ja § 74´35 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga

10800.- krooni koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 01.06.2008.a. kella 02.50 paiku Harjumaal, Kose vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 36. kilomeetril, suunaga

Tallinna poole, mootorsõidukit Citroen C4 registreerimisnumbriga xxx xxx, olles alkoholijoobes..

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas S.L KarS § 424 järgi süüdi ja karistas vangistusega 2(kaks) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks luges vangistuse 1(üks) kuu ja 10(kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel luges kinnipidamise 01.06.2008 – 02.06.2008 so 2(kaks) päeva karistuse hulka. Kandmisele kuuluvaks luges vangistuse 1 (üks) kuu ja 8(kaheksa) päeva. Kohaldas KarS § 73 lg 1 ja lg 3 sätteid ja määras katseajaks 3 aastat.

KarS § 50 lg 1 alusel võeti S.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4(neljaks) kuuks.

APELLATSIOON:

Esitatud apellatsioonis süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja karistuse kergendamist, jättes temale alles mootorsõiduki juhtimisõiguse.

Tunnistab oma süüd, mida tuleks arvestada karistuse mõistmisel. Lisaks sellele tuleb arvestada et tegemist on motosportlasega, kellel on märkimisväärsed saavutused, oli keskmises alkoholijoobes, oli tarvitanud vaid lahjat alkoholi mõni tund enne sõitmist ega teadnud et sõitmise ajaks pole joove kadunud. Kohus on mõistnud liialt karmi karistuse, juba mõistetud vangistus tagab, et uusi kuritegusid ta toime ei pane ega juhi mootorsõidukit alkoholijoobes. Juhtimisõiguseta on raskendatud osalemine motokrossi etappidel ja tööülesannete täitmine. Leiab, et karistuse mõistmine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega ole vastavuses kuriteo raskuse ega süüdimõistetu isikuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellantsüüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles maakohtu otsuse tühistamist vaid lisakaristuse mõistmise osas.

Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni ja taotles uue otsusega lisakaristuse kohaldamata jätmist.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud lisakaristus kooskõlas karistuse mõistmise alustega, nii süüdlase poolt toimepanduga kui ka süüdlase isikuga, seega seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Palub jätta maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

Apellant on vaidlustanud temale mõistetud lisakaristust ja nimelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, leides, et see pole kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega süüdistatava isikuga. Kohtukolleegium sellist apellandi arvamust ei jaga.

Mootorsõiduki alkoholjoobes juhtimine on raske õigusrikkumine, mis nõuab riigi poolt ka ranget karistust. Asjaolu, et apellant ei arvanud et ta on joobes ning tal tuvastati keskmine joove, pole sellised asjaolud, mis annaksid aluse tuvastada, et lisakaristuse mõistmine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega.

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Apellatsioon ei kajasta selliseid kergendavaid asjaolusid, mis annaksid aluse tuvastada, et lisakaristuse mõistmine oleks vastuolus süü suurusega. S.L teadis, et ta on tarvitanud alkoholi, kuid sellel vaatamata juhtis mootorsõidukit. Ta teadis, et tal on varasem kehtiv karistus analoogse teo eest. Tema teole puuduvad õigustavad asjaolud. Maakohus on arvestanud tema poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning need asjaolud on tinginud ka lühiajalise lisakaristuse mõistmise.

Süüdistatava isikuandmetest ei järeldu, et lisakaristuse mõistmine oleks vastuolus süüdistatava isikuga.

Vastavalt karistusregistri väljavõtetele on S.L korduvalt karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest ja seda läbi aastate. Teda on karistatud rahatrahvidega ning temalt on ka varem juhtimisõigus ära võetud, kuid mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele/ t.lk. 10-14/.

Apellandi väited, et ta on motosportlane ja mootorsõiduki juhtimisõiguseta on tal raskendatud spordiga tegelemine pole kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt asjaoluks, mis annaks aluse lisakaristuse mõistmise osas otsuse tühistamiseks. Eelkõige peab süüdistatav tajuma ja arvestama juba enne kuriteo toimepanemist, mis selline rikkumine endaga kaasa toob ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine pole kooskõlas motosportlase hea nimega ega tegevusega.

Kohtukolleegium peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu poolt korduvalt väljendatule, et KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta/ Riigikohtu otsus 3-1-1-69-03, RT III 2003, 20, 190/.

Liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel/ 3-1-1-20-06, RT III 2006, 15, 137/.

Ülaltoodu alusel kohtukolleegium leiab, et mõistetud lisakaristus on kooskõlas seadusega ja apellatsiooni alusel kohtuotsus tühistamisele ei kuulu. Erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

S.L suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmist või määratud tähtaja lühendamist, ringkonnakohus ei tuvastanud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02 juuni 2008 otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA JÜRI PAAP MALLE PREIMER