4-08-3832\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

4-08-3832

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Väärteoasja nr

4-08-3832

Kohtunik

Karin Olentšenko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Väärteoasi Tarmo Tammeoja kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 11.03.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2315,08,001833

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Tarmo Tammeoja (isikukood 35906052240; elukoht: XXX; töökoht: Polar Element)

Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn)

RESOLUTSIOON

1. Tarmo Tammeoja kaebus rahuldada.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 11.03.2008.a otsus väärteoasjas nr 2315,08,001833 osaliselt, s.o lisakaristuse (kuueks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) määramise osas, mõistetud rahatrahvi osas jätta otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik

11.03.2008.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2315,08,001833 karistati T. Tammeoja liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 13500 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis T. Tammeoja 18.02.2008.a kell 10:14 Tallinnas, Uus-Sadama tn 23, D-terminalis mootorsõidukit alkoholjoobes, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid.

T. Tammeoja esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tema töö iseärasustest tulenevalt mitte kohaldada juhtimisõiguse peatamist. Kaebuse esitaja on märkinud, et ta töötab Norras ning käib suhteliselt harva Eestis. Tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Töötab objektijuhina ehitusobjektil ning töö nõuab igapäevaseid autoga sõite. Juhtimisõiguse peatamine põhjustaks tõenäoliselt ka ametikoha kaotamise. Kuna töö on tema ainuke sissetuleku allikas, siis mõjutaks juhtimisõiguse peatamine ka tema majanduslikku seisu liialt koormavalt ning pere ülalhoidmine muutuks väga raskeks. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et kohtuistungist osa võtta ei soovi, kuna viibib Eestis väga vähe. Kaebusele on lisatud ka Polar Element juhataja asetäitja poolt koostatud avaldus, mille kohaselt T. Tammeoja töötab firmas Polar Element projektijuhina ja peab vastavalt tööülesannetele pidevalt kasutama autot ning seoses sellega paluvad taastada T. Tammeoja juhtimisõiguse või lühendada karistusaega.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Märgib, et T. Tammeoja poolt toime pandud väärtegu on tõendatud protokolliga alkoholjoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga. Eelnimetatud protokollist nähtub, et isikul tuvastati alkomeetriga Alcoquant A6020 alkoholjoove 0,96 mg/l. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et kaebuse esitajal on tuvastatud keskmine joove. Alkoholjoobes sõiduki rooli istudes võttis T. Tammeoja teadlikult riski. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Joobes juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid ja teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. T. Tammeoja suhtes on kohaldatud karistust ligilähedaselt keskmises määras.

Kohtuotsuse põhjendused

Kuna kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus kaebuse vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 kirjalikus menetluses.

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2315,08,001833 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning põhjendatud on tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas.

Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, s.o LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Antud väärteos on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale rahatrahvi 225 trahviühikut ning lisakaristusena võtnud ära juhtimisõiguse kuueks kuuks. Seega on kohtuväline menetleja karistanud isikut nii põhikui lisakaristuse osas üle keskmise määra, karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna kaebuse esitaja on kaebuses oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, esineb antud juhul ka karistust kergendav asjaolu. Oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus näitavad, et isik on aru saanud oma teo keelatusest ja õigusvastase teoga kaasneda võivatest tagajärgedest.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus lisakaristuse tühistamisel, et T. Tammeojal kehtivad karistused puuduvad. Seega ei ole T. Tammeoja näol tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda ning kelle suhtes oleks lisakaristuse kohaldamine ainuõige võimalus. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et T. Tammeoja on kaebuses põhjendanud ja tööandja poolt antud tõendiga kinnitanud, et juhtimisõigus on talle vajalik ka tööalaselt ning juhtimisõigusest sõltub pere majanduslik kindlustatus ning sissetulek. Kohus küll nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegu on ühiskonnaohtlik, kuid karistuse mõistmisel tuleb arvestada alati ka konkreetseid asjaolusid ja karistuse eesmärki tervikuna.

Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud teo ohtlikkust arvestades isikule juba põhikaristuse – rahatrahvi - üle keskmise sanktsioonimäära ning kohus leiab, et T. Tammeoja näol on tegemist isikuga, kelle puhul täidab ka põhikaristus oma eesmärki – mõjutab isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus annab T. Tammeojale võimaluse näidata, et lisakaristuse tühistamine on õigustatud, st antud rikkumine jääb viimaseks ning tema edasine käitumine on õiguskuulekas ning kaasliiklejate suhtes hooliv ning lugupidav.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 2 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 11.03.2008.a otsuse väärteoasjas nr 2315,08,001833 lisakaristuse (kuueks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) määramise osas.

Kohtunik