1-07-11650\10 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS Eesti vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprillil 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-11650 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmöe, liikmed Meelika Aava ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg Maaria Rei

21. aprill 2008.a Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi B.E süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 ja 199 lg

2 p-de 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.jaanuari 2008.a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.E Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav

B.E , ik xxx, varem kohtu poolt kriminaalkorras kohtu poolt kümnel korral karistatud Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 17.jaanuari 2008.a kohtuotsus B.E suhtes muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest

. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad k assatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. B.E tunnistati süüdi ja karistati KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega;

KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi 2 aasta ja 9 kuu vangistusega.

KarS § 64 alusel mõisteti

liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 23

8 lg 2 kohaselt vähendati B.E-l mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta

10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.03. 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat võrra ning liitkaristuseks mõistet vangistus 3 aastat ja 10 kuud karistuse aja kandmise algusega 30.05. 2007.a.

2. B.E mõisteti süüdi selles, et tema ol les varem ebaseaduslikult tunginud valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse, ajavahemikul 05.04.2007.a kuni 08.04. 2007.a tungis ebaseaduslikult plastikust aknaraami lõhkumise teel metallvarda abil, akna kaudu omaniku tahte vastaselt R.K-

le kuuluva ehitusjärgus oleva maja, aadressil Vanemuise 10 Tallinnas, ruumidesse.

Sellise tegevusega pani B.E toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,, s.o. omavolilise sissetungi, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi vähemalt teist korda.

- Samuti B.E, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 03.05.2007.a kuni 04.05. 2007.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse eramajja aiaga piiratud territooriumile ning tungis tabaluku lõhkumise teel sisse abihoonesse ja varastas sealt P.B-le kuuluva motorolleri 47 900 krooni väärtuses;

- samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 15.05.2007.a kuni

16.05. 2007.a tungis võõra va

llasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse eramajja

Tallinnas aiaga piiratud territooriumile ning tabaluku lõhkumise teel samal territooriumil asuvasse garaaži ja varastas sealt E.M-le kuuluvat kaks jalgratast kokku 15000 krooni väärtuses;

- samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.05.2007.akuni 21.05.2007.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse, aiaga piiratud territooriumile ning tabaluku lõhkumise teel samal territooriumil asuvasse kuuri ja varastas S.L-le kuuluvat vara kokku 11 000 krooni väärtuses; -

samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 27.05.2007.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse, aiaga piiratud territooriumile ningakna lõhkumise teel sisse samal territooriumil asuvasse abihoonesse kust varastas V.U-le kuuluvat vara kokku 18 079 krooni väärtuses.

Sellise tegevusega pani P. B.E toime KarS § 199 lg 2 pde 4,8 järgi ettenähtud kuriteo, s.o. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ära sissetungimisega võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Apellatsiooni taotlus

3. Süüdistatav taotleb esitatud apellatsioonis tühistada kohtuotsus talle mõistetud liiga karmi karistuse osas ja mõista oluliselt leebem karistus Seda põhjusel, et ajal kui ta viibis vangistuses, sündis tal laps. Nii laps kui naine vajavad tema toetust. Ka märgib B.E, et

tema tervis on halvenenud. Tal on diagnoositud HIV positiiv. Ta lubab vabanemisel asuda tööle. Apellant leiab, et tema k aristuse vähendamist tingib ka puhtsüdamlik kahetsus ja uurimisele kaasa aitamine.

Ringkonnakohtu seisukoht

4.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni taotlusega ja kuulanud ära menetluspoolte arvamused, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks apellatsioonis esitatud väidetel puudub alus.

Maakohus on lühimenetluses tuvastanud B.E süü ja seda ei vaidlusta ka süüdistatav ise. Seonduvalt apellandi taotlusega vähendada talle mõistetud karistust, märgib kohtukolleegium, et maakohus on pärast B.E kuritegude tuvastamist, lähtudes KarS § 56 sätetest,

andnud süü suurusest lähtuvalt karistuse liiki ja määra sisaldava hinnangu toimepandud kuritegudele. Kohus on seaduse mõtte kohaselt arvestanud põhiliselt B.E süü suurust, kergendava asjaoluna kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust.

Samas on maakohus vaaginud karistuse eripreventatiivse eesmärgi saavutamiseks süüdlase isikut. B.E näol on tegemist - nähtuvalt tema varasemast 10-st kohtulikust karistusest - isikuga, kelle elustiiliks on kuritegude toimepanemine.

Ka vaadeldavad kuriteod pani B. toime vähem kui kahe kuu pärast tingimisi karistuse kandmisest vabanemist 3- aastase katseajaga.

Maakohus on

oma otsuses teinud motiveeritud järelduse, miks ei ole B.E suhtes võimalik rakendada kergemaliigilist karistust, s.o. kriminaalhoolduse rakendamist või rahalise karistuse kohaldamist.

Kohtukolleegium ei nõustu B.E ringkonnakohtu istungil esitatud väitega, et tema karistuse kergendamist tingib halvenev tervis. Kaebaja sõnul diagnoositi tal juba 2001.aHIV viirus. Samas ei sundinud nimetatud asjaolu apellanti loobuma kuritegude järjepidevast toimepanemisest ega võtma tarvitusele abinõusid tervise eest hoolitsemise ks. Vajalik ravi tagatakse B.E-le ka vanglas. Samuti ei tulene seadusest ega saa karistuse kergendamise aluseks olla süüdistatavaperekonna olemasolu ja juba maakohtu poolt arvestatud puhtsüdamlik kahetsus.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu argumentidega, mis põhistasid süüdlasele mõistetud

karistuse ja leiab, et B.E-le mõistetud sanktsiooni keskmäära lähedase suurusega vangistuse muutmiseks ei ole alust.

5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 17.veebruari 2008.a kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Ene Randmäe Meelika Aava Igor Amann