1-06-5729\22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. novembril 2007 a. Pärnus

Kriminaalasja number

1-06-5729

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör Helga Aadamsoo

Kaitsjad Aadu Luberg, Anu Talu, Kaire Aus

Kriminaalasi

J. L. e süüdistus KarS § 293 lg 2 p 1,2, T. L. süüdistuses KarS

§ 297 lg 2, Merle Orava süüdistuses KarS § 297 lg 2, OÜ G.

süüdistuses KarS § 297 lg 3 järgi üldmenetluses.

Süüdimõistetud

J. L. , isikukood xxxx, sünd. 15.03.1944 a. xx Eesti Vabariigi

kodanik, rahvuselt eestlane, keskharidusega, abielus, varem

kohtulikult kriminaalkorras karistamata, elukoht xx, pensionär,

tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 21.07.2005

a., viibis kahtlustatavana vahi all 05.07.-21.07.2005 a.

T. L. , isikukood xxxx, sünd. 29.08.1962 a. xx, Eesti Vabariigi

kodanik,

rahvuselt

eestlane,

kõrgharidusega,

abielus,

perekonnas 3 ülalpeetavat, varem kohtulikult kriminaalkorras

karistamata, elukoht xx, töökoht xx, tõkendit kohaldatud ei ole.

OÜ G. , registrikood xx, asukoht Tallinn, xx, põhitegevusala

ehitustööd, juhatuse liige XX, alates 13.02.2007 a., Harju

Maakohtu otsuse alusel esindajaks pankrotihaldur Andres Aro

(pankrotihalduri tunnistus nr. 168, asukoht Tallinn, Türi 10),

varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310, § 311-313:

Süüdi tunnistada J. L. KarS § 293 lg 2 p 1,2 järgi ning karistada teda (2 a 6 k) kahe aasta ja kuue

kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel jätta J. L. ele mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele

pööramata kui J. L. (3 a 6 k) kolme aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 49 alusel kohaldada J. L. ele lisakaristust võttes temalt ära õigus töötada (3 a) kolme aasta

jooksul avalikus teenistuses.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata J. L. el ajavahemikus 05.07.-21.07.2005 a. eelvangistuses viibitud aeg

17 päeva karistusaja hulka ning arvata tema karistus selles osas kantuks. Lugeda J. L. el kohtuotsuse

kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 5 k 13 p) kaks aastat viis

kuud ja kolmteist päeva vangistust.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates

30.11.2007 a. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada T. L. KarS § 297 lg 2 järgi ning karistada teda (1 a 6 k) ühe aasta ja kuue kuulise

vangistusega, milline aga jätta KarS § 74 lg 1,3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui T. L.

(2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Allutada

T.

L. katseajaks

käitumiskontrollile

ning

panna

ta

Pärnu

Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla.

Katseaja algust arvata alates 30.11.2007 a.

Süüdi tunnistada OÜ G. KarS § 297 lg 3 järgi ning karistada teda rahalise karistusega summas

(100000) sada tuhat krooni, milline tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või

arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber

4100064858 ning selgitus „OÜ G. , 1-06-5729, rahaline karistus“.

KarS § 83 lg 1 kohaselt konfiskeerida Lääne Politseiprefektuuri deposiiti kantud T. L. pistisena J. L.

ele üleantud sularaha summas (85000) kaheksakümmend viis tuhat krooni ning kanda see riigi

tuludesse.

Välja mõista J. L. elt KarS § 83’, § 84 ja § 85 lg 1 alusel süüteoga saadud raha summas (45000)

nelikümmend viis tuhat krooni riigi tuludesse.

Jätta 05.08.2005 a. Pärnu Maakohtu määrusega arestitud J. L. ele kuuluvad arvelduskontod nr.

1106988562 Hansapangas ja nr. 10010003803019 AS SEB Eesti Ühispangas aresti alla kuni J. L. elt

väljamõistetud pistisesumma laekumiseni.

Asitõendid – originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 06.07.2005 a. J. L. e kasutuses olnud

sõiduauto Seat Allhambra, reg. nr. xxxxxx läbiotsimisel ning asuvad pakendis nr. 1,

originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 05.07.2005 a. T. L. kasutuses olnud sõiduauto

Peugot Partner, reg. nr. xxxxxx läbiotsimisel ning asuvad pakendis nr. 2, kollast värvi SEB Eesti

Ühispanga 05.07.2005 a. sularaha väljamakse tšekk OÜ-le G. ning valge kilekott, millised asuvad

pakendis nr. 3, originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 05.07.2005 a. OÜ G. i kontori

läbiotsimise käigus xx, millised asuvad pakendis nr. 4, 2 TDK helikassetti J. L. e ja T. L. ning

Merle Orava ja T. L. omavahelistest vestlustest, millised asuvad pakendis nr. 5,

originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 08.07.2005 a. xx toimunud läbiotsimisel ning asuvad

pakendis nr. 6, CD plaat 05.07.2005 a. xx asuva SEB Eesti Ühispanga x harukontoris salvestatud

videoülesvõttega ning milline asub pakendis nr. 7, videokassett 05.07.2005 a. toimunud J. L. e ja T.

L. kinnipidamise salvestisega, milline asub pakendis nr. 8, CD plaat lauaarvuti vaatlusprotokolliga,

milline asub pakendis nr. 9, kaks CD plaati hääleekspartiisi käigus parandatud failidega J. L. e ja T.

L. omavaheliste vestluste salvestistega, millised asuvad pakendis nr. 10 ning videokassett

07.06.2005 a. salvestisega J. L. e ja T. L. kokkusaamisest, milline asub pakendis nr. 11 – jätta kõik

kriminaalasja juurde.

Välja mõista menetluskulud – ekspertiisitasu hääleekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas,

millest üks neljandik osa, s.o. (2300) kaks tuhat kolmsada krooni on kohtumäärusega välja

mõistetud Merle Oravalt, kelle osas kohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 202 kohaselt.

Ülejäänud osas mõista ekspertiisitasu summas (6900) kuus tuhat üheksasada krooni välja J. L. elt, T.

L. lt ja Osaühingult G. solidaarselt riigituludesse. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J. L. elt,

T. L. lt ja Osaühingult G., igaühelt sundraha (5400) viis tuhat nelisada krooni riigituludesse.

Eeltoodud väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr. 221023778606

Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „J. L. või T.

L. või OÜ G. , 1-06-5729, menetluskulud või sundraha“.

Kui rahaline karistus, menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistatavatele oli esitatud süüdistus alljärgnevas: J. L. ELE selles, et tema, olles xx, kellel

oli ametikoht ja ametiseisund, kes oli ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg

1 ja 2 ning § 4 lg 2 p 15 kohaselt ja omas kohalikus omavalitsuse organis ametiseisundit, kuna

täitis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 50 lg 1 sätestatud ja K. Valla

põhimääruse § 25 sätestatud vallavanema ülesandeid alates 07.04.2003 a. kuni 03.11.2005 a.

ning kes talle antus pädevuse piires täitis kohaliku omavalitsuse haldamise – ja

juhtimisülesandeid ning korraldas varaliste väärtuste liikumist, olles KarS 288 lg 1 mõttes

ametiisikuks, tegi 2005 a. mai lõpus ja juuni alguses K. vallavanemana OÜ G. esindajale T.

L. le ettepaneku osaleda K. sadama kerghoonete taastamistöödel ja nõudis K. sadama

kerghoonete taastamistöödel teostamise õiguse saamise eest OÜ G. esindajalt T. L. lt 45000

krooni. Nõudmise teostamiseks toimus 2005 a. juuni alguses K. Vallavalitsuses

hankekonkurss J. L. e korralduse alusel ja K. sadamatööde teostamiseks laekunud pakkumiste

hindamine, mille võitis OÜ G. , kes 06.06.2005 a. sõlmis K. vallavalitsusega töövõtulepingu

K. sadama kerghoonete taastamiseks. Peale K. vallavalitsusest ettemaksuna 75000 krooni

tasumist, kohtusid J. L. ja T. L. 07.06.2005 a. kell 11.24 Pärnu linnas, Tallinna maantee

alguses olevas parklas, kus T. L. andis J. L. ele üle J. L. e poolt nõutud 45000 krooni.

Samuti J. L. , K. vallavanemana, 2005 a. juunis, tegi OÜ G. esindajale T. L. le ettepaneku

osaleda K. muuseumihoone renoveerimistöödel ja nõudis K. muuseumi renoveerimise tööde

teostamise õiguse saamise eest OÜ G. esindajalt T. L. lt 85000 krooni. 2005 a. juuni lõpus

viis K. Vallavalitsus J. L. e korraldusel läbi K. muuseumihoone renoveerimistööde

pakkumine hindamise, mille võitis OÜ G. . 01.07.2005 a. sõlmisid K. Vallavalitsus ja OÜ G.

töövõtulepingu K. muuseumihoone renoveerimiseks. Peale K. vallavalitsuselt ettemaksuna

200000 krooni tasumist kohtusid J. L. ja T. L. 05.07.2005 a. ajavahemikul kella 16.22 kuni

17.15 Pärnu linnas Ehitajate teel, ca 150 m peale Papiniidu silda, kus T. L. andis J. L. ele üle

J. L. e poolt nõutud 85000 krooni.

Kahel korral nõudis ja sai J. L. K. vallavanemana pakkumismenetlused võitnud OÜ G.

esindajalt T. L. lt kokku 130000 krooni pistist.

Süüdistus on esitatud selles, et tema, ametiisiku poolt vara vastuvõtmisega vastutasuna selle

eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega lubatud teo, vähemalt

teist korda ja pistise nõudmisega, pani toime KarS § 293 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

T. L. LE oli esitatud süüdistus selles, et 2005 a. mai lõpus ja juuni alguses peale K.

vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. esindajale T. L. le osaleda K. sadama kerghoonete

taastamistööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses ning esitatud nõudmist,

maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust isiklikult talle 45000 krooni,

lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. sadama kerghoonete taastamistöödeks korraldatavas

pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa.

06.06.2005 a. sõlmis K. Vallavalitsus J. L. e isikus töövõtulepingu K. sadama kerghoonete

taastamiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. juhatuse liikme Merle Oravaga.

07.06.2005 a. kella 11.24 ajal andis T. L. koos Merle Oravaga Pärnu linnas, Tallinna

maanteealguses olevas parklas K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsusest laekunud

75000 kroonisest ettemaksust üle eelnevalt nõutud 45000 krooni.

Samuti 2005 a. juunis, peale K. vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. i esindajale T. L. le

osaleda K. muuseumi renoveerimise tööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses

ning esitatud nõudmist maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust isiklikult

talle 45000 krooni, lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. muuseumihoone

renoveerimistöödeks korraldatavas pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa.

01.07.2005 a. sõlmis K. Vallavalitsus töövõtulepingu K. muuseumihoone renoveerimiseks

pakkumismenetluse võitnud OÜ-ga G. ja 05.07.2005 a. ajavahemikul kella 16.22 kuni 17.15-

ni andis T. L. koos Merle Oravaga Pärnu linnas Ehitajate teel, ca 150 m peale Papiniidu silda

K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsuselt laekunud 200000 kroonisest ettemaksust üle

eelnevalt nõutud 85000 krooni.

Kokku lubas T. L. kahel korral maksta J. L. ele tema nõudmisel 130000 krooni pistist ning ta

maksiski kahel korral koos Merle Oravaga J. L. ele pistist kokku 130000 krooni.

Süüdistus on esitatud selles, et tema, juriidilise isiku huvides tegutseva juhtivtöötajana, pistise

lubamise ja andmisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 297

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MERLE ORAVALE oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles OÜ G. juhatuse ainuliige

08.06.2004 a. kuni 09.03.2006 a. ning omades ainuisikulist juurdepääsu osaühingu rahalistele

vahenditele, teades eelnevatest kokkulepetest K. vallavanema J. L. e ja OÜ G. tegevjuhi T.

L. vahel, mille kohaselt K. sadama kerghoonete taastamistööde pakkumismenetluse

võitmisel tuleks K. Vallavalitsuselt laekuvast rahast osa maksta J. L. ele, sõlmis Merle Orav

OÜ G. esindajana K. Vallavalitsusega 06.06.2005 a. töövõtulepingu K. sadama kerghoonete

taastamistöödeks ja Merle Orav võttis T. L. juuresolekul 07.06.2005 a. kella 10.42 – 10.45

ajal Pärnus Härma Kaubahoovis asuvast SEB Eesti Ühispanga sularahaautomaadist OÜ G. i

arvelduskontole nr. xx K. Vallavalitsusele ettemaksuna 06.06.2005 a. laekunud 75000

kroonist välja neljal korral järjest 10000 krooni sularaha ning ühel korral 5000 krooni, kokku

45000 krooni ning andis 45000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks isiklikult J. L. ele.

-Samuti tema, OÜ G. i rahalistele vahenditele ainsana ligipääsu omava juhatuse ainuliikmena,

teadis eelnevatest kokkulepetest K. vallavanema J. L. e ja OÜ G. tegevjuhi T. L. vahel,

mille kohaselt K. muuseumi välisfassaadi renoveerimise tööde pakkumismenetluse võtmisel

tuleks K. Vallavalitsuselt laekuvast rahast osa maksta J. L. ele.

01.07.2005 a. sõlmis K. vallavalitsus, vallavanem J. L. e isikus töövõtulepingu K.

muuseumihoone renoveerimiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. tegevjuhi T. L. ga.

Merle Orav võttis T. L. juuresolekul 05.07.2005 a. kella 16.22 ajal Pärnu linnas Pärnu

Kaubamajakas asuvast SEB Eesti Ühispanga kontorist OÜ G. arvelduskontolt nr. xx K.

Vallavalitsuselt 05.07.2005 a. laekunud 217000 kroonist välja sularahas 85000 krooni ning

andis 85000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks J. L. ele.

Kokku maksis Merle Orav koos T. L. ga J. L. ele pistist 130000 krooni.

Süüdistus on Merle Oravale esitatud selles, et tema juriidilise isiku huvides tegutseva isikuna,

pistise andmisega, kui see toimus vähemalt teist korda, pani toime KarS § 297 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

OÜ-le G. oli esitatud süüdistus selles, et 2005 a. mai lõpus ja 2005 a. juunikuu alguses, peale

K. vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. esindajale T. L. le osaleda K. sadama

kerghoonete taastamistööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses ning esitatud

nõudmist maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust isiklikult talle 45000

krooni, lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. sadama kerghoonete taastamistöödeks

korraldatavas pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa.

06.06.2005 a. sõlmis K. vallavalitsus J. L. e isikus töövõtulepingu K. sadama kerghoonete

taastamiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. juhatuse liikme Merle Oravaga.

07.06.2005 a. kella 10.42-10.45 ajal võttis Merle Orav T. L. juuresolekul Pärnu linnas Härma

Kaubahoovis

asuvast

SEB

Eesti

Ühispanga

sularahaautomaadist

Osaühingu

G. arvelduskontole nr. xxx K. Vallavalitsuselt ettemaksuna 06.06.2005 a. laekunud 75000

kroonist välja neljal korral järjest 10000 krooni ja ühe korra 5000 krooni sularaha, kokku

seega 45000 krooni ning andis 45000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks isiklikult J. L. ele.

07.06.2005 a. kella 11.24 ajal andis T. L. Pärnu linnas Tallinna maantee alguses olevas

parklas K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsusest laekunud 75000 kroonisest

ettemaksust üle eelnevalt nõutud ja lubatud 45000 krooni.

Samuti 2005 a. juunis, peale K. vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. esindajale T. L. le

osaleda K. muuseumi renoveerimise tööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses

ning esitatud nõudmist, maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust

isiklikult talle 45000 krooni, lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. muuseumihoone

renoveerimistöödeks korraldatavas pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa.

01.07.2005 a. sõlmis K. Vallavalitsus vallavanem J. L. e isikus töövõtulepingu K.

muuseumihoone renoveerimiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. tegevjuhi T. L. ga

05.07.2005 a. kella 16.22 ajal võttis Merle Orav Pärnu linnas Pärnu Kaubamajakas asuvast

SEB Eesti Ühispanga kontorist T. L. juuresolekul OÜ G. arvelduskontolt nr. xxx K.

Vallavalitsuselt 05.07.2005 a. laekunud 217000 kroonist välja sularahas 85000 krooni ning

andis 85000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks J. L. ele.

05.07.2005 a. ajavahemikus kella 16.22 kuni 17.15 andis T. L. Pärnu linnas Ehitajate teel ca

150 meetrit peale Papiniidu silda K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsuselt laekunud

200000 kroonisest ettemaksust üle eelnevalt nõutud ja lubatud 85000 krooni.

Kokku lubas OÜ G. huvides tegutsenud T. L. kahel korral maksta J. L. ele tema nõudmisel

130000 krooni pistist ning Merle Orav ja T. L. maksidki J. L. ele OÜ G. huvides kahel korral

kokku 130000 krooni pistist.

Süüdistus OÜ-le G. oli esitatud selles, et tema organi ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku

huvides, pistise lubamise ja andmisega, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda, pani

toime KarS 297 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS.

Asja kohtulikul uurimisel J. L. end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud avaldades, et

ta ei ole kunagi ja mitte kelleltki pistist nõudnud ega seda vastu võtnud. J. L. e hinnangul on

temavastane süüdistus fabritseeritud ning põhjendamata.

T. L. tunnistas end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi võttes omaks, et andis J. L. ele

kokku 130000 krooni. T. L. seletas, et töötades OÜ-s G. tegevjuhina ning olles huvitatud, et

OÜ G. võidaks pakkumismenetluse K. sadama kerghoonete taastamisel, nõustus T. L. K.

vallavanemana töötanud J. L. e nõudmisega tasuda nimetatud tööde teostamise õiguse

saamiseks J. L. ele 45000 krooni. 07.06.2005 a. andiski T. L. J. L. ele üle Pärnus Tallinna

maantee alguses olevas parklas temalt eelnevalt nõutud 45000 krooni.

Samuti kinnitas T. L. seda, et J. L. tegi talle ettepaneku OÜ G. i osalemiseks K. muuseumi

renoveerimistöödel. Tagamaks nimetatud tööde teostamise õigust, nõudis J. L. T. L. lt 85000

krooni tasumist. Pärast seda kui OÜ G. oli võitnud K. vallavalitsuse korraldatud

renoveerimistööde pakkumismenetluse, kohtusid J. L. ja T. L. 05.07.2005 a. Pärnus Ehitajate

teel Papiniidu silla lähistel, kus T. L. andis J. L. ele üle nõutud 85000 krooni sularaha. Pärast

sularaha üleandmist peeti T. L. ja J. L. kinni politseitöötajate poolt.

Merle Orav tunnistas end kuriteo toimepanemises samuti täielikult süüdi seletades, et töötades

OÜ G. i juhatuse ainuliikmena ning omades seetõttu juurdepääsu osaühingu rahalistele

vahenditele ja olles osaühingu esindajana sõlminud K. vallavalitsusega töövõtulepingu

sadama kerghoonete taastamiseks, võttis ta 07.06.2005 a. T. L. ettepanekul ning viimase

juuresolekul Härma Kaubahoovi sularahaautomaadist välja 45000 krooni sularaha ning andis

raha T. L. le edasiandmiseks J. L. ele. Samuti tunnistas Merle Orav, et olles T. L. kaudu

teadlik, et K. muuseumi renoveerimistööde teostamiseks tuleb K. Vallavalituse poolt tehtud

ettemaksust tasuda 85000 krooni J. L. ele, võttis ta 05.07.2005 a. Pärnu Kaubamajaka

Ühispanga kontorist välja 85000 krooni sularaha ning andis selle üle T. L. le edasiandmiseks

J. L. ele.

OÜ G. esindaja YY. tunnistas samuti, et OÜ G. tunnistab end kuriteo toimepanemises

süüdi. Samas ei osanud ta sündmuste kohta ütlusi anda, kuna on äriühinguga seotud alles

alates 2006 a. märtsist ning ei tea seetõttu 2005 aastal toimunut. OÜ G. esindaja,

pankrotihaldur Andres Aro avaldas, et kuigi OÜ G. on kuriteo toime pannud, tuleks talle

kohaldada võimalikult väikest rahalist karistust, sest osaühingu majandustegevus lõppes 2006

aastal, samuti puudub osaühingul vara.

Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on neile esitatud süüdistustes leidnud tõendamist.

Prokurör palus J. L. e ja OÜ G. süüdi tunnistamist neile esitatud süüdistustes ning nende

karistamist. T. L. ja Merle Orava osas asus prokurör seisukohale, et kuna nad tunnistavad

oma süüd kuriteo toimepanemises ja kahetsevad, nende käitumises puudub omakasu ajend,

samuti ei olnud nemad pistise nõudjad, siis ei ole nende süü suur. Samuti puudub prokuröri

hinnangul ka T. L. ja Merle Orava osas avalik menetlushuvi. Seoses eeltooduga taotles

prokurör T. L. ja Merle Orava osas menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid vastuolud J. L. e ja T. L. ütlustes, samuti ka J. L. e ja

Merle Orava ütlustes. T. L. ja Merle Orav tunnistasid end kuriteo toimepanemises süüdi,

samuti andsid nad süüstavaid ütlusi J. L. e suhtes. J. L. end kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud.

Hindamaks

käesolevas

kriminaalasjas

süüdistatavate

süüd

kuritegude

toimepanemises, tuleb kohtul hinnata kelle ütlusi lugeda tõepärasteks, kuidas haakuvad

süüdistatavate ütlused muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kuivõrd õiguspärasteks

saab lugeda käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid.

T. L. andis asja kohtulikul uurimisel ütlusi selle kohta, et töötas 2005 a. algusest OÜ-s G.

tegevjuhina, milline tegeles ehitus ja renoveerimistöödega. T. L. töökohustuste hulka kuulus

uute tööobjektide otsimine, kontroll osaühingu poolt tehtavate tööde üle, samuti arvestus

lepingute täitmise üle. 2005 aastal tegi OÜ G. ehitustöid K. s saare korterelamu katuse

parandamisel ja hotelli xx remontimisel. 2005 a. mais - juunis pakkus J. L. T. L. le ja

Osaühingule G. võimaluse osaleda K. sadama taastamistöödel seades tööde saamise

eeltingimuseks selle, et vallavalitsuse tehtavast ettemaksust osaühingule G. saab J. L. kui

tööde tellija endale 10 %, s.o. 45000 krooni. 06.06.2005 a. sõlmiski Merle Orav OÜ G. i

esindajana töövõtulepingu sadama kerghoonete taastamiseks. Pärast ettemaksu laekumist OÜ-

le G. , võttis Merle Orav T. L. juuresolekul Härma Kaubahoovi sularahaautomaadist OÜ G.

arveldusarvelt välja 45000 krooni sularaha üleandmiseks J. L. ele. Nimetatud raha andis T. L.

eelneva kokkuleppe kohaselt J. L. ele üle 07.06.2005 a. Pärnus, Tallinna maantee alguses,

vana silla juures asuvas parklas. T. L. ütluste kohaselt võttis J. L. kilekotis olnud raha vastu

ning pani endale taskusse.

Samuti kinnitas T. L. kohtulikul uurimisel, et J. L. tegi ettepaneku OÜ G. i osalemiseks

muuseumi renoveerimistööde pakkumisel. Samas nõudis ta pakkumise saamiseks 85000

krooni maksmist. Nimetatud summa pidi T. L. J. L. ele üle andma pärast seda kui OÜ G. i ja

K. Vallavalituse vahel on sõlmitud töövõtulepingud ning K. Vallavalituse poolt OÜ-le G. on

tehtud ettemaks. Tagamaks OÜ G. i poolt pakkumismenetluse võitmise, koostas T. L. ise

fiktiivsed hinnapakkumised OÜ X ja OÜ Y nimelt ning kuna OÜ G. i pakkumine osutus

kõige soodsamaks, võttis K. Vallavalitsus 01.07.2005 a. J. L. e ettepanekul vastu otsuse

muuseumi renoveerimistööde läbirääkimiste alustamiseks OÜ-ga G. . Pärast seda kui T. L.

OÜ G. esindajana ja J. L. K. Vallavalitsuse esindajana olid sõlminud 3 töövõtulepingut, pidi

K. Vallavalitsus tegema ettemaksu OÜ-le G. ning sellest ettemaksust soovis J. L. saada

85000 krooni. 05.07.2005 a., pärast ettemaksu laekumist, läksid T. L. ja Merle Orav

Kaubamajaka Ühispanga kontorisse ning võtsid OÜ G. i arvelt välja 85000 krooni sularaha.

Nimetatud raha andis T. L. J. L. ele üle viimase autos Papiniidu silla lähistel pannes kilekoti

koos sularahaga J. L. e auto kindalaekasse. Pärast raha üleandmist peeti J. L. ja T. L.

kohapeal kinni politseitöötajate poolt.

Kohtu hinnangul haakuvad T. L. poolt antud ütlused muude kriminaalasjas kogutud

tõenditega, samuti kinnitavad tema ütlused seda, et J. L. nõudis T. L. lt kahel korral 45000 ja

85000 krooni maksmist tagamaks sellega T. L. firmale OÜ G. renoveerimise ja ehitustööde

tegemise õiguse saamise K. saarel. T. L. nõustuski J. L. e nõudmistega ning andis talle kahel

korral üle sularaha 45000 krooni ja 85000 krooni. T. L. ütlused kinnitavad veel seda, et raha

nõudmisest oli teadlik ka Merle Orav, kes T. L. ettepanekul võttis kahel korral OÜ G.

arveldusarvelt sularaha välja ning andis selle T. L. le üleandmiseks J. L. ele.

Süüdistatava T. L. ütlused haakuvad järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: Merle

Orava ütlustega selle kohta, et tema töötas ajavahemikus 2004 a. märtsist kuni 2006 a.

veebruarini Osaühingus G. juhatuse liikmena. 2005 a. märtsist tegeles osaühingu juhtimisega

ka T. L. . 2005 aastal pakuti OÜ-le G. ehituse ja renoveerimise töid K. saarel. Merle Orav

sõlmis K. Vallavalitsusega töövõtulepingu sadamarajatiste renoveerimiseks, kuid selleks, et

saada õigust tööde teostamiseks, tuli J. L. ele maksta 45000 krooni. Pärast seda kui OÜ G. i

arvele oli laekunud K. Vallavalitsuse poolt tasutud ettemaks, võttis Merle Orav, kellel oli

ainsana osaühingus juurdepääs osaühingu rahale, sularahaautomaadist välja 45000 krooni

ning andis selle T. L. le, kes andis raha üle J. L. ele. Pärast seda, kui T. L. oli OÜ G.

esindajana sõlminud veel kolm töövõtulepingut K. Vallavalitsusega ja teatanud Merle

Oravale, et ka nende tööde tegemiseks on vaja maksta J. L. ele, võttis Merle Orav pangast

välja 85000 krooni sularaha ning andis selle T. L. le, kes andis raha omakorda üle J. L. ele.

Merle Orava ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et J. L. nõudis 45000 krooni

maksmist sadama kerghoonete renoveerimise töödeks õiguse saamiseks ning 85000 krooni K.

Muuseumi renoveerimise töödeks õiguse saamiseks. Samuti kinnitavad tema ütlused seda, et

Merle Orav võttis osaühingu arvelt raha välja ja andis selle T. L. le üleandmiseks J. L. ele.

Merle Orav kinnitas ka seda, et ta ei nõustunud algul T. L. ettepanekuga maksta J. L. ele

raha, kuid kuna Osaühing G. oli huvitatud ehitusobjektide saamisest, siis ta lõpuks nõustus.

Kohtu hinnangul haakuvad T. L. ja Merle Orava ütlused järgmiste kriminaalasjas kogutud

tõenditega – kuriteoepisoodis, mis puudutab 07.06.2005 a. Merle Orava poolt 45000 krooni

sularaha OÜ G. pangaarvelt väljavõtmist, selle edasiandmist T. L. le raha üleandmiseks J. L.

ele ja raha üleandmist T. L. poolt OÜ G. esindajana J. L. ele -

-Jälitusprotokolliga 07.06.2005 a. (I kd. t.l. 2-3), millest nähtub, et 07.06.2005 a. on Lääne

Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Sirje Hundi loa LÄRP 16/273 alusel filmitud J. L. e ja T. L.

kohtumist Pärnus, Tallinna maanteel, kesklinna silla Tallinna poolse otsa parklas. Protokollist

nähtub, et 07.06.2005 a. seisis parklas sõiduauto Seat Alhambra, reg. nr. xxxxxx, mida

kasutas J. L. . Kella 11.24 ajal sõitis samasse parklasse sõiduauto Peugot Partner, reg. nr.

xxxxxx, millest väljus T. L. ja sisenes J. L. e sõiduautosse ning istus juhiistme kõrvalistmele.

Ajavahemikus kell 11.24 kuni 11.27 toimunud kohtumise käigus võttis T. L. tuulejope

parempoolsest taskust kollase kokkuvolditud kilekoti ning andis selle J. L. ele, kes pani

kilekoti endale parempoolsesse põuetaskusse. Kella 11.27 ajal väljus T. L. , pärast lühiajalist

vestlust J. L. ega autost ning mõlemad sõidukid sõitsid parklast minema.

Asja kohtulikul uurimisel tutvus kohus sündmuse videosalvestusega (videokassett eeltoodud

jälitusprotokolli juurde, pakendis nr. 11) ning veendus, et protokoll vastab toimunule.

Jälitusprotokoll ning videoülesvõte kinnitavad T. L. ütlusi kokkusaamise ja kilekotis olnud

raha üleandmise kohta J. L. ele.

Asja kohtulikul uurimisel väitis J. L. , et sai eeltoodud ajal, Tallinna maanteel, silla juures

asuvas parklas küll T. L. ga kokku, kuid T. L. ei andnud talle kilekotis üle mitte raha vaid

torutöödeks kasutatavaid plastmassist klambreid. Kontrollimaks J. L. e antud väidete õigsust,

kuulas kohus üle tunnistaja HH, kes tegi 2005 a. juunis K. s Osaühingule G. alltöövõtu korras

santehnilisi töid. HH kinnitas, et klambrid, mida J. L. talle kohtus näitas, sarnanevad tööde

käigus kasutatud klambritega. Samas aga ei kinnita tunnistaja väited J. L. e vastuväiteid ning

ei lükka ümber T. L. väiteid selle kohta, et taolisel viisil käest kätte klambreid üle ei antud.

Kuivõrd tunnistaja ise 07.06.2005 a. silla juures asuvas parklas ei viibinud, ei tea ta kinnitada

ega ümber lükata seal toimunut.

Kohtul puudub alus pidada jälitustoimingut ebaseaduslikuks või ebausaldusväärseks.

Jälitustoiminguks on antud luba KrMS § 115 kohaselt Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt

03.06.2005 a. ajavahemikuks 06.06.-10.06.2005 a. teostada jälitusmenetlust kestusega 1 päev.

Jälitusprotokollist 07.06.2005 a. nähtub, et jälitustoimingut ongi läbiviidud eelnimetatud

ajavahemikul (07.06.2005 a.) ning ühe päeva jooksul. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda

jälitusprotokolli seaduspärasuses.

Asja kohtulikul arutamisel tõusetus küsimus sellest kas jälitustoimingute teostamisega ei ole

ületatud jälitustoimingu loaga lubatut. Nii on loas jälitatava objektina nimetatud J. L. t ning

tema poolt kasutatava autotranspordina sõidukeid Kia Carnival, reg. nr. xxxxxx ja Ford

Transit, reg. nr. xxxxxx. Samas nähtub jälitusprotokollist ning videoülesvõttest, et

jälitustoimingu käigus on jälgitud J. L. t sõidukis Seat Alhambra, reg. nr. xxxxxx. Kohtu

hinnangul ei ole nimetatud asjaolu määrav, kuivõrd jälitusluba jälitustoimingute läbiviimiseks

on antud konkreetse isiku, mitte sõiduki suhtes. Jälitusloas äratoodud sõidukite puhul on

tegemist võimalike sõidukitega, mida jälitatav isik võib kasutada. Samas ei välista aga

jälitustoimingute läbiviimist asjaolu, kui jälitatav isik kasutab mõnda muud sõidukit või

transpordivahendit. Samuti ei pidanud kohus määravaks asjaolu, et jälitusprotokolli ei ole

märgitud ringkonnaprokuröri loa kuupäeva, sest jälitusprotokolli punktis 1 on äratoodud

jälitustoimingu aluseks olnud jälitusloa number LÄRP 16/273, milline viitab, et

jälitustoimingu aluseks olnud luba anti KrMS § 114 ettenähtud korras.

-Riikliku Autoregistrikeskuse andmete päringu väljatrükist (III kd. t.l. 87) nähtub, et

sõiduauto Seat Alhambra reg. nr. xxxxxx kuulus xx, kuid sõiduki kasutajaks oli Osaühing K.

Liin. Kuivõrd J. L. oli seotud nimetatud osaühinguga, oli ta ka eeltoodud sõiduauto

kasutajaks.

-SEB Eesti Ühispanga väljavõte kinnitab, et 07.06.2005 a. võeti OÜ G. arveldusarvelt järjest,

ajavahemikul kell 10.42 kuni 10.45 välja 4 korral 10000 krooni ja ühel korral 5000 krooni,

seega kokku 45000 krooni sularaha. Samuti nähtub Ühispanga väljavõttest, et vahetult enne

seda, 06.06.2005 a. oli K. Vallavalitsus kandnud OÜ G. i arveldusarvele üle arve nr. 013

kohaselt ettemaksuna sadamas tööde teostamiseks 75000 krooni (III kd. t.l. 28). Eeltoodu

tõendab ning kinnitab T. L. ütlusi selle kohta, et pärast ettemaksu laekumist OÜ-le G. K.

Vallavalitsuse poolt, võttis ta Kilgi (asub Härma Kaubahoovis) sularahaautomaadist välja

45000 krooni sularaha üleandmiseks J. L. ele. Kohe pärast seda, samal päeval, umbes pool

tundi hiljem, on fikseeritud T. L. ja J. L. e kohtumine ning kilekotis olnud raha üleandmine.

-Töövõtulepinguga, milline on sõlmitud 06.06.2005 a. K. Vallavalitsuse ja Osaühingu G.

vahel (II kd. t.l. 33-36). Leping on sõlmitud K. sadama kerghoonete taastamiseks. Tellija, K.

Vallavalitsuse poolt on lepingu allkirjastanud vallavanem J. L. , töövõtja, OÜ G. poolt on

lepingu allkirjastanud osaühingu juhatuse liige Merle Orav. Lepingu p. 7.2 kohaselt on

lepingu hinnaks 118560 krooni, punkt 7.3 kohaselt kohustub tellija töövõtjale 3 päeva jooksul

peale lepingule alla kirjutamist üle kandma ettemaksuna 75000 krooni.

Töövõtuleping kinnitab seda, et vahetult enne raha üleandmist oli sõlmitud töövõtuleping K.

Vallavalitsuse ja OÜ G. vahel, samuti nägi leping ette, et kohe pärast lepingu sõlmimist tuleb

tellijal tasuda ettemaks töövõtjale.

Lääne Ringkonnaprokuratuuri 07.07.2005 a. läbiotsimismääruse alusel on 08.07.2005 a. K.

Vallavalitsuse ruumides K. vallas, Sääre külas läbiviidud läbiotsimine. Läbiotsimise käigu

kohta koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt on sealt leitud ja äravõetud mitmesuguseid

esemeid, millest asitõendite hulka on liidetud ka OÜ G. i arve – saateleht nr. 013 06.06.2005

a. Nimetatud arvest nähtub, et K. Vallavalitsust kohustati tasuma K. Sadama kerghoonete

taastamistöödeks ettemaksuna 75000 krooni. Samuti on asitõendite hulka liidetud xx

hinnapakkumine K. Vallavalitsusele K. sadama tormikahjude likvideerimiseks 14.04.2005 a.

Nimetatud pakkumisest nähtub, et tööde maksumuseks on pakutud tunduvalt suurem summa

võrreldes OÜ G. i pakkumisega – koos käibemaksuga kogusummas 428700 krooni.

-OÜ G. i poolt koostatud K. Sadama kerghoonete taastamistööde maksumusega 06.06.2005

a. (I kd. t.l. 140), millest nähtub, et osaühing on taastamistööde maksumuseks hinnanud

118560 krooni ilma käibemaksuta. Nimetatud summa kajastub ka 06.06.2005 a. K.

Vallavalitsuse ja OÜ G. i vahel sõlmitud töövõtulepingus.

-Lääne Ringkonnaprokuratuuri määruse alusel (II kd. t.l. 1) on OÜ G. i kontoris, Pärnus, xx

läbiviidud läbiotsimine. Nimetatud toimingu kohta koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt

on läbiotsimise käigus leitud mitmesuguseid esemeid (II kd. t.l. 5-11). Leitud esemetest on

asitõenditeks tunnistatud ja kriminaalasja juurde liidetud 2 ruudulist paberit T. L.

märkmetega, 4 OÜ G. i arvet saatelehte K. Vallavalitsusele K. Sadama kerghoonete

taastamistööde maksumuse kohta, OÜ G. i kiri 003-26-05-05 K. Vallavalitsusele, 06.06.2005

a. J. L. e ja OÜ G. esindaja Merle Orava vahel sõlmitud töövõtuleping K. sadama

kerghoonete taastamise kohta. Nimetatud asitõenditest nähtub OÜ G. i huvitatus tööde

teostamiseks. Samuti kinnitab töövõtuleping tehingu sõlmimise fakti eeltoodud poolte vahel.

-Asitõendite – OÜ G. i kontori läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud kahe TDK MC-60

helikassetti vaatlusprotokolliga (II kd. t.l. 17-18) ning helikassettide lindistuse stenogrammiga

(II kd. t.l. 19-27). Asja kohtuliku uurimise käigus tutvus kohus helikassettide lindistusega,

mida oli töödeldud kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuses läbiviidud hääleekspertiisi

käigus (III kd. t.l. 79-81).

Kohtu hinnangul vastab stenogramm lindistuse sisule. Lindistusest nähtub, et J. L. ja T. L.

on omavahel arutanud K. sadama taastamistööde remondi korraldamist, sellega kaasnevaid

töid ning rahalisi küsimusi. Vestlusest järeldub, et J. L. ja T. L. leppisid omavahel kokku

tööde maksumuses, samuti K. Vallavalituse poolt tehtava ettemaksu summas. Tööde

maksumus ning kokku lepitud ettemaks vastab hiljem lepingus kajastatud summadele. Samuti

järeldub jutuajamisest J. L. e nõudmine maksta ettemaksu summast osa talle vastutasuna

tööde võimaldamise eest Osaühingule G. . Kohtu hinnangul viitavad taolisele nõudmisele J.

L. e ütlused – „kui oleme lepingu alla kirjutanud, siis lepingus märgimegi ettemaksu“ „…mul

on vaja kümme prossu kätte, ma olen ka jooksnud. See ei ole sugugi palju selle asja pealt.

Aga ettemaks võiks siiski olla üle poole“. „Selle ettemaksuga reguleerime kohe minu osa ära.

Aga seal jääb siis niimoodi, et sinule peab jääma ka ettemaksust, mis sa saad, materjali või

mehi… sinule peab ka jääma ettemaksust osa“ Samuti on J. L. ja T. L. omavahel kokku

leppinud, et pärast valla poolt ettemaksu ülekande tegemist võetakse raha sularaha

automaadist välja ning sellega „reguleeritakse J. L. e osa ära“ (II kd. t.l. 23). Kohtu hinnangul

läheb omavahelise jutuajamise käigus öeldu kokku hilisemate sündmustega, mille kohaselt

võeti pärast ettemaksu laekumist osaühingu arvelt sularaha välja ning T. L. andis raha üle J.

L. ele.

Samuti nähtub lindistusest T. L. ja Merle Orava jutuajamine sularaha automaadi juures (II kd.

t.l. 24), et sularaha automaadist võeti välja 45000 krooni „kümne kaupa“ summadena.

Kuivõrd SEB Eesti Ühispanga väljavõte kinnitab sularaha taolist väljavõtmist üksnes

07.06.2005 a., kinnitab lindistus selle toimumist just eeltoodud kuupäeval ning ajal.

J. L. e ja T. L. omavahelise jutuajamise lindistusest (II kd. t.l. 24-25) nähtub, et T. L. andis J.

L. ele üle 45000 krooni, mille viimane vastu võttis. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodule T. L.

ütlused „Nelikümmend viis, nii nagu oli kokku lepitud“ ning T. L. küsimus J. L. ele „kas

loeme ka üle“ Samuti J. L. e küsimus T. L. le selle kohta „ega numbrid üles kirjutatud ei ole“.

Kohus leidis, et J. L. e ja T. L. vahel räägitu käib raha, mitte torude kinnitusklambrite kohta,

kuivõrd kinnitusklambritel ei ole numbreid, samuti puudub vajadus nende kohapeal üle

lugemiseks. Samuti viitab number „nelikümmend viis“ Merle Orava ja T. L. poolt eelnevalt

sularahaautomaadist väljavõetud rahasummale 45000.

Asja kohtulikul arutamisel tõusetus küsimus sellest kuivõrd õiguspärane on kasutada asja

kohtulikul uurimisel omaalgatuslikku lindistust. KrMS § 63 lg 1 kohaselt käsitletakse

tõendina lisaks foto ja filmisalvestistele ka muid teabesalvestisi. KrMS § 63 lg 2 ei välista

kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks ka muid, KrMS § 63 lg 1 loetlemata tõendeid.

Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist lubatud tõendiga, kuivõrd enda vestluse lindistamine

teise isikuga ei ole jälitustegevus. Samuti ei ole oluline, et teine vestluskaaslane oleks teadlik

lindistusest, kuna ta peab alati arvestama sellega, et omavaheline jutuajamine võib avalikuks

saada, kusjuures ei ole vahet kas öeldu avalikustatakse lindistuse ettekandmise või teise

vestluskaaslase väljaütlemise kaudu. Kui isik annab teise isiku käsutusse mingi teabe, peab ta

alati arvestama sellega, et väljaöeldu võidakse avalikustada teise vestluspartneri poolt.

-Tunnistaja EE ütlustega kohtuistungil selle kohta, et T. L. andis läbiotsimise käigus

vabatahtlikult üle kaks kassetti, milles olid tema ja J. L. e vahelised „ehitusteemalised

vestlused“. Asja kohtulikul arutamisel esitas J. L. e kaitsja kahtluse selle kohta nagu oleks EE

juba T. L. esimesel ülekuulamisel 05.07.2005 a. olnud teadlik äravõetud kassettide sisust, s.o.

sellest, et kassetid sisaldavad lindistusi sularaha väljavõtmise kohta Härma kaubahoovi

sularahaautomaadist.

Kohtu

hinnangul

on

tegemist

oletusega,

mis

ei

muuda

ebausaldusväärseteks eelpool toodud tõendeid.

T. L. ülekuulamise protokollist 05.07.2005 a. (I kd. t.l. 114-116) nähtub, et T. L. le on

esitatud uurija EE poolt küsimus kassettide sisust, millele T. L. esmalt ei soovinud vastata.

Samas on tehtud 15 minutiline vaheaeg selleks, et tutvuda kassettidel salvestatuga. Kohus on

seisukohal, et kuigi nimetatud aja jooksul ei olnud võimalik tutvuda kogu salvestatud tekstiga,

andis kassettide osaline või pisteline kuulamine siiski piisavalt informatsiooni selle kohta,

mida nimetatud kassetid sisaldavad. Pärast kassettide ülekuulamist on T. L. uurijale

selgitanud, et kassetid sisaldavad „vestlusi tema ja J. L. e vahel ning puudutavad ettevõetavate

tööde hinnapakkumisi ja maksumust.“ Samuti on T. L. uurijale tunnistanud, et võttis 45000

krooni välja OÜ G. i arveldusarvelt Härma kaubahoovi sularahaautomaadist selleks, et raha

üle anda J. L. ele. Kohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et uurija T. L. le raha väljavõtmist ja J.

L. ele üleandmist jälitusinfona nimetas T. L. poolt antud ütlusi selle kohta veel

ebausaldusväärseteks. Kohus möönab, et uurija käsutuses võis asja kohta olla taolist,

jälitustegevusega kogutud infot, mida sai ülekuulamise käigus taktikaliselt kasutada

kahtlustatavale küsimuste esitamisel. Samas ei ole aga usutav, et kui uurija oleks T. L. le

nimetatud faktina esitanud ebatõeseid, tegelikkuses mittetoimunud sündmusi, oleks T. L.

asunud selle kohta andma väljamõeldud ja ebaõigeid nii J. L. t kui ka iseennast süüstavaid

ütlusi.

Kuriteoepisoodi osas, mis puudutab 05.07.2005 a. Merle Orava poolt OÜ G. i arveldusarvelt

85000 krooni sularaha väljavõtmist, selle andmist T. L. le edasiandmiseks J. L. ele ja T. L.

poolt OÜ G. esindajana raha üleandmist J. L. ele haakuvad T. L. ja Merle Orava ütlused

järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – tunnistaja MM u ütlustega kohtuistungil selle

kohta, et ta töötas 2005 aastal K. vallavalitsuses raamatupidajana ning osales 09.06.2005 a.

toimunud K. vallavalitsuse istungil, kus arutati K. muuseumi ja sadama renoveerimise

küsimust. Tunnistaja mäletas, et renoveerimistöödeks oli 3 pakkumist, millest kõige

soodsamaks osutus OÜ G. i pakkumine.

Tunnistaja ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et võitmaks pakkumismenetlusel, tegi

ta lisaks Osaühing G.i pakkumisele ka fiktiivsed, vähemsoodsad pakkumised teiste firmade

nimel.

-Tunnistaja AA ütlustega, kes töötas K. vallavalitsuses arendusnõunikuna. Tunnistaja ütluste

kohaselt alustati 2005 a. juunis pakkumismenetlust K. sadama tankla, valvurihoonete, WC ja

sauna taastamiseks. Tehti kolm pakkumist, millest soodsaimaks osutus OÜ G. i pakkumine.

OÜ G. i pakkumine loeti parimaks seetõttu, et see oli kõige odavam. Juulikuu alguses sõlmis

vallavanem OÜ-ga G. tööde teostamiseks lepingu. Samuti kuulutati konkurss K.

muuseumihoone renoveerimiseks, mille võitis OÜ G. . Asja kohtulikul arutamisel ei

mäletanud tunnistaja enam toimunu üksikasju, kuid möönis, et tema kohtueelsel uurimisel

antud ütlused on õiged, kuna need anti vahetult pärast sündmuse toimumist. Asja kohtueelsel

uurimisel antud ütlustest (II kd. t.l. 147-149) nähtub, et 3 pakkumist muuseumi

renoveerimiseks tõi T. L. ning 01.07.2005 a. toimunud vallavalitsuse istungil otsustati jätkata

T. L. ga läbirääkimisi tööde hindade vähendamiseks. 02.07.2005 a. aga selgus, et J. L. oli K.

vallavalituse esindajana juba sõlminud lepingu muuseumihoone renoveerimiseks, samuti

selgus 04.07.2005 a., et J. L. oli Osaühinguga G. sõlminud lepingu reovee settekaevude

renoveerimiseks, mida ei olnud eelnevalt vallavalitsuses arutatud.

Tunnistaja AA ütlusest nähtub, et töövõtulepingud Osaühinguga G. sõlmiti J. L. e initsiatiivil,

kiirustades ja vallavalitsusega pikemalt läbi arutamata. Nimetatud asjaolu kinnitab T. L.

ütlusi selle kohta, et tal oli J. L. ega kokkulepe selle kohta, et J. L. tagab OÜ-le G. tööde

teostamise õiguse K. muuseumihoone renoveerimisel, sadama taastamistöödel ning reovee

settekaevude renoveerimisel.

-JJ ütlustega, kes töötas K. vallavalitsuses arhitekt – ehitusnõunikuna kuni 2005 a.

novembrini. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis alates 1998 aastast vajadus K. muuseumihoone

renoveerimiseks. 2005 aastal otsis tema valla ehitusnõunikuna firmasid, millised oleksid nõus

osalema pakkumismenetluses. Renoveerimistöödeks laekus 3 pakkumist, millest aga ükski ei

vastanud soovitud tingimustele. Seejärel otsustati alustada läbirääkimisi soodsaima pakkumise

teinud firmaga, s.o. OÜ-ga G. ning mille läbiviimiseks kutsuti osaühingu esindaja T. L.

vallavalitsuse istungile. Läbirääkimiste käigus soostus T. L. kohe hinna alandamisega umbes

18 % võrra. Tunnistaja eeltoodud ütlused kinnitavad asjaolu, et T. L. OÜ G. esindajana oli

oluliselt huvitatud tööde läbiviimise õiguse saamisest K. muuseumihoone renoveerimisel.

-HH ütlustega, kes töötas K. vallasekretärina. Tunnistaja kinnitas, et sadamahoonete ja

muuseumihoone renoveerimistööde läbiviimiseks kuulutati välja piiratud pakkumised.

Pakkumised laekusid ümbrikutes, kusjuures need ei saabunud mitte postiga, vaid toodi kellegi

poolt vallavalitsusse. Vallavalitsuses toimunud arutelu käigus valiti vallavanema poolt

läbirääkimiste jätkamiseks välja odavaim pakkumine.

-LL tõendas, et osales 2005 a. juunis vallavalitsuse liikmena K. vallavalitsuse istungil, kus

arutati K. sadama ja muuseumihoone renoveerimist. Esitatud hinnapakkumistest osutus kõige

soodsamaks OÜ G. i poolt pakutud, kuna see oli kõige odavam.

-TT, kes kuulus K. Vallavalitsusse kuni 2005 a. novembrini ning töötas valla

pearaamatupidajana tõendas, et tööde pakkumistest osutus kõige soodsamaks OÜ G. i poolt

tehtud pakkumine. Samuti kutsuti OÜ G. i esindaja vallavalitsuse istungile, et arutada nende

poolt tehtud pakkumist. Varsti pärast seda, 2005 a. juulikuu alguses koostati töövõtulepingud

Osaühingu G. ja K. vallavalitsuse vahel. Tunnistaja kinnitusel pidi ta kohe, järgmisel päeval

pärast lepingu saamist kandma K. vallavalitsuse poolt ettemaksu summas 217000 krooni

osaühingule üle. Tunnistaja kinnitas, et raha ülekandmine viibis, kuna ülekandmise päeval oli

internetiühendus häiritud. Tunnistaja ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et kuna

internetiühendus oli häiritud ja sularaha automaat ei töötanud, tuli ettemaksuna laekunud raha

05.07.2005 a. välja võtta pangakontorist. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused T. L. ütlusi

selle kohta, et K. vallavalitsus pidi kohe pärast lepingute sõlmimist tegema kiiresti OÜ G. i

arvele ettemaksu.

-VV, kes töötas ajavahemikus 2003 a. aprillist kuni 2005 a. oktoobrini K. Vallavolikogu

esinaisena ütlustega selle kohta, et vallavalitsus korraldas K. sadama ja muuseumihoone

renoveerimiseks konkursi. Pakkumised laekusid ümbrikutes, milliste avamise juures ta aga ei

viibinud.

-PP ütlustega selle kohta, et ta viibis vallavalitsuse istungil, kus arutati K. sadamahoonete

renoveerimist. Tööde läbiviimiseks laekus 3 ümbrikku. Ümbrikute avamisel osutus parimaks

pakkumiseks Osaühingu G. pakkumine, millise suhtes pidid toimuma läbirääkimised

vallavanema J. L. e ja osaühingu esindaja T. L. vahel.

-KK ütlustega selle kohta, et Osaühing xx kuulub tema abikaasale ning firma tegeleb

jaekaubandusega. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole Osaühing xx kunagi teinud ehitus või

renoveerimistöid K. Vallavalitsusele, samuti ei ole osaühing osalenud pakkumismenetluses

K. muuseumi renoveerimistöödele. Tunnistaja kinnitas, et talle kohtuistungil näidatud allkiri

OÜ xx hinnapakkumisel (II kd. t.l. 123) ei kuulu talle, vaid on võltsitud. Tunnistaja ütlused

kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et tegelikult Osaühing xx pakkumismenetluses ei osalenud

ning OÜ xx hinnapakkumine oli T. L. poolt võltsitud. Võltsimise eesmärgiks oli fiktiivse

konkursi ja pakkumismenetlusega tagada tööde tegemise õiguse saamine Osaühingule G. .

-JJ ütlustega selle kohta, et oli 2005 aastal Osaühingu yy juhatuse ainuliige ning teab, et

Osaühing yy ei ole K. Vallavalitsusele hinnapakkumisi sadamahoonete taastamiseks või

settekaevude renoveerimiseks teinud. Tunnistaja kinnitas, et kohtuistungil talle näidatud,

pakkumisi (II kd. t.l. 65) osaühing teinud ei ole ning tema allkiri nimetatud pakkumistel on

võltsitud. Tunnistaja ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et ta tegi K. vallavalitsusele

fiktiivsed hinnapakkumised tagamaks konkursi võitmise Osaühingule G. .

-Osaühingu xx Äriregistri B-registriosa kaardi väljatrükist nähtub, et osaühingu

tegevusaladeks on jae- ja hulgikaubandus, toitlustusteenused, kaubanduslik vahendustegevus,

metsa ost, müük ja töötlemine ning põllumajandussaaduste varumine ja müük (II kd. t.l. 141).

-Osaühingu yy Äriregistri B-registriosa kaardi väljatrükist nähtub, et osaühingu

tegevusaladeks on toidu ja tööstuskaupade hulgi-ja jaemüük, majutusteenused, metsa raie,

metsamaterjali kokkuost, töötlemine ja müük, puhastusteenused, transporditeenused Eesti

Vabariigi piires, kinnisvara arendamine ja haldamine, juriidilised, majandusalased ja

finantskonsultatsioonid, spordi ja meelelahutusürituste korraldamine, kinnisvaratehingud,

toitlustamine, mootorsõidukite ja veokite rentimine (II kd. t.l. 145).

Eeltoodud asjaolud tõendavad, et OÜ xx ja OÜ yy ei tegelenud ehitus ega

renoveerimistöödega ja ei osalenud seetõttu K. Vallavalitsuse poolt väljakuulutatud

pakkumismenetlustes.

-Osaühingu x Äriregistri B-registriosa kaardi väljatrükist nähtub, et osaühingu tegevusalaks

on lisaks muudele tegevusaladele ka ehitus-, remont ja sanitaartehniliste tööde vahendamine

(II kd. t.l. 137). Samas on aga kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, et OÜ x nimetatud töid

K. s teinud ei ole, samuti ei ole osaühing taotlenud endale õigust seal taoliste tööde saamiseks.

Nimetatud asjaolu on kinnitamist leidnud ka T. L. ütlustega selle kohta, et ta võltsis OÜ x

nimelt

hinnapakkumise

pakkudes

kallimat

hinnapakkumist

võrreldes

OÜ

G. i

hinnapakkumisega.

Kohus leidis, et eeltoodud tõendid, mis puudutavad Osaühinguid xx, yy ja x kinnitavad T. L.

ütlusi ja tõendavad seda, et eeltoodud firmad tegelikult ei osalenud K. Vallavalituse poolt

väljakuulutatud pakkumismenetluses. Tõendamist on leidnud see, et T. L. võltsis ja koostas

ise nimetatud firmade nimelt hinnapakkumised näidates neid mõnevõrra kallimate ja

ebasoodsamatena võrreldes enda firma, s.o. OÜ G. i hinnapakkumisega. Samuti tõi T. L.

nimetatud enda koostatud hinnapakkumised ise K. Vallavalitsusse.

-19.01.2006 a. Lääne Politseiprefektuuri jälitusprotokolliga (III kd. t.l. 199), millest nähtub, et

Tallinna Linnakohtu esinaise Helve Särgava poolt 10.06.2005 a. väljaantud loa LÄRP 16/287

alusel, millega on antud luba J. L. e ja T. L. vaheliste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks,

vaatamiseks ja salvestamiseks, on läbiviidud jälitustoiminguid, s.o. diktofoniga Olympus

DM-20 pealtkuulamist 14.06.2005 a., 29.06.2005 a. ja 05.07.2005 a. Kohtul ei ole alust

kahelda kohtu poolt väljaantud jälitusloa seaduslikkuses.

Kohus tutvus asja kohtulikul uurimisel nii jälitusprotokolli lisa, pealtkuulamise stenogrammi

(III kd. t.l. 199-217) kui ka helisalvestistega. Kohtu hinnangul vastab stenogramm

salvestusele. Nimetatud salvestistega on jäädvustatud T. L. ja J. L. e omavahelised

jutuajamised. Vestluste sisu viitab tööde teostamisele K. sadamaobjektide (valvehoone,

kütusehoidla, elektrivarustussüsteemide, jm.), samuti muuseumihoone renoveerimisel ja

taastamisel. Nii nähtub 29.06.2005 a. salvestisest, et T. L. ja J. L. e lepivad muuseumi osas

kokku ettemaksus „sada kakskümmend tuhat“. Samuti esitab T. L. J. L. ele konkreetse

küsimuse „ja palju sealt on sinu“, mõni hetk hiljem toob T. L. välja konkreetse arvu

„kaheksakümmend viis tuhat“(III kd. t.l. 216 pöördel). 05.07.2005 a. kinnipidamisel toimunud

salvestisest nähtub, et T. L. viitab vestluses „äratulnud arvele“ ja kilekotile ning

„kaheksakümmend viiele“(III kd. t.l. 217 pöördel).

Asja kohtulikul arutamisel vaidlustati J. L. e kaitsja poolt asjaolu, et pealtkuulamine toimus

14.06.2005 a., kuivõrd nimetatud ajal ei viibinud T. L. koos J. L. ega K. st väljunud praamil,

samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et T. L. ga on 13.06 ja 14.06.2005 a. Pärnu

Politseiosakonnas läbiviidud menetlustoiminguid (III kd. t.l. 300). Kohtu hinnangul ei välista

eeltoodud kuupäevadel politseiosakonnas viibimine J. L. e ja T. L. kohtumist. Lääne

Politseiprefektuuri teatisest nähtub, et T. L. on nimetatud päevadel üle kuulatud tunnistajana.

Nimetatud menetlustoimingute läbiviimine ei eelda nende toimumist pika aja, s.t. kogu päeva

jooksul. J. L. e vastuväide selle kohta, et ta ei saanud praamil T. L. ga kõnelda, kuna ei välju

ülesõidu ajal kunagi oma autost, on paljasõnaline ja kontrollimatu väide, mis ei välista seda, et

nad siiski kohtusid ning omavaheline jutuajamine aset leidis. Samas ei ole J. L. ümber

lükanud tema ja T. L. vahelist kohtumist 29.06.2005 a., mille käigus on T. L. ja J. L.

rääkinud konkreetsetest summadest (85000 ja 12000) ning nendes kokku leppinud. Kohtu

hinnangul kinnitavad taolisi kokkuleppeid ka muud kriminaalmenetluse käigus kindlakstehtud

faktilised asjaolud.

-J. L. e ja T. L. 05.07.2005 a. kahtlustatavatena kinnipidamise protokollide (I kd. t.l. 48-49,

111-112), fototabelite (I kd. t.l. 50-55, 113) ja videosalvestisega. Kohus tutvus asja kohtulikul

uurimisel kahtlustatavate kinnipidamise salvestisega. Eeltoodud tõenditest nähtub, et J. L. ja

T. L. peeti kinni 05.07.2005 a. kella 17.15 ajal Pärnu linnas, Papiniidu silla lähistel.

Kinnipidamise käigus leiti J. L. e poolt kasutatava sõiduauto Seat Alhambra, riikl. Reg. nr.

xxxxxxkindalaekast valge kilekott ning selles sularaha väljamakse tšekk SEB Eesti

Ühispangast G. OÜ-le, konto omanikuks on märgitud Merle Orav ning tšekile on märgitud

summaks kaheksakümmend viis tuhat (85000) krooni. Samuti on kilekotist leitud kaks

kummiga kinnitatud viiesaja krooniste pakki, ühes pakis ükssada viiesaja kroonist ja teises

pakis seitsekümmend viiesaja kroonist rahatähte, seega kokku sularaha 85000 krooni

väärtuses. Nimetatud summa läheb kokku J. L. e ja T. L. eelnevalt lindistatud jutuajamisel

öelduga, milles nimetati summat „kaheksakümmend viis tuhat“.

Kohus leidis, et kinnipidamise käigus tehtud videosalvestuses ei esine väljalõikeid ega

kärpeid. Samuti ei pidanud kohus tõenäoliseks, et kinnipidamise käigus oleks keegi

spetsiaalselt, süütõendite loomise eesmärgil asetanud kilekoti koos 85000 krooni sularaha ja

SEB Eesti Ühispanga tšekiga J. L. e poolt kasutatava sõiduauto kindalaekasse. Samas läheb

eeltoodud esemete leidmine kokku T. L. ütlustega selle kohta, et ta asetas J. L. e märguande

peale kilekoti koos rahaga sõiduauto kindalaekasse.

-Fototabelitega, millised on lisatud J. L. e kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde (I

kd. t.l. 50-55), millised tõendavad, et J. L. e kinnipidamisel leiti tema taskutest sularaha

kogusummas 1875 krooni. J. L. e kasutatava sõiduauto Seat Alhambra reg. nr. xxxxxx

kindalaekast leiti valget värvi kilekott, nimetatud kilekotis olnud sularaha 500 kroonistes

kupüürides ning pangatšekk sularaha väljavõtmise kohta. Kohus ei pidanud põhjendatuks J. L.

e kaitsjapoolset vastuväidet selle kohta nagu ei nähtuks fototabelitest rahatähtede hulk ja

summa, kuivõrd fototabelite põhjal on eritatavad nii sularaha kogus kui ka nende väärtus.

-Tunnistaja RR ütlustega kohtus selle kohta, et tema osales politseitöötajana 05.07.2005 a. J.

L. e ja T. L. kinnipidamisel. Tunnistaja ütlustel leiti sõiduauto SEAT, mida juhtis J. L.

läbivaatusel sõiduki armatuuril olevast laekast kilekott, milles olid kummiga kinnitatud

sularaha pakid. Tunnistaja kinnitas, et ta filmis kaameraga kogu tegevust. Tunnistaja ütlused

kinnitavad seda, et sularaha oli sõidukis Seat viibinud isikute kinnipidamisel sama sõiduauto

laekas.

-Asitõendite, J. L. e kinnipidamise käigus tema sõiduautost Seat Alhambra , reg. nr. xxxxxx

kindalaekast leitud esemete – valget värvi kilekoti ning selles olnud SEB Eesti Ühispanga

05.07.2005 a. sularaha väljamakse tšeki OÜ-le G. ja kahe kummiga kinnitatud 500 krooniste

sularaha paki vaatlusprotokolliga. Vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on valget värvi

kilekotti, 500 krooniseid sularahatähti kogusummas 85000 krooni ja SEB Eesti Ühispanga

05.07.2005 a. sularaha väljamakse tšekki, milline tõendab, et samal, kinnipidamise kuupäeval

on SEB Eesti Ühispangast OÜ-le G. , mille kontoesindajaks on märgitud Merle Orav tehtud

väljamakse summas 85000 krooni.

KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõendiks kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend,

kuriteojäljega

asi,

kuriteojäljest

valmistatud

jäljend

või

tõmmis

või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme

asjaolude selgitamisel. Uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi

kajastatakse KrMS § 146 kohaselt uurimis- ja muu menetlustoimingu (sealhulgas ka asitõendi

vaatlus) protokolliga. KrMS § 146 lg 2 on äratoodud need olulised tunnused, millele protokoll

peab vastama. Kohtu hinnangul vastavad vaadeldud kilekott, SEB Ühispanga sularaha

väljamakse tšekk ja sularahatähed KrMS § 124 lg 1 asitõendi tunnustele, kuna sularaha puhul

on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, kilekoti ja sularaha väljamakse tšeki puhul aga

selliste esemetega, mis on kasutatavad tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kohtu

hinnangul vastab asitõendi vaatlusprotokoll KrMS § 146 tunnustele, kuivõrd sellel on olemas

kõik vajalikud vormitunnused.

-Lääne Politseiprefektuuri kassa sissetuleku orderi nr. 2 kohaselt on käesoleva

kriminaalasjaga seotud sularaha 85000 krooni kantud Lääne Politseiprefektuuri kassasse

19.07.2005 a. (I kd. t.l. 58). Kohtu hinnangul ei välista raha kandmine kassasse hoiule seda, et

nimetatud raha 15.08.2005 a. asitõendina vaadeldi.

- 04.07.2005 a. läbiotsimismääruse (I kd. t.l. 135) ja läbiotsimisprotokolliga 06.07.2005 a. J.

L. e käsutuses olnud sõiduauto Seat Alhambra, reg. nr. xxxxxx läbiotsimisel leitud

dokumentide fotokoopiatega (I kd. t.l. 139-144). Läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud

esemetest on kriminaalasja juurde asitõenditena liidetud sularaha sissemaksu kviitungid

Hansapanka J. L. e kontole summades 25345 krooni ja 43475 krooni, 06.06.2005 a. OÜ G.

poolt K. Vallavalitsusele koostatud K. Sadama kerghoonete taastamistööde maksumus

summas 118560 krooni, OÜ G. i kiri K. Vallavalitsusele K. Sadama kerghoonete

maksumuse kohta summas 92000 krooni, T. L. poolt OÜ G. i nimelt koostatud

hinnapakkumine summas 17000 krooni reovee settekaevude renoveerimiseks, puhastamiseks

ja tormijärgse ummistuse likvideerimiseks.

OÜ G. i hinnapakkumised ja kiri viitavad sellele, et OÜ G. oli huvitatud ning tema esindaja

T. L. osales aktiivselt pakkumistes tagamaks osaühingule tööde teostamise õigust K.

Vallavalitsuse objektidel.

-Lääne Ringkonnaprokuratuuri läbiotsimismäärusega 04.07.2005 a. (I kd. t.l. 146) ning

läbiotsimise protokolliga T. L. kasutuses olnud sõiduauto Peugot Partner reg. nr. xxxxxx

läbiotsimise ja sellest leitud dokumentide kohta (I kd. t.l. 147-149). Sõiduauto läbiotsimise

käigus leitud dokumentidest on asitõenditena kriminaalasja juurde liidetud 14.06.2005 a. yy

OÜ poolt K. Vallavalitsusele koostatud K. sadamahoonete taastamistööde hinnapakkumine

ning samuti Yy OÜ poolt K. Vallavalitsusele koostatud hinnapakkumine settekaevude

renoveerimiseks ja korrastamiseks. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud

hinnapakkumiste puhul oli tegemist fiktiivsete, OÜ Yy nimelt T. L. poolt võltsitud

hinnapakkumistega.

-Riikliku Autoregistrikeskuse andmete päringu väljatrükist (III kd. t.l. 96) nähtub, et

sõiduauto Peugot Partner reg. nr. xxxxxx omanikuks oli AS SEB Ühisliising, kuid

kasutajateks T. L. , Merle Orav ja HH, vastutavaks kasutajaks aga Osaühing G.. Nimetatud

asjaolu kinnitab seda, et T. L. kasutas eelnimetatud sõidukit, samuti hoidis sõidukis enda

valduses olevaid esemeid ning dokumente.

-Lääne Ringkonnaprokuratuuri määruse alusel (II kd. t.l. 1) on OÜ G. i kontoris, aadressil

Pärnu, xx läbiviidud läbiotsimine. Nimetatud toimingu kohta koostatud läbiotsimisprotokolli

kohaselt on leitud mitmesuguseid esemeid (II kd. t.l. 5-11). Leitud esemetest on asitõenditeks

tunnistatud ja kriminaalasja juurde liidetud 01.07.2005 a. K. s vallavanema J. L. e ja OÜ G.

tegevjuhi T. L. vahel sõlmitud ja allkirjastatud töövõtuleping K. sadama teenindushoone,

valvehoone ja kütusehoidla taastamiseks, 01.07.2005 a. K. s vallavanema J. L. e ja OÜ G.

tegevjuhi T. L. vahel sõlmitud ja allkirjastatud töövõtuleping koos lisaga K. Muuseumihoone

renoveerimiseks ning 01.07.2005 a. K. s vallavanema J. L. e ja OÜ G. tegevjuhi T. L. vahel

sõlmitud ja allkirjastatud töövõtuleping reovee settekaevude renoveerimiseks, puhastamiseks

ja tormijärgsete ummistuste likvideerimiseks.

Eeltoodud asitõendid kinnitavad OÜ G. i ning firma tegevjuhi huvitatust tööde teostamiseks

K. vallas ning seda, et kohe vahetult pärast K. Vallavalitsuse 01.07.2005 a. koosolekut

sõlmiti töövõtulepingud K. Vallavalitsuse ja OÜ G. i vahel. Lepingutele kirjutasid alla J. L.

ja T. L. . Samas aga oli eelneval Vallavalitsuse istungil leitud, et ükski vallale esitatud

pakkumine, sealhulgas ka OÜ G. i oma ei vasta loodetud tingimustele. Kuna OÜ G. i

pakkumine oli kõige soodsam, otsustati temaga jätkata läbirääkimisi (tunnistaja AA ütlused

kohtueelsel uurimisel t.l. 147-149, mille õigsust ta kohtuistungil kinnitas). Kohtu hinnangul

viitab lepingute kohene, pärast Vallavalitsuse koosolekut toimunud allkirjastamine sellele, et

tegelikult läbirääkimisi valla esindaja ning osaühingu esindaja vahel ei toimunud. Nimetatud

asjaolu aga kinnitab T. L. antud ütlusi selle kohta, et tal oli J. L. ega eelnev kokkulepe, mille

kohaselt tööde teostamise õiguse pidi saama OÜ G. juba enne kokku lepitud tingimustel.

-Osaühingu G. äriregistri B-registriosa väljatrükist nähtub (III kd. t.l. 97-98), et osaühingu

üheks tegevusalaks on ka ehitustegevus. Nimetatud asjaolu kinnitab osaühingu huvitatust K.

vallas läbiviidavate tööde saamiseks.

-07.07.2005 a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri läbiotsimismääruse alusel (II kd. t.l. 28) on

08.07.2005 a. toimunud läbiotsimine K. Vallavalitsuses K. vallas, Sääre külas.

Läbiotsimisprotokolli kohaselt (29-31) on K. Vallavalitsusest leitud ja äravõetud

mitmesuguseid esemeid.

Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud - OÜ G. i arve – saatelehed nr. 18 K.

Vallavalitsusele 01.07.2005 a. K. Muuseumihoone renoveerimistööde lepingujärgse

ettemaksu kohta kogusummas 2000000 krooni ja arve – saateleht nr. 20 01.07.2005 a. reovee

settekaevude renoveerimise ja ülevoolu tormijärgse puhastamise lepingujärgse ettemaksu

kohta kogusummas 17000 krooni, mõlemad maksetähtajaga 04.07.2005 a. Nimetatud arve

kinnitab T. L. ütlusi selle kohta, et kohe pärast lepingute sõlmimist pidi OÜ G. ile K.

Vallavalitsuse poolt tehtama ettemaks.

-01.07.2005 a. sõlmitud kolm töövõtulepingut K. Vallavalitsuse (tellija) ja Osaühingu G.

(töövõtja) vahel sõlmitud K. sadama teenindushoone, valvehoone ja kütusehoidla

renoveerimiseks, K. Muuseumi renoveerimiseks koos lisaga muuseumi välisfassaadi

renoveerimistööde kohta ning reovee settekaevude renoveerimiseks, puhastamiseks ja

tormijärgse ummistuse likvideerimiseks. Nimetatud lepingud tõendavad eeltoodud poolte

vahel töövõtulepingute sõlmimise fakti.

-K. Vallavalitsuse korraldusega 09.06.2005 a. piiratud pakkumise väljakuulutamise kohta ja

K. Vallavalitsuse ehitustööde hinnapakkumise tellimisega 14.06.2005 a. on tõendatud K.

Vallavalitsuse huvi muuseumi välisfassaadi renoveerimiseks. Nimetatud tööde teostamiseks

on välja kuulutatud Riigihangete seaduse § 2 lg 8 alusel piiratud pakkumine, kusjuures

pakkumise kutse on esitatud vähemalt kolmele pakkujale. Tehtavate tööde kohta

muuseumihoone välisfassaadi renoveerimiseks on K. Vallavalitsuse poolt tellitud ehitustööde

hinnapakkumine, milles on äratoodud teostatavate tööde nimekiri ja renoveerimistööde

mahud (renoveeritavate pindade suurus ruutmeetrites ja vahetamisele või uuendamisele

kuuluvate akende arv). Piiratud pakkumise väljakuulutamise tingimuseks seati kutse

esitamine vähemalt kolmele pakkujale. Seega, tagamaks pakkumise toimumise, oli vajalik

vähemalt kolme pakkuja osavõtt sellest. Eeltoodust lähtudes esitaski T. L. lisaks OÜ G. i

pakkumisele veel ka teised, fiktiivsed, enda koostatud pakkumised firmade nimelt, kes

tegelikult pakkumises ei osalenud.

-Kolme ümbrikuga, millele on peale kirjutatud „Muuseum“ on tõendatud kolme pakkumise

laekumine K. Vallavalitsusele.

-Majandustegevuse registri teatisest nähtub, et Osaühingu G. tegevusalaks oli ehitus ja

ehitustööd, täpsustatud andmetel aga üldehitus ja sanitaartehnilised tööd. K. Vallavalituse

poolt tellitud tööd sisaldasidki just eelnimetatud töid.

-Osaühingute G. ja x hinnapakkumistega K. Muuseumi välisfassaadi renoveerimiseks,

sadama rajatiste taastamistöödeks ning reovee settekaevude renoveerimiseks, puhastamiseks

ja tormijärgse ummistuse likvideerimiseks, OÜ Xx hinnapakkumisega K. Muuseumi

välisfassaadi renoveerimiseks ning OÜ Yy hinnapakkumisega sadamahoonete taastamiseks

ning settekaevude renoveerimiseks ja korrastamiseks. Hinnapakkumistest nähtub, et OÜ G.

on kõikide pakkumiste osas teinud teiste pakkujatega võrreldes odavamad pakkumised. Kohtu

hinnangul kinnitab see asjaolu, et T. L. võltsis Osaühingute Xx , Yy ja x pakkumised

näidates neid ebasoodsamatena ning tagas sellega K. Vallavalitsuse toetuse OÜ G. i

pakkumistele.

-I ehituse ja AS E vastustest K. Vallavalitsusele nähtub, et nimetatud ehitusfirmad ei saanud

töödega koormatuse tõttu hinnapakkumistes osaleda. Nimetatud asjaolu lõi OÜ-le G. soodsad

tingimused tööobjektide endale saamiseks.

-Asitõendi 02.08.2005 a. SEB Eesti Ühispanga Pärnu Papiniidu harukontori telleri juures

asuva videokaamera salvestusega CD plaadil, millega kohus tutvus asja kohtulikul uurimisel.

Salvestusest nähtub, et 05.07.2005 a. kella 16.17 ajal on panga harukontoris telleri nr. 1 laua

juurde läinud Merle Orav, istunud ja esitanud tellerile isikut tõendava dokumendi (juhiloa).

Seejärel, kella 16.19 ajal on sama tellerilaua juurde tulnud ja samuti istet võtnud T. L. . Mõne

aja pärast loeb teller üle sularaha ja asetab selle letile. Pärast seda asetab teller letile raha

kõrvale kollast värvi kviitungi peale mida võtab T. L. letilt raha ning kviitungi enda kätte

ning lahkub koos Merle Oravaga kell 16.22 pangakontorist.

Eeltoodu tõendab T. L. ja Merle Orava ütlusi selle kohta, et nad võtsid 05.07.2005 a.

ajavahemikus kell 16.17 kuni 16.22 SEB Eesti Ühispanga Papiniidu kontorist OÜ G. i

arveldusarvelt välja 85000 krooni sularaha selle üleandmiseks J. L. ele. Vahetult pärast

nimetatud sündmust, samal kuupäeval kella 17.15 ajal on fikseeritud J. L. e ja T. L.

kinnipidamine Pärnus, Ehitajate teel Papiniidu silla lähistel. Kuna kinnipidamisel leiti J. L. e

kasutatavast sõiduauto Seat Alhambra kindalaekast kilekott, milles oli 85000 krooni sularaha

ja panga sularaha väljamakse kviitung, on kohtu hinnangul tegemist sama, Merle Orava ja T.

L. poolt eelnevalt pangast väljavõetud rahaga. Kohtu hinnangul on ka ajavahemik raha

väljavõtmisest kuni kohtumiseni J. L. ega reaalne ajavahemik, mille jooksul jõudis T. L.

Pärnu tingimustes viia Merle Orava firma kontorisse Esplanaadi tänaval ja sõita seejärel

Papiniidu silla lähistele kohtuma J. L. ega.

-K. valla põhimäärusega, mille § 25 lg 2 punktide 1-8 kohaselt oli vallavanemale antud

volitusteks juhtida ja korraldada vallavalitsuse tööd, esindada valda ja vallavalitsust või anda

volitusi teistele isikutele valla ja vallavanema esindamiseks nende pädevuse piires, anda välja

käskkirju vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks, kirjutada alla vallavalitsuse määrustele,

korraldustele ja muudele dokumentidele, esitada valla volikogule ettepanekuid vallavalitsuse

struktuuri ja liikmete arvu, nende kinnitamise ja vabastamise kohta, võtma teenistusse

vallavalitsuse ametnikke ja teenistujaid, sõlmima, muutma ja lõpetama töölepinguid

vallavalitsuse koosseisuväliste teenistujate või abiteenistujate ning vallavalitsuse hallatavate

asutuste juhtidega, samuti täitma muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega

pandud ülesandeid.

Valla põhimäärus tõendab, et J. L. töötades K. vallavanema ametis oli ametiisikuks KarS §

288 lg 1 mõttes kuivõrd vallavanem on isikuks, kellel on ametiseisund riigi kohalikus

omavalitsuse asutuses. Ametiseisundi all tuleb käsitleda seda, et vallavanemale olid antud

volitused võtta vastu alluvate, s.o. teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ning teha

mitmesuguseid toiminguid. Samuti saab eeltoodud, talle pandud ülesandeid käsitleda

haldamis ning juhtimisülesannetena, kuna vallavanemal olid alluvad, ta korraldas nende tööd,

tegeles tööle võtmise ja töölt vabastamisega, korraldas varaliste väärtuste liikumist

allkirjastades rahastamisega seotud lepinguid ning jälgis ja korraldas nende täitmist.

-K. Vallavalitsuse istungi 09.06.2005 a. protokolli päevakorrapunktist 10 nähtub, et K.

vallavalitsuse poolt kuulutati välja piiratud pakkumine K. muuseumi ehitustööde

hinnapakkumisteks (II kd. t.l. 71-73).

-K. Vallavalitsuse istungi 01.07.2005 a. protokolli päevakorrapunktist 7 nähtub, et

muuseumile on vallale saabunud 3 pakkumist Osaühingutelt G. , Xx ja x. Vallavalitsus on

asunud seisukohale, et kõik pakkumised ületavad summa, mis neile oli ette nähtud.

Vallavanemale on antud volitused asuda läbirääkistesse OÜ-ga G. , kuivõrd nende pakkumine

oli kolmest „vähim“ (II kd. t.l. 77). Protokoll tõendab, et kolmest pakkumisest oli soodsaim

OÜ G. i pakkumine. Samas on kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, et ülejäänud

pakkumised olid fiktiivsed, koostatud OÜ G. it esindanud T. L. poolt, kes taolisel viisil tagas

K. Vallavalitsuse toetuse enda firma pakkumisele. Samuti nähtub vallavalitsuse istungi

protokollist, et istung toimus ajavahemikus kell 13.45 kuni 15.00. Hilisemast sündmuste

käigust nähtub, et kohe pärast vallavalitsuse istungit, 01.07.2005 a. kuupäeva seisuga

allkirjastati töövõtu lepingud K. Vallavalitsuse ja OÜ G. vahel K. sadama teenindushoone,

valvehoone ja kütusehoidla taastamiseks, K. muuseumihoone ja selle välisfassaadi

renoveerimiseks ning reovee settekaevude renoveerimiseks, puhastamiseks ja tormijärgse

ummistuse likvideerimiseks. Lepingud allkirjastati T. L. ja J. L. e poolt. Nimetatud asjaolu

kinnitab seda, et tegelikult mingeid läbirääkimisi enam ei toimunudki ning lepingupooled

nõustusid vastaspoolte esitatud tingimustele. Nimetatud asjaolu kinnitab T. L. ütlusi

eelnevast kokkuleppest J. L. ega, millega oli otsustatud asjaolu, et tööde teostamise õigused

saab endale OÜ G. .

-SEB Eesti Ühispanga väljavõttega on tõendatud OÜ G. i arvelduskontolt nr. xxx 05.07.2005

a. väljamaks osaühingu arveldusarvelt Merle Oravale summas 85000 krooni ((III kd. t.l. 33),

milline kinnitab videosalvestusel salvestatut ning T. L. ja Merle Orava ütlusi selle kohta.

Lähtudes eeltoodus, asus kohus seisukohale, et süüdistatavate T. L. ja Merle Orava antud

ütlused haakuvad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning tuvastatud on süüdistuses

äratoodud sündmustik, mille kohaselt OÜ G. , kelle esindajaks oli T. L. soovis saada endale

õigust K. sadama renoveerimiseks. Nimetatud tööde teostamiseks sõlmis K. Vallavalitsus

vallavanema J. L. e isikus 06.06.2005 a. OÜ-ga G. (esindajaks Merle Orav) töövõtulepingu.

Vahetult pärast lepingu sõlmimist kandis K. Vallavalitsus eelneva kokkuleppe alusel OÜ G. i

arvelduskontole ettemaksuna 75000 krooni. Laekunud summast võttis Merle Orav 07.06.2005

a. Härma Kaubahoovi sularahaautomaadist välja 45000 krooni (4 korda 10000 ja ühe korra

5000 krooni) T. L. andis eelneva kokkuleppe alusel nimetatud rahasumma 07.06.2005 a.

Pärnus Tallinna maantee alguses, silla juures asuvas parklas üle J. L. ele.

Samuti kinnitavad ülaltoodud tõendid seda, et OÜ-l G. oli huvi tööde saamiseks K.

muuseumihoone renoveerimisel. J. L. tegi T. L. le kui osaühingu esindajale ettepaneku

hinnapakkumise menetluses osalemiseks. Samas nõudis ta pakkumise võitmise tagatisena

85000 krooni. Tagamaks Osaühingule G. tööde õiguse, esitas T. L. lisaks OÜ G. i

hinnapakkumisele veel kaks fiktiivset hinnapakkumist Osaühingute Xx ja x nimelt. Kuna OÜ

G. hinnapakkumine oli soodsam, tagas T. L. eeltooduga K. Vallavalitsuse toetuse

läbirääkimiste jätkamiseks vallavanema J. L. ega. Tegelikult sõlmiti kohe pärast vallavalitsuse

istungit kolm töövõtulepingut K. Vallavalitsuse ja OÜ G. vahel. J. L. e ja T. L. omavahelise

kokkuleppe alusel kandis K. Vallavalitsus 05.07.2005 a. töövõtja, s.o. OÜ G. i arveldusarvele

üle ettemaksuna 217000 krooni. Nimetatud summast võeti Merle Orava poolt samal

kuupäeval välja 85000 krooni sularahas ning anti T. L. le üleandmiseks J. L. ele. T. L.

andiski kohe pärast seda, samal kuupäeval Pärnu linnas, Papiniidu silla lähistel sularaha üle J.

L. ele. Pärast seda peeti J. L. ja T. L. kinni politseitöötajate poolt.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Osaühingule G. , Merle Oravale ja T. L. le

pistise andmises ning J. L. ele pistise nõudmises ja vastuvõtmises. Nimetatud kuritegude

puhul on tegemist koosseisudega, mis näevad ette nii pistise andmist kui võtmist. Kohtu

hinnangul ei ole tõenäoline, et T. L. ja Merle Orav on kriminaalasja menetluses andnud nii

ennast kui ka J. L. t süüstavaid valeütlusi ning võtnud ka endale J. L. e vastu alusetute ütluste

andmisega alusetu süü kuriteo toimepanemises.

Samuti ei kinnitanud J. L. , T. L. ega Merle Orav, et neil oleks omavahelisi halbu suhteid. J.

L. e kinnitusel olid tal T. L. ga normaalsed, tööalased suhted. Seda miks T. L. ütlused on

vastuolus J. L. e ütlustega ja kinnitavad viimase süüd, J. L. põhjendada ei osanud.

Seega, lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on täielikult leidnud tõendamist J. L. e, T. L. ,

Merle Orava ja OÜ G. süü kuritegude toimepanemises.

Kuritegude kvalifikatsioonist :

J. L. ele on esitatud süüdistus pistise võtmises KarS § 293 lg 2 p 1 ja 2 järgi ametiisikuna vara

vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime

seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda ja pistise nõudmisega.

KarS § 293 koosseisu objektiivseteks tunnusteks on nii pistise vastuvõtmine kui ka ametiisiku

poolt

oma

ametiseisundi

ärakasutamisega

pistiseandja

huvides

õiguspärase

teo

toimepanemine või toimepanemata jätmine. Vara all tuleb käsitleda nii asju (sealhulgas ka

raha) kui ka varalisi õigusi. Samas ei oma tähtsust vara väärtus ja see kas pistisena antav vara

kuulub selle andjale või mitte ja kas pistisena antav vara on saadud õiguspärasel või

õigusvastasel teel.

Pistise nõudmiseks on aga selle kategooriline küsimine isikult, kelle seaduslikku taotlust

ametiisik võis ja pidi täitma.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et J. L. oli kuriteo toimepanemise ajal, ajavahemikus

07.04.2003 a. kuni 03.11.2005 a. K. vallavanemaks, kellel oli ametikoht ja kes oli

ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg 1 ja 2 ja § 4 lg 2 p 15 kohaselt. J. L.

omas kohalikus omavalitsuse organis ametiseisundit ja täitis kohalikus omavalitsuse organis

(K. Vallavalitsuses) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 50 lg 1 alusel

sätestatud ülesandeid. Samuti täitis J. L. vallavanemana K. Valla põhimääruse § 25 alusel

mitmesuguseid vallavanema ülesandeid, millel kohus on juba eelpool peatunud. Oma

tegevusega täitis J. L. kohaliku omavalitsuse haldamise ja juhtimisülesandeid, samuti

korraldas ta varaliste väärtuste liikumist, olles seega ametiisikuks KarS § 288 mõttes.

Pistise vastuvõtmisena on käsitletav J. L. e poolt kahel korral sularaha summades 45000 ja

85000 krooni vastuvõtmist T. L. lt, kusjuures vara (s.o. raha) võeti vastu vastutasuna selle

eest, et J. L. kui ametiisik kasutas ära oma mõjujõudu ja autoriteeti K. Vallavalitsuses ning

võimaldas Osaühingul G. saada õigused tööde teostamiseks K. sadama kerghoonete

taastamisel, K. sadama teenindushoone, valvehoone ja kütusehoidla taastamisel, K.

muuseumihoone renoveerimisel ning reoveesüsteemide renoveerimisel. Kuivõrd nimetatud

tööde teostamine iseenesest ei ole seadusevastane, samuti ei ole nende teostamiseks

pakkumismenetluse väljakuulutamine seadusevastane tegu, oli J. L. e poolt ülalnimetatud

tööde võimaldamine seadusega lubatud tegu KarS § 293 mõttes. Kuna J. L. võttis pistist

kahel korral, 07.06.2005 a. ja 05.07.2005 a., on tegemist teo toimepanemisega korduvalt

(vähemalt teist korda KarS § 293 lg 2 p 1 mõttes)

Pistise nõudmine J. L. e käitumises väljendus selles, et ta nõudis endale T. L. lt kui OÜ G.

esindajalt kindlat osa K. Vallavalitsuselt pärast töövõtulepingute sõlmimist OÜ-le G. arvele

kantavast ettemaksu summast.

T. L. käitumine on kvalifitseeritud tema kui juriidiliste isiku huvides tegutseva juhtivtöötaja

poolt pistise lubamise ja andmisena vähemalt teist korda KarS § 297 lg 2 järgi

Merle Orava käitumine juriidilise isiku huvides tegutseva isikuna pistise andmisena vähemalt

teist korda samuti KarS § 297 lg 2 järgi.

Kriminaalasja menetlusega on tuvastatud, et T. L. oli alates 2005 a. algusest OÜ-s G.

tegevjuhi ametikohal, kelle ülesannete hulka kuulus uute tööobjektide otsimine, kontroll tööde

üle, arvestus lepingute täitmise üle jm. ülesanded. Merle Orav oli aga OÜ G. juhatuse

ainuliikmeks ajavahemikus 08.06.2004 a. kuni 09.03.2006 a. Seega oli nii T. L. kui Merle

Orava puhul tegemist juriidilise isiku (OÜ G. ) huvides tegutsevate juhtivtöötajatega.

Pistise lubamine ja andmine T. L. puhul seisnes selles, et pärast seda kui J. L. oli vastutasuna

OÜ G. ile tööde tegemise tagamise eest nõudnud pistise maksmist, nõustus T. L. J. L. e

ettepanekuga ja lubas talle tasuda kindla osa tööde tellija K. Vallavalitsuse poolt tehtavast

ettemaksust. Pärast ettemaksu summa laekumist OÜ G. i arveldusarvele andis T. L. nõutud

summad J. L. ele sularahas üle 07.06.2005 a. Pärnus Tallinna maantee alguses asuvas parklas

ning 05.07.2005 a. 85000 krooni Pärnus Ehitajate teel Papiniidu silla lähedal.

Merle Orava puhul on aga kohtu hinnangul tegemist pistise andmisega vahendliku

täideviimisega, kuna Merle Orav ise pistisesummat üle ei andnud, kuid ta võttis OÜ G. i

arveldusarvelt pistisesummad välja ning andis väljavõetud rahasummad üle T. L. le nende

edasiandmiseks J. L. ele. Kuna pistise andmine toimus kahel korral, on tegemist pistise

andmisega vähemalt teist korda.

OÜ G. ile kui juriidilisele isikule on esitatud süüdistus KarS § 297 lg 3 järgi tema organi ja

juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides pistise lubamises ja andmises, kui see oli toime

pandud vähemalt teist korda.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on

toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides.

KarS § 14 lg 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine süüteo toimepannud

füüsilise isiku vastutusele võtmist.

TsÜS § 31 lg 1 kohaselt loetakse eraõigusliku juriidilise isiku organiks üldkoosolekut ja

juhatust kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ G. puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise

isikuga. Juhtivtöötajaks tuleb aga lugeda juriidilise isiku sisemise hierarhia tipus asuvaid

töötajaid, kellele on antud pädevus teha juriidilise isiku majandustegevuse raames

juhtimisotsustusi ja võtta tema nimel kohustusi. Merle Orav oli OÜ G. juhatuse ainuliikmeks

ajavahemikus 08.06.2004 a. kuni 09.03.2006 a. ning ta omas ainuisikulist juurdepääsu

osaühingu rahalistele vahenditele. Samuti oli tal õigus allkirjastada OÜ G. nimelt lepinguid

ning võtta osaühingule kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on tema puhul tegemist nii osaühingu

organi kui juhtivtöötajaga. T. L. töötas OÜ-s G. alates 2005 a. märtsist tegevjuhina, kelle

tööülesanneteks oli tööobjektide leidmine, läbirääkimiste pidamine klientidega, tööobjektidel

töö korraldamine jms. samuti oli T. L. l õigus sõlmida OÜ G. nimelt lepinguid. Nimetatud

pädevusest nähtub, et T. L. puhul oli tegemist OÜ G. juhtivtöötajaga.

Teo toimepanemine juriidilise isiku huvides väljendus selles, et OÜ G. i juhtivtöötajad - T. L.

lubas ja andis, Merle Orav aga andis pistist OÜ G. huvides, tagades pistise andmisega ehitus-

ja renoveerimistöödega tegelevale osaühingule töid ja tööde tegemisega käibe ning

sissetulekud. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et pistist anti kahel korral, s.o. „pandi

toime vähemalt teist korda“.

Subjektiivsest küljest on käesoleva kriminaalasja kuriteod toime pandud kavatsetult, mis

väljendub alljärgnevas – KarS § 16 lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt

peab ta seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette,

et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetlusega tuvastatud, et süüdistatav J. L. ning süüdistatava

juriidilise isiku OÜ G. i juhtivtöötajad T. L. ja Merle Orav seadsid endale eesmärgiks

süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise, samuti kujutasid nad ette, et vastav

asjaolu (pistise nõudmine, võtmine ja andmine) on eesmärgi saavutamise vajalikeks

tingimusteks. J. L. seadis eesmärgiks nõuda ja saada ametiisikuna osutatud teenete eest

pistist. T. L. seadis eesmärgiks saada enda firmale tööde tegemise õiguse ning lubas

nimetatud õiguse saamiseks pistist. Samuti andis ta pistise teadlikult eeltoodud eesmärgil

sularahana vahetult J. L. ele üle. Merle Orav, teades, et osaühingu arveldusarvelt väljavõetav

sularaha antakse pistisena üle J. L. ele kui ametiisikule, andis raha J. L. ele üleandmiseks T. L.

le.

T. L. ja Merle Orava kavatsetusega on täidetud ka OÜ G. kavatsetus, kuna pistise lubamine

ja andmine toimus OÜ G. i huvides ja rahaliste vahenditega.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist kuritegude

toimepanek J. L. el KarS § 293 lg 2 p 1,2, T. L. l ja Merle Oraval KarS § 297 lg 2 ja OÜ G. il

KarS § 297 lg 3 järgi.

Karistuse kohaldamisest:

Asja kohtulikul arutamisel esitas prokurör taotluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks

KrMS § 202 alusel süüdistatavate T. L. ja Merle Orava suhtes põhjendades taotlust sellega, et

süüdistatavate süü ei ole suur ning kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Prokurör

lähtus taotluse esitamisel sellest, et T. L. ja Merle Orava poolt oli kuriteo toimepanemise

ajendiks nendelt pistise nõudmine, mõlemad tegutsesid osaühingu huvides ning pistist maksti

osaühingu vahenditest. Samuti tunnistasid mõlemad end kuriteo toimepanemises süüdi ning

kahetsesid toimepandut.

Kohus leidis, et taotlus eeltoodud alusel on põhjendatud Merle Orava suhtes ning lõpetas

määrusega tema osas menetluse kohustades Merle Oravat tasuma 6 kuu jooksul riigi tuludesse

12000 krooni, samuti kohustati Merle Oravat hüvitama enda osas kriminaalmenetluse kulusid,

s.o. hääleekspertiisi osas. Kohus nõustus menetluse lõpetamisel prokuröri toodud

põhjendustega.

Samas leidis kohus, et taotlus T. L. osas menetluse lõpetamiseks eeltoodud alusel ei ole

põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202

kohaselt on vajalik, et tegemist oleks teise astme kuriteoga, kus süüdistatava süü ei ole suur,

ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud endale kohustuse kulude tasumiseks. Samuti on vajalik, et

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leidis, et eeltoodud

tingimustest on T. L. puhul täidetud vaid see, et KarS § 297 lg 2 puhul on tegemist teise

astme kuriteoga. Hinnates samas aga T. L. osa kuriteo toimepanemises ning tema süüd, asus

kohus seisukohale, et tema süü ei ole selline, mis võimaldaks KrMS § 202 lg 1 ettenähtud

aluse kohaldamist. T. L. ja J. L. e süüdistused pistise andmises ja pistise võtmises eeldavad

mõlemapoolset aktiivset tegevust, milles üks osapool (antud juhul T. L. ) annab või lubab

teisele osapoolele pistist. Kriminaalasja menetlemisel on kindlaks tehtud, et T. L. panus

kuriteo toimepanemisse oli oluline kuivõrd ta pidas aktiivseid läbirääkimisi J. L. ega ning tegi

omapoolseid ettepanekuid tööde tegemise õiguse saamiseks Osaühingule G. . Samuti nähtub

kriminaalmenetlusega tuvastatust, et T. L. ei vaielnud vastu J. L. e ettepanekutele pistise

nõudmisel ning tegutses aktiivselt pistise korduval, kahel korral toimunud üleandmisel.

Samuti tegutses T. L. K. muuseumi renoveerimise pakkumismenetluses esitades fiktiivseid,

olematuid pakkumisi konkursil tegelikult mitteosalenud osaühingute Xx ja x nimel. T. L.

tõmbas oma tegevusega kuriteo toimepanemisele kaasa ka Osaühingu G. juhatuse ainuliikme

Merle Orava veenmisega, et kui pistist ei maksta, ei ole nende osaühingul võimalik soodsaid

töid K. s saada. Kriminaalasja kohtuliku arutamisega on tuvastatud, et Merle Orav algul raha

andmisega ei nõustunud ja kartis, hiljem aga T. L. veenmise tagajärjel siiski nõustus.

Eeltoodust järeldub, et T. L. süü kuriteo toimepanemises ei olnud väike.

Kohtu hinnangul ei saa T. L. puhul ka väita, et asjas puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva

kriminaalasja puhul on tegemist kriminaalasjaga, mis on leidnud kajastamist teabes ning

ajakirjanduses. Avalikkuse menetlushuvi ajendiks on see, et tuvastatud on meie õigusruumis

suhteliselt tavatu kuritegu – pistise andmine riigivõimu esindajale- vallavanemale, kes on ka

avalikkusele tuntud isikuks. Kohus on seisukohal, et avalikkus on huvitatud sellest kes andis

ja kes võttis pistist ning millisel eesmärgil pistise andmine ja võtmine toimus. Kuna T. L.

puhul oli tegemist kuriteo vahetu ja aktiivse täideviijana, on olemas avalikkuse huvi tema

poolt toimepandud kuriteo suhtes.

Kohus ei tuvastanud J. L. e käitumises karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 ja § 58 mõttes. J. L. on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, samuti ei

ole teda karistatud väärtegude toimepanemise eest.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leidis, et J. L. on süüdi

tahtlikus teise astme ametialase kuriteo toimepanemises, mille käigus võeti pistist suhteliselt

suurtes rahasummades (45000 ja 85000 krooni). J. L. e kui ametiisiku ja valla esindaja

(vallavanema) taoline tegevus kahjustas oluliselt ka riigi huve ning autoriteeti kuivõrd tema

käitumine lõi avalikkusele mulje ebaausast ja ebaseaduslikult käituvast kohaliku võimu

kõrgest ametiisikust. Samas arvestas kohus J. L. ele karistuse kohaldamisel ka seda, et

tegemist on juba suhteliselt eaka, pensionärist süüdistatavaga, kes on varem käitunud

õiguskuulekalt. J. L. on juba kohtueelses menetluses viibinud 17 päeva vahi all. Lähtudes

eeltoodust ning arvestades seda, et KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis,

kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, leidis kohus, et J. L. t

saab karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras, kuid seda tingimisi pikema

katseaja kohaldamisega KarS § 73 järgi. Samuti leidis kohus, et J. L. ele tuleb kohaldada KarS

§ 49 alusel lisakaristust võttes temalt ära õiguse töötada kolme aasta jooksul avalikus

teenistuses.

T. L. puhul luges kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel enda süü

tunnistamise ning puhtsüdamliku kahetsuse. KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavaid

asjaolusid kohus tema puhul ei tuvastanud.. T. L. on varem kriminaalkorras kohtulikult

karistamata, samuti ei ole teda karistatud väärtegude toimepanemise eest (III kd. t.l. 91). T. L.

töötab Osaühingus Hansa Target tema ülalpidamisel on 3 alaealist last.

Karistuse kohaldamisel T. L. le arvestab kohus seda, et T. L. on süüdi tahtliku teise astme

ametialase kuriteo toimepanemises, mille käigus lubati ja anti pistist suhteliselt suurtes

rahasummades valla ametiisikule (vallavanemale). T. L. kahjustas taolise käitumisega nii

riigi kui kohaliku omavalitsuse organi, vallavalitsuse autoriteeti. Samas on käesoleva

kriminaalasja menetlusega tuvastatud, et T. L. lt nõuti pistist ning ta tegutses enda tööandja,

Osaühingu G. huvides. T. L. puhul ei ole tuvastatud, et ta oleks varem toime pannud

kuritegusid või muid õigusrikkumisi. Samuti ei saanud ta kuriteo toimepanemisega isiklikku

varalist kasu. Arvestades eeltoodut ja seda, et reaalse vangistuse kohaldamine on KarS § 56 lg

2 alusel põhjendatud ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole enam võimalik saavutada

kergema karistusega, tuleb T. L. e karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra,

kuid seda tingimuslikult KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt katseaja kohaldamisega ning panna T. L.

katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

OÜ G. i puhul ei tuvastanud kohus samuti karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus nende esindajapoolset süü tunnistamist ja

puhtsüdamlikku kahetsust. OÜ G. on varem kohtulikult karistamata, käesoleval ajal

majandustegevust osaühingul ei toimu ning OÜ G. suhtes on Harju Maakohtu 13.02.2007 a.

otsusega välja kuulutatud pankrot.

Arvestades eeltoodud asjaolusid, osaühingu poolt toimepandud kuriteo raskust ja laadi, samuti

seda, et OÜ-l G. majandustegevust enam ei toimu ning tema suhtes käib pankrotimenetlus,

siis tuleb osaühingut kui juriidilist isikut karistada rahalise karistusega minimaalmäära

lähedases määras.

Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. Samas on Lääne Politseiprefektuuri

deposiiti kantud T. L. lt pistisena J. L. ele üleantud sularaha summas 85000 krooni. Nimetatud

sularaha puhul on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, milline kuulub KarS §

83 lg 1 alusel konfiskeerimisele. KarS § 83’ alusel konfiskeeritakse tahtliku süüteoga saadud

vara, kui see kuulub otsuse või määruse toimepanemise ajal toimepanijale. KarS § 84 kohaselt

kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul

põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi

omandisse. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tuvastatud, et süüteoga saadud vara

(pistisena üleantud 85000 krooni sularaha) on süüdlaselt võõrandatud ning kantud Lääne

Politseiprefektuuri deposiiti. Samas on aga tuvastatud ka 45000 krooni pistise vastuvõtmine J.

L. e poolt. Kuna nimetatud summa on kas võõrandatud või ära tarvitatud, samuti ei ole

võimalik seda enam ära võtta, siis tuleb nimetatud summa J. L. elt välja mõista riigi tuludesse.

Pärnu Maakohtu 05.08.2005 a. määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2005 a. määruse

alusel arestitud J. L. e arvelduskontod SEB Eesti Ühispangas ja Hansapangas. Kohtu

hinnangul tuleb nimetatud arvelduskontod jätta aresti alla kuni J. L. elt väljamõistetud

pistisesumma 45000 krooni laekumiseni.

Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära

J. L. e kasutuses olnud sõiduauto Seat Alhambra läbiotsimisel, originaaldokumendid, millised

leiti ja võeti ära T. L. kasutuses olnud sõiduauto Peugot Partner läbiotsimisel, kollast värvi

SEB Eesti Ühispanga 85000 krooni sularaha väljamakse tšekk OÜ-le G. , valge kilekott,

originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 05.07.2005 a. OÜ G. i kontori läbiotsimise

käigus, 2 TDK helikassetti J. L. e ja T. L. ning Merle Orava ja T. L. omavahelistest

vestlustest, originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 08.07.2005 a. K. Vallavalitsuses

toimunud läbiotsimisega, CD plaat 05.07.2005 a. Pärnus SEB Eesti Ühispanga Papiniidu

kontoris salvestatud videoülesvõttega, videokassett 05.07.2005 a. toimunud J. L. e ja T. L.

kinnipidamise salvestisega, CD plaat lauaarvuti vaatlusprotokolliga, kaks CD plaati

hääleekspertiisi käigus parandatud failidega J. L. e ja T. L. omavaheliste vestluste

salvestistega ning videokassett 07.06.2005 a. salvestisega J. L. e ja T. L. kokkusaamisest.

Kohus leidis, et kõik eeltoodud asitõendid tuleb jätta käesoleva kriminaalasja juurde.

Menetluskuluna kuulub väljamõistmisele ekspertiisitasu seoses hääleekspertiisi läbiviimisega

käesolevas kriminaalasjas. Nimetatud ekspertiisisummaks on 9200 krooni. Nimetatud

summast on kohus määrusega ühe neljandiku osa välja mõistnud Merle Oravalt, kelle osas

kohus lõpetas kriminaalasja menetluse KrMS § 202 alusel. Ülejäänud summa 6900 krooni

kuulub väljamõistmisele J. L. elt, T. L. lt ja Osaühingult G. solidaarselt riigi tuludesse.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub J. L. elt, T. L. lt ja Osaühingult G. väljamõistmisele 5400

krooni sundraha riigi tuludesse seoses teise astme kuriteo toimepanemisega nende poolt.

Teet Olvik

Kohtunik