Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
4-07-2583\4 AI generated

4-07-2583\4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-07-2583\4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 20.05.2007.a väärteoprotokolli nr AB 928292 kohaselt 20.05.2007.a kella 14.40 ajal A. Vassiljev Tallinnas Lootsi 7 asuvas kaupluses Rimi möödus kassadest, jättes tasumata 1 paki raseerimisvahendite eest kogumaksumusega 199.- krooni. Sellega pani ta toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Legislator headnote

AI generated

4-07-2583\4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Vassiljev Tallinnas Lootsi 7 asuvas kaupluses Rimi möödus kassadest, jättes tasumata 1 paki raseerimisvahendite eest kogumaksumusega 199.- krooni. Sellega pani ta toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Keywords

AI generated
restrictions based on price limited right in rem abusive claim by landlord reimbursement of costs standing against building permit action for price reduction
AI generated
3-09-1517/6
14.07.2009. a esitas Artjom Morozov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub läbi vaadata tema poolt esitatud kaebus haldusasjas nr 3-09-1021, kuna ta oli läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebusele oli lisatud Murru Vangla 07.07.2009. a kiri A. Morozovi kahju hüvitamise taotluse osas. .
3-18-1540/4
R. L esitas 1. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 31. juuli 2018 vaideotsusele nr 6-12/382-2. Kaebaja märgib, et on esitanud vanglale vaideid ning selgitab, et kuna vanglaametnikud ei tunnista EIÕK artikleid, Eesti Vabariigi Põhiseadust ega Euroopa vanglareeglistikku, on vajalik kohtumenetlus. Kaebaja soovib kõikide vaiete kohtulikku arutelu. Ühes kaebusega esitas R. L riigilõivust vabastamise taotluse.
3-13-2029/19
Artur Boiko esitas Harju Maakohtu 26.07.2013 määrusele venekeelse määruskaebuse, mis jäeti käiguta ja kohustati A.
3-19-802/7
J.K. esitas Tartu Halduskohtule 28. aprillil 2019. a kaebuse, milles põhjendab, et kui vanglaametnik T.V. ei andnud kaebajale ratastooli ja tekitas talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, soovis kaebaja, et vangla tunnistaks ametniku selles süüdi. Vangla süüd ei tunnistanud. Kaebaja pöördus Justiitsministeeriumi poole, et nemad juhtumit menetleksid. Justiitsministeerium saatis kaebaja pöördumise vanglale. Kaebaja pidi jälle pöörduma ja seletama, et see on mõttetu tegu. Siis tulid Justiitsministeeriumist ametnikud. Kaebaja rääkis neile tõtt ja palus tunnistajatega rääkida, kuid keegi ei teinud seda. Justiitsministeeriumilt tuli 12. juulil 2018. a vastus nr 11- 7/2641-6, et nad ei tuvastanud õigusrikkumisi. Kaebaja pöördus uuesti ning siis tuli 9. detsembril 2018. a vastus nr 11-7/2641-11, kus jälle ei tuvastatud õigusrikkumisi. Kaebaja pidi jälle pöörduma ja teavitama, et isegi halduskohus asjas nr 3-18-877 tegi kindlaks, et vangla käitus õigusvastaselt, kui ei andnud talle ratastooli. Justiitsministeerium andis 4. veebruaril 2019. a vastuse nr 11-7/156-
2-11-35018/2
Keelduda H. S. kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr. xxx/xxxx/xxx menetlusse võtmisest. 2.Tagastada kaebuse esitamisel Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank, viitenumbriga 2900072699 26.07.2011.a. tasutud riigilõiv 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti riigilõivu tasunud isiku J. S. xxxxxxxxxxx) kontole nr. xxxxxxxxxxxxxx, SEB Pank. 3.Toimetada käesolev määrus kätte avaldajale ning teatada avalduse menetlusse võtmisest keeldumisest kohtutäiturile. 4.Määruse jõustumisel saata määruse ärakiri riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-07-2583

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. november 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-2583 Kohtunik Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artjom Vassiljev (ik: 38005030261, elukoht:x), apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Artjom Vassiljevi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 4-07-2583 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.

2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 20.05.2007.a väärteoprotokolli nr AB 928292 kohaselt 20.05.2007.a kella 14.40 ajal A. Vassiljev Tallinnas Lootsi 7 asuvas kaupluses Rimi möödus kassadest, jättes tasumata 1 paki raseerimisvahendite eest kogumaksumusega 199.- krooni. Sellega pani ta toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsusega väärteoasjas nr 4-07-2583 tunnistati A. Vassiljev eelpoolnimetatud väärteos süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 päeva aresti. Aresti kandmise aja alguseks arvati A. Vassiljevi poolt karistuse kandmisele asumise aeg või tema kinnipidamine. Aresti kandma kohustati A. Vassiljevit alates eelnevalt mõistetud karistuse kandmisest vabanemisest.

3. Maakohtu otsuse peale esitas A. Vassiljev 29.10.2007.a apellatsioonkaebuse, milles ta palub temale mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga või kergendada mõistetud arestkaristust. Apellatsiooni põhjendab A. Vassiljev sellega, et teda ei ole varem samalaadse väärteo eest karistatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse käsitletavas väärteoasjas kuulutas Harju Maakohus 17.10.2007.a. Väärteoasja materjalist nähtuvalt sai ärakirja nimetatud kohtuotsusest A. Vassiljev allkirja vastu kätte 17.10.2007.a ja loobus nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest, mida ta on kinnitanud ka oma allkirjaga.

Riigikohus asub oma 1.06.2005.a määruses nr 3-1-1-58-05 seisukohale, et isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud (VTMS § 113 lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (VTMS § 137 lg 1).

Nimetatud määruses märgib Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna A. Vassiljev loobus käsitletavas väärteoasjas Harju Maakohtu poolt tema suhtes tehtud kohtuotsusele apellatsiooniõigusest, siis tuleb A. Vassiljevit käsitleda isikuna, kellel ei ole enam õigust nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

VTMS § 142 lg 2 p 2 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel sama seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada. Samuti ei ole A. Vassiljev maakohtule VTMS § 137 lg 1 ettenähtud korras eelnevalt teatanud oma apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. VTMS § 142 lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile.

5. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-dest 2 ja 31 ringkonnakohus jätab esitatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

Kohtunik Malle Preimer