1-07-13017\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.november 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-13017 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi E.M süüdistus Kars § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav E.M

elukoht: X isikukood: xxx,

karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Marian Priks

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.M KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 9

(üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata E.M eelvangistuses viibitud aeg 30.06.-02.07.2007.a s.o 3

(kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks E.M-ile ( kuud ja 27 päeva vangistust. kaheksa) (kakskümmend seitse)

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.M pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on E.M kohustatud täitma

kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata E.M katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Asitõend – šašlõkivarras asub Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Elva konstaablijaoskonna hoiuruumis- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista E.M-ilt menetluskuluna sundraha 2000.- ( kaks tuhat) krooni.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.M, 1-07-13017, sundraha“. Kohtukulud sundraha osalise tasumise näol tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu Süüdistus: E.M süüdistatakse selles, et tema

 viibides 30.06.2007.a ajavahemikul kell 11.00 – 11.55 Tartumaal Puhja vallas Ulila aleviku

Kesk tänaval asuvas bussipeatuses lõi tekkinud tüli käigus A.V. ,

ühe korra šašlõkivardaga parema kõrva piirkonda, millega põhjustas A.V. tervisekahjustuse. Sellega pani E.M toime KarS § 121 jä rgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Marian Priks’ile makstud tasu summas 991.20 krooni.

Karistuse liik ja määr:

KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Pavel

E.M-ile karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata E.M eelvangistuses viibitud aeg 30.06.-02.07.2007.a s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks E.M-ile mõista 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.M ei pane 18 (kaheksateist) kuu kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Asitõend – šašlõkivarras asub Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Elva konstaablijaoskonna hoiuruumis.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et E.M, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid.

Kohus on veendumusel, et E.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.M süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o.

5 400.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 1 787,70 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et E.M, kes on 70 % ulatuses töövõimetuspensionär igakuise sissetulekuga keskmiselt 2600.- krooni, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista E.M-ilt tasumisele kuuluvast sundrahast 2000.- krooni, sundraha 3 400.- krooni ulatuses ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv summa 1 787,70 krooni jätta riigi kanda.

Kohtunik