1-07-6142\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6142

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-6142

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Ljudmilla Listova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Ljudmilla Listova (ik 46307212214; viibib Harku Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Ljudmilla Listova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harku Vangla esitas 17.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ljudmilla Listova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ljudmilla Listova tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.11.2006.aasta otsusega KarS § 25 lg 2-§

199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.08.2006.aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 4 kuud vangistustvõrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus on 22.11.2006.a ja lõpp 22.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.05.2007.a.

Ljudmilla Listova on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal töötab AS Eesti Vanglatööstuses tootmistöölisena. Eelnevalt on olnud kriminaalhooldusalune ja pannud katseajal toime kuriteo. Ametnikesse suhtub kohati üleolevalt. Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Kriminaalkorras karistatud 7 korral. Ohustatud võivad olla nii eraisikud kui juriidilised isikud. Oht seisneb selles, et isik võib läbi sooritatud varguste kannatanule tekitada materiaalset kahju. Kahju tekitamise oht võib olla vahetu, isikut on korduvalt karistatud nii reaalse vangistusega kui ka tingimisi, kuid see pole suunanud isikut seaduskuulekale käitumisele. Uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Tasumata täitelehti on kinnipeetaval summas 4784,50 krooni.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ljudmilla Listova ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetaval ei ole ennetähtaegse vabanemise korral olemas kindlat elukohta, töökohta ning materiaalsetja emotsionaalset toetust. Arvestades tema varasemat elukäiku, s.t korduvkuritegude mustrit, suhtumist ametiisikutesse, samuti ellusuhtumist, ei suudaks kinnipeetav täita käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu ei sobi ta käitumiskontrollile.

Ljudmilla Listova taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda valima seaduskuulekat elu. Vabanedes puudub kinnipeetaval stabiilne töökoht ning alaline elukoht, seega on väga suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Prokurör on seisukohal, et arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku aga ka tingimusis pärast võimalikku ennetähtaegset vabanemist, ei ole võimalik toetada taotlust.

Kohus, ära kuulanud Ljudmilla Listova ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ljudmilla Listova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ljudmilla Listova ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ljudmilla Listova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Ljudmilla Listova kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Ljudmilla Listova ei oma, on aeg, mil Ljudmilla Listova on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ljudmilla Listova peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ljudmilla Listova ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ljudmilla Listova suhtes koostatud iseloomustuses ning Ljudmilla Listova ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Ljudmilla Listova tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ljudmilla Listova’l kandmata üle 1 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 22.07.2007.a) ning Ljudmilla Listova ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ljudmilla Listova vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik