1-06-13181\10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.aprill 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 4.aprill 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13181 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Kriminaalasi Margus Kukk süüdistuses KarS prg. 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 11.jaanuarist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Margus Kukk Prokurör Anne Sillaots Süüdistatav Margus Kukk (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsja Andrei Ülle RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu otsus 11.jaanuarist 2007.a. Margus Kuke suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon – jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Margus Kukk mõisteti Pärnu Maakohtu otsusega 11.jaanuarist 2007.a. süüdi KarS prg. 121 järgi ja karistati rahalise karistusega 50 päevamäära,s.o. 3350,00 krooni.

Margus Kukk mõisteti süüdi selles, et tema haaras 20.juulil 2006.a. kella 20.00 ajal Pärnumaal, X linnas, X t.x maja aias haaras kannatanul A.A-l kaelast kinni ning raputas teda, millega tekitas talle füüsilist valu ja kaela põrutuse, mille fikseeris kiirabiarst 20.07.2006.a. kell 21.55.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Taotlust motiveeritakse alljärgnevalt. Kohus on jätnud kohtuotsuse tegemisel tähelepanuta, et Põhiseaduse prg. 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Apellant valdab omandiõiguse alusel vallasasja, milliseks on kirsipuu. AÕS prg. 40 lg 1 kohaselt on valdus kaitstud igaühe omavoli vastu. AÕS prg. 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS prg. 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Kohtumenetluses on tuvastatud, et kannatanu on apellandile kuuluva kirsipuu küljest viljad eraldanud ning on ka tuvastatud, et mõningad kirsipuu oksad olid murtud ja viljad vedelesid maapinnal. Seega oli kannatanu omastanud ilma valdaja loata võõra vallasasja. Antud teo dispositsioon on sätestatud KarS prg. 199 lg 1 . AÕS prg. 41 kohaselt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire. KarS prg. 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane , kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teiste isiku õigushüvedele , kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kannatanu tegu oli suunatud võõra vallasasja omastamiseks, millega ta ründas apellandi õigushüvesid. Arvestades eeltoodud asjaolusid, tuleb apellandi arvates tema tegu lugeda õiguspäraseks kuna õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Seega puudub süüteokoosseis

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni , prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära süüdistatava, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väudetega, tuli järeldusele, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et Margus Kukke süü temale esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist. Tõendite põhjalik analüüs on linnakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatava ja kannatanu sisuliselt erinevate ja omavahel vastuolus olevate ütluste puhul, just kannatanu ütlusi. Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste põhjalikul analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Maakohtus otsuses on äärmise põhjalikkusega motiveeritud ka konkreetse karistuse valikut.

Kohtukolleegium, nõustudes kõigi maakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Oma apellatsioonis on süüdistatav leidnud, et tema käitumises esines õigusvastasust välistav asjaolu – ta tegutses hädakaitseseisundis. Sinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks esiteks märkida seda, et maakohtus ei ole süüdistatav sellekohast versiooni oma käitumise õigustuseks esitanud ja maakohus on oma otsuse tegemisel ka lähtunud sellest, et süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud. Samuti on maakohus kohtuotsuses märkinud, et kohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus.

Mis puudutab apellatsioonis esitatud sellekohaseid väiteid, siis kohtukolleegium peab neid paljasõnalisteks. Maakohtu poolt tuvastatud tehiolude kohaselt toimus puu murdmine tunduvalt enne, kui süüdistatav kannatanu juurde nn. olukorda selgitama läks ja teda kehaliselt väärkohtles. Seda kinnitas ka süüdistatav ise apellatsioonikohtu istungil. Kohtukolleegium leiab, et sellega on välistatud ka südistatava tegutsemine hädakaitseseisundis. Nii nagu süüdistatav ise apellatsioonis on viidanud KarS prg. 28 sätetele, peab ka kohtukolleegium oma seisukoha kinnitamiseks vajalikuks viidata KarS prg. 28 lg 1 sätetele, kus on sõnaselgelt seaduseandja poolt välja öeldud, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-

345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 11.jaanuarist 2007.a. Margus Kukke suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava

Jüri Paap