1-07-3947\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Kriminaalasi

(06244002007)

1-07-3947

03.04.2007, Kohtla-Järvel

KOHTUMÄÄRUS

Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud lühimenetluse korras kohtusse saabunud kriminaalasja Vladimir Karaychentsevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, G.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi, U.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 . 4,7,8 järgi, P.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, D.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi, A.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi, D.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi, Sergei Smirnovi süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 3 järgi Tegi kindlaks: 30.03.2007 saabus kohtusse ülalnimetatud kriminaalasi lühimenetluse korras kokku 4 köites, koos 29.03.2007 koostatud süüdistusaktiga. Tutvunud toimikuga leiab kohus, et ei ole võimalik süüdistatavaid kohtu alla anda KrMS § 235-1 lg. 1 p. 1 kohaselt, ei saa nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, sest lühimenetluse kohaldamiseks puudub seaduslik alus ning kriminaalasi kuulub tagastamisele Viru Ringkonnaprokuratuurile KrMS §-s 235-1 lg. 1 p. 2, 3 näidatud alusel. I. Kohus ei saa nõustuda lühimenetlusega, kui süüdistusaktis on kajastatud teod, mis ei ole alates 15.03.2007 kuriteod. Kohus peab silmas k. 4 lk. 60 süüdistusakti 9. leheküljel kirjeldatud V. Karaychentsevi tegusid ( kaks pisivargust), mis on kvalifitseeritud pehmelt öeldes imelikul moel – KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Süüdistuses on kirjas, et V. Karaychentsev „sisenes kuuri …ja varastas jalgratta“, samuti „sisenes garaaži … ja pani kahe … elektromootori varguse katse“. Kvalifitseeritud on aga kui ebaseaduslik tungimine.

Kohus selgitab, et üldtuntud on see, et mõnede süüteokoosseisude objektiivsed küljed võivad olla sarnased ja isegi päris samasugused, näiteks auto vargus ja auto omavoliline kasutamine, väljapressimine ja avalik vargus. Kui objektiivsest küljest vastab tegu mitmele süüteokoosseisule, siis ei ole midagi muud teha, kui välja selgitada subjektiivne külg ehk isiku tahtlus. Konkreetsel juhul süüdistuse tekstist nähtub, et isiku tegevus oli suunatud varguse toimepanemisele ja sissetungimine oli varguse toimepanemise objektiivse külje osaks ehk varguse toimepanemise viisiks (ei ole ju võimalik garaažist varastada midagi ilma sinna tungimata).

Kohus ei osuta siinjuures Riigikohtu praktikale, kuid see oli Riigikohtu poolt märgitud mitu aastat järjest ja mitu korda. Tahtluse väljaselgitamise obligatoorsus tuleneb KarS §-s 2 lg 2 sätestatud nõudest - isikut saab karistada, kui tema tegu vastab süüteokooseisule. KarS § 12 lg 3 määratleb, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Niinimetatavate „pisivarguste“ dekriminaaliseerimise mõte oligi see, et vabastada politsei, prokuratuuri ja kohtu ressursse ja suunata neid tõsisemate kuritegude uurimisele.

Prokuröri „kaval“ mõte asendada KarS §-t 199 KarS §-ga 266 on põhjendamatu, ei tugine seadusele ega kannata kriitikat. Kohus leiab, et kannatanute AS Kiviõli Soojus ja Svetlana Sergejeva episoodide puhul ei ole tegemist kuritegudega, nende osas menetlus tuleb eraldada põhimenetlusest ja otsustada eraldatud menetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. II. Antud kriminaalasjas on liidetud mitu kriminaalasja. Põhimenetluseks on 06244002007, mis koosnes mitmetest varem liidetud kriminaalasjadest. 08.03.2007 jätkati liitmist ja selle põhimenetlusega liideti nr 05244001895.

Viimasega menetlusega oli 09.02.2007 liidetud menetlus nr 06244002347. Tutvunud liidetud kriminaalasja materjalidega, samuti kahtlustatavate esitatud taotlustega lühimenetluse kohaldamiseks, leiab kohus, et kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel on rikutud kahtlustatavate kaitseõigusi ning lühimenetluse taotluste läbivaatamisel on prokuröri poolt jämedalt rikutud menetlusnorme. KrMS § 234 lg. 2 sätestab, et taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitatakse süüdistatava poolt KrMS § 225 ettenähtud korras. KrMS § 225 lg. 5, mis reguleerib taotluste esitamist pärast seda, kui menetlusosalised on toimikuga tutvunud, sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi KrMS §-ga 235 ettenähtud korras.

KrMS § 235 sätestab, et kui prokuratuur nõustub esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusega, koostatakse KrMS § 154 kohaselt süüdistusakt. Nende normide süstemaatilisel analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et lühimenetluse taotlus peab olema esitatud KrMS §-s 225 korras, ehk peale seda, kui osalised on toimikuga tutvunud ja oma positsiooni kujundanud. See tundub loogiline olevat, sest kahtlustatav peab olema teadvustatud sellest, et lühimenetluses ei kutsuta kohtuistungile tunnistajaid, süüdistataval ja kaitsjal puudub võimalus neid küsitleda ja kohtuotsus langetatakse kriminaalasja kirjalike tõendite põhjal, karistust vähendatakse 1/3 võrra – see ongi lühimenetluse kohaldamise sisuline alus KrMS § 233 lg. 1 kohaselt.

Just peale toimiku tutvustamist KrMS §-ga 225 lg. 1 ettenähtud korras võivad kahtlustatav ja kaitsja täisväärtuslikult hinnata asjas kogutud tõendeid ja kujundada oma kaitsepositsiooni. Sellega püütakse tagada aus ja õiglane menetlemine. Lühimenetluse kohaldamine on kõigepealt kaitsja ja tema kaitsealuse läbirääkimiste ese, mitte prokuröri ( seda enam uurija) ja kahtlustatava salajaste suuliste läbirääkimiste punkt. Kohtunik tegi kindlaks, et KrMS § 225 tulenevad nõuetekohased taotlused lühimenetluse kohaldamiseks on esitanud kahtlustatavad A.H ja Sergei Smirnov ( vt k. 4 lk 18 A.H 22.03.2007 taotlus ja lk. 23 S. Smirnovi 27.03.2007 taotlus) , nende kaitsjad S. Politšev ja A.

Suuban said toimiku koopiad kätte prokuratuurist 09.03.2007 allkirja vastu lk. 16-18, 21-23). Kaitsjatel ja kahtlustatavatel oli piisavalt aega alates 10.03.2007 toimikuga tutvumiseks ja taotluse esitamiseks. Ülejäänute kahtlustatavate ja kaitsjate suhtes ei pidanud prokurör vajalikuks järgida KrMS § 225 lg 1 ja 5 ettenähtud norme, rikkudes sellega kaitseõigust. Näiteks, kaitsja O. Gorškaljov on toimiku koopia kätte saanud 12.03.2007 ( k.

4 lk. 1-3), järelikult tal on aega oma kaitsealusega nõupidamiseks ja kaitsepositsiooni kujundamiseks kuni 22.03.2007 ( kaasa arvates). Tema kaitsealune D.M esitas 28.12.2006 tundmatul asjaoludel taotluse lühimenetluse kohaldamiseks rohkem kui 2 kuud enne kohtueelse uurimise lõpuleviimist ( k. 3 lk. 291. Sama olukord on kaitsjatega E. Bulattsik ( kaitsealune D.S ), N. Rõzov (kaitsealune G.I) ja Artur Umuršadjants ( kaitsealune P.D ). Kaitsjad on toimiku koopiad kätte saanud 09.03.2007 allkirja vastu (k. 4 lk. 5-6, 9-11,12-14). Järelikult neil oli õigus KrMS § 225 ettenähtud toimingute tegemiseks ja oma kaitsealustega nõupidamiseks kuni 19.03.2007 (kaasa arvates). D.S ja G.I esitasid taotlused lühimenetluse kohaldamiseks 17.01.2007 ( k. 3 lk. 289, 290) ehk peaaegu 2 kuud enne kohtueelse uurimise lõpuleviimist, P.D esitas taotluse 09.01.2007 ehk 2 kuud enne kaitsja poolt toimiku kättesaamise kuupäevast. Kahtlustatavate V. Karaychentsevi ja U.S-iga on üldse kummaline lugu. Nad esitasid taotlused lühimenetluse kohaldamiseks teiste kriminaalasjade raames, mis taotluste esitamise momendil ei olnud veel ühendatud põhimenetlusega 06244002007 ning loomulikult enne seda kuupäeva, mil nende kaitsjad said toimikuga tutvuda. Näiteks V. Karaychentsev esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks peaaegu

2 kuud enne kaitsja toimikuga tutvumist - 18.12.2006 ( k. 2 lk 37) kriminaalasjas 06244002347, mis oli ühendatud nr-ga 05244001895 alles 09.02.2007 ( k. 2 lk. 38), ja viimane ühendatud põhimenetlusega 08.03.2007 ( k. 3 lk. 295). Sellest nähtub, et kahtlustatav ei aimunudki, milline kriminaalasi ja millises ulatuses tegelikult tema suhtes menetletakse ja millised tõendid on tema vastu kogutud. Kaitsja AS. Umuršadjants sai ühendatud kriminaalasja 05244001895 koopiad kätte 13.02.2007 ( k. 2 lk. 40 ). Ühendatud kriminaalasja 06244002007 koopias on kaitsja A. Umuršadjants kätte saanud 09.03.2007 ( k. 4 lk. 1-14) seoses teise kahtlustatava P.D kaitse teostamisega. U.S esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks 14.12.2006 ( k. 1 lk. 257) kriminaalasja 05244001895 raames, mis oli ühendatud põhimenetluse nr 06244002007 alles 08.03.2007 ( k. 3 lk 295). U.S-i kaitse teostamisel kaitsja S. Politšev on kriminaalasja 05244001895 kätte saanud 19.12.2006 ( k. 1 lk. 269), ehk pärast seda, kui tema kaitsealune on ilma kaitsja abita oma saatuse otsustanud, olles esitanud 14.12.2006 lühimenetluse taotluse. Põhimenetlusega 06244002007 sai kaitsja tutvuda üksnes teise kaitsealusega seoses ( A.H).

See näitab omakorda, et kahtlustatav U.S ei teadnudki, millise

kriminaalasja raames tema teod arutatakse, millised tõendid on tema vastu esitatud. Samuti kahtlustataval puudus võimalus hinnata koos kaitsjaga, milline ühendatud kriminaalasjade menetluslik perspektiiv. Kohus peab tunnistama, et prokuratuuri poolt on täielikult ignoreeritud KrMS §-s 225 sätestatud nõuded. Kahtlustatavate õigus kaitsele on olulisel määral kahjustatud ja see on niivõrd, et kohus kahtleb läbiviidud menetluse aususes ja õigluses. III.

Kahtlustatavad G.I, S. Tsuhnjai, D.M, P.D, U.S ja

V. Karaychentsev ei ole esitanud nõuetekohast taotlust lühimenetluse kohaldamiseks KrMS §-s 225 ettenähtud korras. Toimikus ( k. 3, lk. 289-291, 293; k. 2 lk. 37; k. 1 lk. 257) on küll A. kahtlustatavate allkirjastatud ja kohtueelse uurimise staadiumil esitatud taotlused. Nimetatud taotlused on esitatud enne seda, kui kaitsjad said toimikuga tutvuda ja oma kaitsealustega ühendust võtta ning neile vajalikku nõu anda. Kohus leiab, et seega on rikutud isiku kaitseõigus ausale menetlemisele.

Kuna kohus ei käsitle ülalnimetatud toimikus olevaid taotlusi KrMS § 225 ettenähtud korras esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusteks, puudub KrMS §-s 233 lg. 1 nõutav lühimenetluse kohaldamise alus. Kohus ei saa jätta tähelepanuta kriminaalasjaga tutvumisel avastatud menetlusõiguse, kõigepealt kaitseõiguse rikkumisi, mis võiksid kahjustada menetlust niivõrd, et kohtul võib tekkida kahtlus menetlemise aususes. Seetõttu ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. IV. Kohus leiab, et kriminaalasi nr. 06244002347 ( k. 2) tuleb põhimenetluses 06244002007 eraldada ja kriminaalmenetlus V. Karaychentsevi suhtes lõpetada, sest ilmselge, et V. Karaychentsev pole see isik, kes pani toime kannatanu N M kuuluva sae elektromootori varguse ajavahemikus 01.03.2006-01.04.2006, hoolimata sellest, et kahtlustatav tunnistas selle varguse üles Ja see on sellel .

põhjusel, et alates

kannab V. Karauchentsev vanglas talle Taru

22.02.2006

Maakohtu poolt 08.05.2006 kohtuotsusega mõistetud 3-aastast ja 6-kuulist vangistust. Järelikult ta ei saanud viibida ajavahemikus 01.03.2006-01.04.2006 Sonda alevikus ja varastada sae elektromootori, sest ta viibis sel ajal vanglas. Prokurörile tehakse ettepanek igaks juhuks kontrollida ka teiste süüdistatavate süüdistuses loetletud episoode selleks, et vältida selliste lubamatu apsakate esinemist. V. Kohus peab märkima, et antud kriminaalasjas prokuröri poolt tehtud töö kiitvaid sõnu ei vääri. Tutvunud toimikuga leiab kohus, et prokuratuur ei täitnud oma kohustust valida ökonoomne ja efektiivne menetluse liik. Näiteks, V. Karaychentsevi süüdistuses jääb 6 vargust, mis olid toime pandud aastal 2005.

V. Karaychentsevile on mõistetud teise kohtuotsuse alusel pikaajaline vabadusekaotuslik karistus, mida ta kannab alates 22.02.2006. Kohus leiab, et antud juhul tuleks tõsiselt kaaluda menetluste lõpetamist KrMS § 202 või 203 näidatud alustel. Kohus ei sekku prokuratuuri õigusesse valida menetluse liik, kuid peab märkima valitud liik peab olema mitte ainult õige vaid ka sobiv ressursside kokkuhoiu vaatenurgalt. VI. Antud kriminaalasjas viibib vahi all G.I , kes on vahistatud alates 07.11.2006 eeluurimisekohtuniku määruse alusel ( k. 3 lk. 44). Järelikult 6- kuuline kohtueelsel uurimisel lubatud vahistamise tähtaeg möödub 06.05.2007.

G.I viibis antud kriminaalasjas vahi all veel 3 päeva, 19.12.2005- 21.12.2005. Igal juhul vahistamine kohtueelsel uurimisel ei saa ületada 6-kuulist tähtaega. Järelikult, G.I kohtueelse vahistamise viimane päev on 03.05.2007. Kui G.I 03. maiks 2007 kohtu alla ei anta ( kohtu alla andmise määrusega), kuulub isik vabastamisele.

Juhindudes KrMS 235-1 lg. 1 p. 2,3 kohus

M Ä Ä R A S:

Tagastada

kriminaalasi

1-07-3947

(

06244002007)

Viru

Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise aluse puudumise ja kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata süüdistatavatele ja nende kaitsjatele teadmiseks;

samuti Tartu Vanglase teadmiseks ning G.I antud kriminaalasjas

vahistamise tähtaja arvestamiseks (määruse VI. osa)

Kohtunik

Inna Kirsipuu