1-06-12048\6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-06-12048

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2007.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-06-12048

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja

Igor Amann

Kohtuistungi sekretär

Alina Koop

Tõlk

Svetlana Talli

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

13. veebruar 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

F.S-i süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. novembri 2006.a otsus

Apellatsiooni esitaja

Kannatanu V. G

Prokurör

Raivo Kala

Süüdistatav

F.S

Kaitsjad

Advokaat Evelin Pärn - Lee ja Indrek Sirk

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 20. novembri 2006.a otsus osas, millega tsiviilhagi kannatanu esindajatasu nõudes summas 10 000 krooni jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata ja teha uus otsus, millega Mõista F.S-ilt välja 10 000.00 (kümme tuhat) krooni kannatanu esindajatasu V. G kasuks. Ülejäänud tsiviilhagi summas 46 665 krooni varalise kahju ja 200 000 krooni moraalse kahju nõudes jätta läbi vaatamata. Kannatanu V. G on õigus esitada läbi vaatamata jäetud hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 23. veebruaril 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. 2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

süüdi KarS § 423 lg 1

Harju Maakohtu 20. novembri 2006.a otsusega mõisteti F.S

järgi ja karistati 1 aasta 2 kuu vangistusega KarS § 73 sätteid kohaldades tingimisi 3 aastase katseajaga. 2. mõisteti süüdi selles, et ta 1. veebruaril 2006.a kella 19.23 ajal Tallinnas x rikkus F.S ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja sõitis ülekäigurajal otsa teed ületavale V. G põhjustades tema surma.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kannatanu V. G kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti tema tsiviilhagi läbi vaatamata. V. G on liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud V. Ga lesk. Ta taotleb süüdistatavalt F.S-ilt välja mõista 46 665 krooni temale tekitud materiaalse kahju ja 200 000 krooni moraalse kahju katteks, aga samuti õigusabikulud summas 10 000 krooni.

4. Apellatsioonikohtu istungil taotlesid kannatanu V. G ja tema esindaja kohtuotsuse tühistamist ja apellatsiooni rahuldamist, prokurör apellatsiooni osalist rahuldamist ning süüdistatav F.S ja tema kaitsja kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele ja kohtukulude osas uue otsuse tegemisele.

6. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib kannatanu esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9. juuni 2005.a otsuses nr 3-1-1-52-

05 I. Küüdi süüdistusasjas märkinud, et kannatanu õigusele esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi vastab kohtu kohustus teha selle hagi osas mõni KrMS prg 310 lg-tes 1 või 2 sätestatud otsustustest. Kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Seejuures tuleneb sama paragrahvi kolmandast lõikest kohtu kohustus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisel selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (RT III, 23,235). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28. oktoobri 2004.a otsuses nr 3-1-1-96-04 J. G süüdistusasjas märkinud, et tsiviilhagi rahuldamise otsustamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilmenetluse eeskirjadest, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades (RT III 2004, 29, 316). Hiljem on Riigikohtu kriminaalkolleegium 27. juuni 2005.a otsuses nr 3-1-1-34-05 D. B ja A. M süüdistusasjas täpsustanud, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kriminaalasja arutaval ja selle käigus tsiviilhagi lahendaval kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest (RT III 2005, 24, 252). Seetõttu nõustub kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et üldjuhul on võimalik tsiviilhagi lahendamine kriminaalmenetluse käigus. Kuid seda on võimalik teha vaid juhul, kui tsiviilhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks olevad asjaolud on 3(4) kriminaalmenetluses välja selgitatud. Tsiviilhagi tõendamise kohustus lasub hagejal, s.o. käesolevas menetluses V. Gil.

7. Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt LKindlS §-le 32 lg-le 2 hüvitatakse hukkunu matusekulud kulusid tõendavate dokumentide alusel isikule, kes neid kulusid on tegelikult kandnud. Kui kulusid on kandnud mitu isikut, hüvitatakse kahju igale isikule eraldi. Hüvitamisele kuuluvad kõik otseselt hukkunu matmisega seotud mõistlikud kulud. Seega saab süüdistatavalt F.S-ilt nõuda vaid nende kahjude hüvitamist, mida kindlustusandja ei ole hüvitanud. X Kindlustuse AS kirjast nähtub, et kindlustusandja on hüvitanud V. Gile 20 618 krooni. Selle summa vastu ei vaidle ka apellant. Apellant taotleb süüdistatavalt F.S-ilt veel 46 665 krooni väljamõistmist. Samas puuduvad kriminaaltoimikus dokumendid selle kohta, milliste arvete alusel on väljamaksed tehtud. Seetõttu ei ole kohtukolleegiumil toimikus olevate dokumentide alusel võimalik tuvastada, millised arved on kindlustusandja V. Gile hüvitanud ja milliste arvete hüvitamist on V. Gil alus nõuda süüdistatavalt F.S-ilt. Lisaks sellele on kindlustusandja esindaja esimese astme kohtuistungil selgitanud, et kui V. G esitab täiendavaid dokumente, siis võidakse väljamakstavat summat suurendada. Sama asjaolu nähtub apellatsioonile lisatud X Kindlustuse AS kirjast. Seetõttu nõustub kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse seisukohaga, et V. Gi tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. V. Gil on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtupidamise korras.

8. KrMS § 38 lg 3 kohaselt tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. Kuna apellant ei ole tasunud moraalse kahju nõudelt riigilõivu, siis ei ole võimalik ainuüksi sellel alusel moraalse kahju hüvitamise nõuet läbi vaadata. Esimese astme kohtuistungi protokolli kohaselt kannatanu esindaja möönis, et riigilõivu tasumata jätmise tõttu jätab kohus tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamise nõudes ilmselt läbi vaatamata. Seda kinnitas ta ka apellatsioonikohtu istungil, kuid soovis, et ringkonnakohus tunnistaks oma otsusega kannatanu V. Gi õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtukolleegium kordab eelmises punktis väljendatud seisukohta, et KrMS § 310 lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

9. KrMS § 180 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukulude hulka arvatavate summade loetelu on esitatud KrMS §-s 175. Selles paragrahvis ei sätestata otsesõnu kannatanu esindaja tasu arvamist kohtukulude hulka, kuid samas ei ole kõnealune loetelu ammendav, sest vastavalt KrMS §-le 175 lg 2 p 10 kuuluvad menetluskulude hulka ka muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis on juba 21. novembril 1995.a. otsuses nr.III-1/1-75/95 Ü. R süüdistusasjas märkinud, et lähtudes Põhiseaduse §-s 12 sätestatud põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, peab riik vähemalt juhtudel, mil kohtualusel on kaitsja, tagama juriidiliselt kvalifitseeritud esindaja ka kuriteos kannatanule. Esindaja tegelikust tagamisest on alust rääkida vaid siis, kui kannatanu esindaja tasu loetakse kohtukulude hulka ja mõistetakse süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel välja süüdimõistetult (RT III 1996, 10, 135). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kannatanu V. G on tasunud Natalia Lausmaa advokaadibüroole 9. novembril 2006.a kliendilepingu alusel 10 000 krooni (tl 130-131). Seega kuulub kohtuotsus tühistamisele osas, millega tsiviilhagi kannatanu esindajatasu nõudes jäeti kriminaalmenetluses rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista F.S-ilt välja 10 000 krooni kannatanu esindajatasu V. Gi kasuks. 4(4) Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 5 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 20. novembri 2006.a otsus F.S-i suhtes tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus.

Meelika Aava

Malle Preimer Igor Amann