4-06-5636\4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-06-5636 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungisekretär Maili Arengu Vaidlustatud lahend I V´i kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna 30. novembri 2006.a otsuse väärteoasjas nr 2390.06.001027 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2007.a. Kaebuse esitaja I V – sündinud *, *, *, IK *, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, haridus 7 klassi, * Ühisgümnaasiumi 8-nda klassi õpilane, elukoht *, *, varem karistatud vastavalt õiendile.. Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja I V, tema kaitsja vandeadvokaat Aurelia Koitver ja kohtuväline menetleja Lääne PP Kärdla PJ vanemkonstaabel Kaupo Känd. RESOLUTSIOON

1. Kaebus rahuldada . 2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna 30. novembri 2006.a. otsus väärteoasjas nr 2390.06.001027.

3. Tunnistada I V LS § 741 lg 1 ja 747 ning LKindlS § 661 lg 3 järgi süüdi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv kahekümne (20) trahviühiku ulatuses ühe tuhande kahesaja (1200.-) krooni suuruses summas riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või 1020034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 410064858.

4. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul, hilisemal täitmisel kohtutäituri poolt lisandub täituritasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse alates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati alaealist I V´i Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna poolt 30. novembril 2006.a. LS §-de 741 lg 1 ja 747 ning LKindlS § 661 lg 3 järgi KarS § 63 lg

1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses 2400.- krooni suuruses summas kuna ta 01. novembril 2006.a. juhtis xxx teel mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, riikliku registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mootorsõiduk ei olnud läbinud nõuetekohast tehnilist ülevaatust ja puudus kohustuslik liikluskindlustuse leping.

I V karistusega ei nõustu. Ta lootis, et asi lahendatakse kohe kohtus. Teda asja arutamisele ei kutsutud ja talle jäi asi arusaamatuks. Teda on küll varem karistatud lubadeta sõidu eest, kuid seekord ei sõitnud ta avalikul teel, vaid oma vanaema V T kinnistul asuval vanal teelõigul ning ta arvas, et seal sõitmine on talle lubatud. Ta on alaealine koolipoiss ning raha autokooli minekuks ei ole, sõita aga tahaks. Ema kasvatab teda üksi ning ka tema teenistus on väike. Seetõttu ei ole tal võimalik temale määratud rahatrahvi tasuda. Pealegi arvas I V, et kuna tema vanaema kinnistut läbiv vana tee ei ole avalikus kasutuses, siis ei ole temal seal sõitmine karistatav. Pealegi ei ole ta oma tegevusega ka kellelegi mingit kahju põhjustanud. Seetõttu palub ta tema suhtes tehtud otsuse tühistada ja teha kohtul uue otsuse.

Tunnistaja V T andis ütlusi, et I V on tema lapselaps, kellele meeldib autoga sõita ning kes on teinud seda lugematuid kordi, kuigi tal juhiluba ei ole. I elab põhiliselt xxx ema juures, kuid käib tihti ka tema juures xxx vallas ja vahel koos sõpradega. Tema sõna poiss eriti ei kuula ja koolis on ta klassikursust kordama jäänud. V T kinnistut läbib vana xxx maanteelõik, mis ei kuulu enam üldkasutatavate teede hulka, kuid seal ei olnud ka sõidukite liiklust piiravat või keelavat märki. Tema on seda teed kasutanud heinaveoks ja see on autodele sõidetav, kuigi mitte eriti korras. Tema arvas, et kuna seal võõraid liikles eriti harva, võisid poisid seda teed oma sõidukire rahuldamiseks kasutada.

Kohtuvälise menetleja esindaja ütluste kohaselt on I V, vaatamata oma noorusele, politseile juba vana tuttav ning ta on toime pannud juba mitmeid õigusrikkumisi. Teda on varem karistatud ka lubadeta sõidu eest, kuid see ei ole tema rikkumiste ahelat lõpetanud. Teda on korduvalt hoiatatud ja talle selgitatud, et ilma lubadeta sõiduki juhtimine on seadusvastane tegevus. Ka pidi ta teadma, et sõitmine vanaema kinnistul asuval vanal teelõigul ei ole ilma juhiloata lubatud. See teelõik ei ole küll otseses avalikus kasutuses, kuid täiesti sõidetav, kraavitatud teetammiga tee, mis vastab Teeseaduse § 2 lg 1 nõuetele. Seda on konstaabli teada kasutanud ka naaberkinnistute elanikud ja seal ei olnud 01. novembril 2006.a. ka mingeid liiklust piiravaid märke. Sel korral pani I V toime mitu üheaegset LE-de rikkumist. Lisaks sellele, et tal puudus juhiluba, ei olnud auto läbinud kohustuslikku tehnoülevaatust ega olnud tehniliselt korras. Lõpuks puudus autol ka kohustuslik kindlustus. Arvestades rikkumise raskust, millega I V seadis ohtu oma ja kaassõitja elu, tuli karistuse mõistmisel arvestada ka õigusrikkuja negatiivse isikuga, ning seetõttu oli tema karistamine igati seaduslik ja põhjendatud.

Kohus, vaaginud kõiki poolte ja tunnistaja ütlusi ning asjas olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et I V on toime pannud temale 30. novembri 2006.a. otsusega süüks arvatud õigusrikkumised. Olles varem karistatud mootorsõiduki lubadeta juhtimise eest, sõitis ta jälle ilma juhiloata, ilma kindlustamata ja tehniliselt mittekorras oleva mootorsõidukiga 01. novembril 2006.a. xxx maanteelõigul, mis asus tema vanaema V Ti kinnistu piirides. Kohus on veendunud, et tegemist oli Teeseaduse §-s 2 lg 1 tunnustele vastava teega. Kohtuvälise menetleja ütlustest nähtub, et teel on teetamm ja vee ärajuhtimiseks kraavid ning see on nähtav ja sõidetav ning seda on varemgi sõitmiseks kasutatud. Kuigi antud teelõik asub eramaal, ei olnud sellel liiklust piiravaid märke ega mingeid takistusi liiklemiseks. Ka tunnistaja V Ti ütlustest nähtub, et tegemist oli teega, mida pererahvas kasutas vähemalt heinaveoks ning oli sõidetav piiranguteta. Käina Vallavalitsuse tõendist nr 8.40/171 nähtub samuti, et nende vallas xxx kinnistul on tegemist teedega, kuigi need ei ole avalikus kasutuses. Järelikult oli sellel teelõigul sõitmine ilma juhiloata keelatud ja karistatav. Samuti oli karistatav sõitmine tehnoülevaatuse ja kindlustuseta sõidukil.

Arvestades eeltoodut, oli I V´i karistamine põhimõtteliselt õigustatud. Kohtu arvates aga ei arvestatud karistuse mõistmisel süüdlase isikut ja kuigi karistuse raskus vastab õigusrikkumiste iseloomule, ei ole see kooskõlas alaealise isiku ja karistuse kandmise võimalustega. I V on alaealine, kes õpib xxx 8-das klassis ega oma isiklikku sissetulekut ega vara. Tema karistamine 2400.- kroonise rahatrahviga ei ole karistuseks temale endale vaid hoopis teda üksi kasvatavale emale. Selline karistus võib seada raskesse olukorda kogu pere, mis aga iseenesest ei ole korrelatsioonis süüdlase isikuga ega avalda talle karistusest eeldatavat oodatud tulemust. Süüdlasele mõistetav karistus peab olema talle reaalselt mõju avaldav ja tema enda poolt isiklikult täidetav. Seetõttu leiab kohus, et I V´ile tuleb mõista väärtegude kogumi eest poole kergem karistus, mida ta suudaks ka enam-vähem reaalselt kanda. Veelgi väiksem karistus oleks aga vastuolus temale varasema juhiloata mootorsõiduki juhtimise eest mõistetud ära kantud karistusega. Tema karistusest vabastamine ei ole aga kooskõlas tema isiksusega, pealegi on talle juba varem korduvalt selline võimalus antud, kuid millest ta ei ole reaalseid positiivseid järeldusi teinud.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-135 ja 155, rahuldab maakohus I V´i kaebuse, tühistab Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna 30. novembri 2006.a. otsuse ja mõistab süüdlasele LS §-de 741 lg 1 ja 747 ning LKindlS § 661 lg 3 järgi KarS § 63 lg

1 alusel kergema karistuse.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

Kassatsioonkaebust esitada:

………………………………. ………………… ……..…………… soovin /ei soovi kuupäev allkiri