1-06-16514\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.jaanuar 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-16514 (kohtueelses menetluses nr 06260102046) riik A.P versus Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Milja Janson

Süüdistatav A.P Süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.P süüdi (KarS) § 263 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistusseadustiku

karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni; tühistada A.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni ja muu välja mõista A.P-lt kriminaalmenetluse kulu 778,80 krooni;

2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile;

2.3 määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 778,80 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874);

3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses A.P süüdimõistmist KarS § 263 p 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni.

2. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

A.P-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon A.P on süüstatud selles, et tema, 23. 09. 2006.a. kella 03.00 paiku viibides avalikus kohas Viljandi linnas Loode ja Suur-Kaare tänavate ristumiskohas tungis põhjuseta kallale Ants Kivimaale ning lõi teda korduvalt rusikaga pähe ja ühel korral jalaga rindkeresse, mille tagajärjel rikkus kannatanu rahu ja tekitas talle tervisekahjustuse.

A.P tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis seisnes kannatanu rahu rikkumises ja kui see oli toime pandud vägivallaga.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS §

254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. A.P tuleb käskmenetluses KarS § 263 p 1 järgi süüdi tunnistada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu KarS § 263 p 1 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja A.P süü suurust, on põhjendatud A.P karistamine rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5000 krooni.

4. Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 5400 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatavale on määranud kaitsja prokuratuur, kuid kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrust määratud kaitsja esinemise eest teinud ei ole. Kaitsja on esitanud aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus lihtmenetluseks ettevalmistamisel osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 778,80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.P-lt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 5400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 778,80 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Kalev Kuningas

Kohtunik