1-06-15902\2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-06-15342

KOHT U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2006.a. , Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-06- 15342 (06274000440) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Tõlk - Kriminaalasi M.M süüdistus kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi

Prokurör

Prokuröri abi Svetlana Raudsepp Süüdistatav

M.M, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, elukoht XXX, töötab XXX, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral:

29. jaanuari 2003.a. Saare maakohtu kohtuotsuse alusel KrK §-de

197 lg2 p1,2 ja 139 lg2 p1,2 alusel vangistusega 8 kuud tingimisi ühe aastase katseajaga; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

Vandeadvokaat Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.M kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta M.M-le mõistetud vangistus tingimisi kahe

(2) aastase katseajaga kohaldamata, allutades M.M katseajal käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 alusel kohustada M.M katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et M.M-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. M.M anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 alusel võtta M.M-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks (6) kuuks.

Välja mõista M.M-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number, isik kelle eest tasutakse, nõude liik sundraha).

Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Asjaolud ja menetluse käik M.M

süüdistatakse selles, et M.M, olles varem 27.07.2006.a. karistatud Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni, juhtis 25.11.2006.a. kella 13.30 paiku joobeseisundis alkoholisisaldusega 0,39 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta Kuressaare linnas Kalevi tänaval Kalevi põik 2 suunas kaubikut Toyota Hiace registreerimisnumber 114 TCK. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, pani M.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri abi andes kohtule kriminaalasja materjalid esitas istungil suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis , et asi allub asja arutavale kohtule.

Prokuröri abi juures peetud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav M.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid M.M-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus M.M-le nõutava karistuse liigis ja määras.

M.M selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. M.M väljendas kahetsust toimepandu üle.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav M.M, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Tsiviilhagi ei ole. Kohus leiab, et M.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 2250.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele M.M-lt riigituludesse.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 , 2565 .

Kristel Pedassaar

kohtunik