1-06-6355\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-6355

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuli 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-6355 (06231400313)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi

R. L. süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav

R. L. - isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxx; töötab Paulig Baltic AS-s; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 29.04.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks: 2) 05.05.2005.a. Harju Maakohtu ostusega KarS § 263 p

1 järgi – rahaline karistus 200 päevamäära (10000 krooni); väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Urmas Simon

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R. L. KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 4 kuud vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 240 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud.

ÜKT tegemise ajal on R. L. allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena R. L. ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

2. Välja mõista R. L. menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 306,25 kr (üks tuhat kolmsada kuus krooni ja 25 senti) ja sundraha

4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

R. L. isikuna, keda Harju Maakohtu otsusega 29.04.2004.a. karistati mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, ajal, kui karistatus on kustumata – s.o. 11. märtsil 2006.a. kella 16.10 ajal xxxxxxxxxxx maja juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit ZAZ registrimärgita. Sellega pani R. L. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav R. L. tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et M. L. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega:

- ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 29.04.2004.a., mille kohaselt karistati R. L. joobeseisundis mootorsõiduki korduva juhtimise eest vangistusega tingimisi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ( tl. 9);

- väärteoprotokolliga 11.03.2006.a. (tl.4, kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Sauel;

- protokollidega alkoholijoobe tuvastamisest, kus on fikseeritud ka mõõteriista näit 0,65 mg/l (tl. 5) ning kus R. L. on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist;

- väljavõttega õigusrikkumiste kohta liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10 - 11) ja karistusregistrist (tl. 12 - 13);

- kahtlustatava R. L. enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 6, 19-21).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R. L. süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus M. L. süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et R. L. pole võimalik karistada rahalise karistusega. Varasematel aegadel mõistetud rahatrahvid pole olnud küllaldaseks karistuseks, et ära hoida samaliigilise teo järjekordset toimepanemist. Samuti tuleb süüdlasel tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud; tasumata on tal viimase otsusega mõistetud rahaline karistus. Kohus peab põhjendatuks karistada R. L. vangistusega, kuid kohaldades KarS § 69 sätteid on võimalik vangistus asenda üldkasuliku tööga. Sellekohase kirjaliku nõusoleku andis R. L. kohtuistungil.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks toimepandud tegu ning isikut arvesse võttes kohaldada ka lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb R. L. ära võtta vähemalt

1 aastaks ja 6 kuueks, s.o. sanktsiooni keskmises määras.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313.

Kohtunik