1-05-1020\7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-05-1020

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juunil 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-05-1020 (05231401159)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi

C. H. süüdistus KarS § 329 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav

C. H. - isikukood xxxxxxxxxxxx, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: xxxxxxxxxxx; OÜ Quaint Projekt juhatuse liige, elektrik; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1) 20.12.1995.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 17 lg 5 - § 195 lg 2 järgi – 8 kuud vangistust tingimisi 3- aastase katseajaga; 2) 09.08.2002.a. Lääne Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; 3) 11.04.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi – 6kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, 4)02.08.2005.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – rahaline karistus

16 800 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Vello Johanson

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada C. H. KarS § 329 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus

150 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 166 krooni on 24 900 krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära ehk 16 600 (kuusteist tuhat kuussada) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk vähemalt 1 660 krooni igas kuus. (Rahandusministeeriumi arve Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606, viitnumber mõlema arve korral 4100064939).

Harju Maakohtu 11.04.2005.a. otsusega mõistetud karistus: kuus kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga – kuulub iseseisvale täideviimisele KarS § 64 lg 2 alusel.

2. Välja mõista C. H. menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 2 017,80 kr (kaks tuhat seitseteist krooni ja 80 senti) ning sundraha

4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

C. H. isikuna, keda 02.08.2005.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi karistati rahalise karistusega 16 800 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, s.o. juhtimisõigust omamata 09. septembril 2005.a. kella 21.45 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 14. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Ford Orion registrimärgiga 495 MEH, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Sellega pani C. H. toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav C. H. tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja V. Johanson pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

C. H. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- väärteoprotokolliga 09.09.05.a. (tl. 6);

- ärakirjaga Pärnu Maakohtu otsusest 02.08.2005.a. , millest nähtub, et tegemist on isikuga keda joobes juhtimise eest on karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks (tl.4 - 5);

- väljavõttega karistusregistrist (tl.14-15) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.12-13);

- kahtlustatava C. H. enda ütlustega kohtueelses menetluses, milles ta kinnitab, et juhtis mootorsõidukit ajal, kui juhtimisõigus oli temalt kohtuotsuse alusel ära võetud (tl. 7, 8-10).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et C. H. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus C. H. süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et C. H. on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega.

Käesoleval ajal on C. H. kindel eluja töökoht ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Varem mõistetud rahalise karistuse on ta tasunud; täitnud on ta käitumiskontrolli nõudeid, mis talle pandi Harju Maakohtu 11.04.05.a. otsusega ning kriminaalhooldajalt antud iseloomustus on rahuldav.

KarS § 64 lg 2 alusel viiakse eriliigilised põhikaristused täide iseseisvalt. C. H. on katseaja lõpuni kohustatud täitma kontrollnõudeid ning kohtu arvates on ta isikuks, kes on võimeline kandma ka rahalist karristust. Tema perekondlikku olukorda arvestades KarS § 66 lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse kandmise ositi.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311; 313.

Kohtunik