1-05-1665\3 · Tallinna Ringkonnakohus

1-05-1665

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

Kohtukoosseis

Sekretär

Apelleeritud kohtuotsus

Apellant

Prokurör

Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

08. juunil 2006.a., Tallinn

Jüri Paap, Meelika Aava, Ene Randmäe

Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 29.03.2006.a. kohtuotsus A.M.

süüdistuses

süüdistatav A.M.

Kristel Eliste

adv. Veljo Viilol

Harju Maakohtu 29.03.2006.a. kohtuotsus A.M.i

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon

rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule

päeva

jooksul.

Selle

õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega

A. M.,

tunnistati KarS § 422 lg 1 järgi süüdi selles, et ta 28.02.2005.a. kella 19.10 ajal LE § nõuetele tehniliselt mittevastava sõiduauto Mazda registrinumbriga 914 TEC juhina ja LE § 123 nõudeid rikkudes ei valinud Tallinnas Viljandi maanteel suunaga Raplast Tallinna poole teeoludele, tee seisundile, ilmastikutingimustele, liiklustihedusele ja muudele liiklusoludele mittevastava sõidukiiruse, mistõttu maantee 3. kilomeetril ei tulnud toime sõiduauto juhtimisega ja sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautodega Mazda 6 registrinumbriga 632 MDS Kalle Mütsiga roolis ja Volkswagen Caddy registrinumbriga 006 TRV Raimo Reibergiga roolis. Nõuete rikkumisega põhjustati sõiduauto Mazda 323 kaassõitjatele Rimma Vatterile eluohtlikud ja Marina Ignatovale kerged tervisekahjustused. A.M.i karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lihtmenetlusena. Kandmisele kuuluvat 6 kuulist vangistust pikendati eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1 aasta vangistust. Lisakaristusena võeti süüdlaselt õigus juhtida mootorsõidukeid

1 aasta jooksul.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant ei vaidlusta tema süüditunnistamist, selle motiive ja kvalifikatsiooni, kuid leiab, et prokuröri poolt nõutud karistus on liiga karm. Tegemist oli õnnetusega, mida ta ei saanud vältida, ta oli kaine, dokumendid olid korras. Ka on ta pere ainus ülalpidaja, ta kohustub hüvitama tekitatud kahju esimesel võimalusel. Ringkonnakohtu istungil täpsustas apellant oma taotlust kergendada talle mõistetud karistust ja rõhutas eriliselt oma kohustusi perekonnapeana ja ülalpidajana. Seni pole kannatanule tervisekahjustustega tekitatud kahju hüvitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

Apellatsiooni sisuks saab olla mitte mittenõustumine kohtuistungil arvamuse esitanud prokuröriga, vaid kohtu poolt langetatud kohtuotsus. Seetõttu käsitab ringkonnakohus A.M.i kaebust apellatsioonina maakohtu otsuse peale.

Ringkonnakohus

ei

pea

vajalikuks

käsitleda

käesolevas

kohtuotsuses

toimepandud tegu ja selle asjaolusid, sest neid pole vaidlustatud. Vajalik on aga osutada tähelepanu, et apellatsioonis nimetatud saab arutuseloleval juhul vaadelda üksnes saabunud tagajärgekannatanute tervisekahjustusi. A.M.ile süüksarvatud tegusõidukijuhi poolt käitlusja liiklusnõuete rikkumineon aga oma iseloomult tahtlik käitumine. Selline tahtlik rikkumine on vaadeldav kuriteona juhul, kui sellega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus või põhjustati inimese surm. Kui oleks tuvastatud, et selline tagajärg põhjustati tahtlikult, tuleks tegu kvalifitseerida mitte liiklussüüteona, vaid isikuvastase süüteona. A.M. käitus käitlusja liiklusnõudeid rikkudes tahtlikult, ettevaatamatusest tõi see kaasa raske tagajärje, see ongi arutuseloleva süüteo sisu. Kolleegiumi arvates pole asjakohased ka apellatsioonis nimetatud väited alkoholijoobe puudumisest ja dokumentide korrasolekust. Kui olukord olnuks vastupidine- A.M. oleks juhtinud autot alkoholijoobe seisundis või dokumendid poleks nõutavas korras olnud, oleks see toonud kaasa tema vastutuselevõtmise lisaks veel nende rikkumiste eest. №rmaalsel viisil käitumine ei saa kergendada mõistetavat karistust. Perekonna ja selle ülalpidamise kohustuse olemasolu polnud takistuseks A.M.i poolt kuriteo toimepanemisele. Seetõttu ei saa see asjaolu kolleegiumi arvates mõjustada karistust. KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt on üheks karistust kergendavaks asjaoluks kahju vabatahtlik hüvitamine. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et A.M. on hüvitanud või asunud hüvitama tema poolt enam kui aasta tagasi sooritatud kuriteoga tekitatud kahjusid. Lubadus teha seda määramatus tulevikus ei saa olla aluseks karistuse leevendamisele. Arutuseloleva tahtliku teo eest, mis pandi toime eelmise otsusega mõistetud vangistuse katseajal, saab A.M.it karistada üksnes reaalse vangistusega. Siinjuures osutab ringkonnakohus apellandi tähelepanu, et talle mõisteti vangistusaeg, mis on märgatavalt alla sanktsiooni keskmist määra. Erinevate otsustega mõistetud karistuste liitmine maakohtu poolt on igati seaduslik. Ringkonnakohtu arvates vastab A.M.ile mõistetud karistus tema poolt toimepandud teole, süüdlase isikule, kohtuotsuses nimetatud karistust kergendavale asjaolule ja võimalusele mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ene Randmäe