1-05-1316/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

01 veebruar 2006 Tallinnas, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-05-1316

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Priit Pikamäe

Kriminaalasi

Vassili Koltšini süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 199 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tallinna Linnakohtu 20 detsembri 2005 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Vassili Koltšin

Süüdistatav

Vassili Koltšin, ik: 38101060352,

Varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vahi all alates

17.07.2005

RESOLUTSIOON

Süüdistatava Vassili Koltšini poolt Tallinna Linnakohtu 20 detsembri 2005 otsusele esitatud

apellatsioon jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada

kohtumäärusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Tallinna Linnakohus tunnistas kokkuleppemenetluse korras Vassili Koltšini süüdi selles, et ta

võttis 11.01.2005 kella 9.00-13.00 Tallinnas XXX asuvas korteris ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära Xle kuuluva pesumasina LG väärtusega 4000 krooni.

Samuti tunnistati V.Koltšin süüdi selles, et ta omandas 17.07.2005 Tallinnas, tuvastamata

isikult edasiandmise eesmärgil suures koguses, so koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis enda

juures ja andis ebaseaduslikult erinevatele isikutele edasi.

Tallinna linnakohus mõistis Vassili Koltšini süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistas 1 aasta 3

kuulise vangistusega, KarS § 199 lg 1 järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega, KarS § 64 lg 1

järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistuse

kandmise aja alguseks 17 juuli 2005.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi Inna Staršova, kuid tema osas ei ole kohtuotsust

vaidlustatud.

APELLATSIOONI SISU:

Esitatud apellatsioonis V.Koltšin taotleb kriminaalasja uuesti arutamist osas millega mõisteti

temalt välja ekspertiisitasu. Ta märgib, et kuna tunnistas end kohtueelse uurimise alguses

süüdi ei olnud mingit vajadust ekspertiise teha, eelkõige DNA ekspertiisi. Samuti apellant

väidab, et tal ei ole rahalisi vahendeid millest sellist suurt summat tasuda.

KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga leiab, et apellatsioon

kui ilmselt põhjendamatu tuleb jätta läbi vaatamata.

Kriminaalasja materjalidst nähtuvalt on 25novembril 2005 aastal koostatud

kokkuleppemenetluseks kahtlustatava/süüdistatava nõusoleku protokoll, mille kohaselt on

Vassili Koltšinile tutvustatud kahtlustatava õigusi kokkuleppemenetluses ja

kokkuleppemenetluse tagajärgi. V.Koltšin ja tema kaitsja Natalja Lausmaa olid nõus alustama

kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Menetlustoimingust osavõtjad on protokollile alla

kirjutanud ja V.Koltšin on omakäeliselt lisanud, et temale on õigusi selgitatud, need on temale

arusaadavad/ t.lk. 241-242/.

Samal kuupäeval on sõlmitud prokuröri, süüdistatava V.Koltšini ja tema kaitsja poolt kirjalik

kokkulepe kooskõlas KrMS § 245 ettenähtuga, kusjuures eraldi on kokkuleppes välja toodud

kriminaalmenetluse kuludena ka ekspertiisiliikide alusel V.Koltšinilt väljamõistmisele

kuuluvad ekspertiisitasud. Kokkuleppele on oma nõusoleku ja allkirja andud nii V.Koltšin kui

tema kaitsja N.Lausmaa/ t.lk. 243-245/.

Vastavalt koostatud kokuleppele toimus kriminaalasja menetlus Tallinna Linnakohtus

kokkuleppemenetluse korras.

Linnakohtus on süüdistatav V.Koltšin kinnitanud, et on kokkuleppest aru saanud, et

kokkuleppe sõlmimine on tema tõeline tahe ja on jäänud kokkuleppe juurde. Samuti on kaitsja

jäänud kokkuleppe juurde ja on seda kinnitanud. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör/ t.lk. 263-

264/.

Süüdistatavale on selgitatud nii linnakohtu istungil kui ka märgituna kohtuotsuses, KrMS §

318 lg 3 p 4 sätestatut, et süüdistataval on õigus kokkuleppemenetluses apelleerida

kohtuotsust vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise osas.

V.Koltšini apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi viidet kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte

rikkumisest ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

Apellatsioonis vaidlustatud ekspertiisitasude väljamõistmine on tema ja ta kaitsja poolt

kinnitatud kokkuleppes kajastatud, süüdistatav on seega nendega nõus olnud ning asjaolude

suhtes, milles on kokkulepe saavutatud ei ole kohtuotsuse vaildustamiseks seaduslikku alust.

Analoogseid seisukohti kokkueleppemenetluse vaildustamise osas on kajastanud ka

Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-79-05, 26.sept. 2005 aastast.

Selgituseks süüdistatavale peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kohtueelse menetluse

eesmärk on koguda tõendusteavet. KrMS § 63 kohaselt on üheks tõendiks kriminaalasjas ka

eksperdiarvamus ja KrMS § 105 lg 1 alusel korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest

lähtudes menetleja määruse alusel.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel

isikul, seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud menetluskulud, millised KrMS § 180

kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Vassili Koltšini poolt esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu, läbi vaatamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA PRIIT PIKAMÄE