1-08-3348\10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-3348

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsembril 2008.a.. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-3348 nr. 07231402188 / / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštšukov Kohtuistungi aeg

28 .novembril 2008.a. Kriminaalasi U.K süüdistuses KarS § 422 lg.1 ja 424 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Veljo Viilol

SÜÜDISTATAV:

U.K -elukoht : xxx, isikukood : XXX, kodakondsus: puudub, haridus: kesk, emakeel: vene, töökoht : R OÜ, karistatus:

- 02.05.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv: 460 krooni;

- 31.10.2002a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 3 , KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 3 k katseaega: 2 a ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 2 a;

- 06.01.2003a. KrK § 139 lg 2 p 2,3, KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 6 k katseaega: 3 a;

- 26.01.2004a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4-KarS § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 1 k, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 7 k;

- 01.11.2006a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4- KarS § 25 lg 2 alusel, KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4 k katseaega: 2 a; väärtegude eest 19 korda (18 täitmata) Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON

Mõista süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ning karistada 2 (kahe) aastase U.K vangistusega .

Mõista süüdi 2-s episoodis KarS § 424 järgi ning karistada 8(kaheksa) U.K kuulise vangistusega . Mõista süüdi 04.08.2006.a 2-s episoodis KarS § 424 järgi ning karistada U.K 4(nelja) kuulise vangistusega .

KarS § 65 lg.1 ja 64 lg.1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, lõplikuks liitkaristuseks mõista U.K-le . 2(kaks) aastat vangistust KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning U.K-le lõplikuks karistuseks mõista .

1 (üks) aasta ja 4(neli) kuud vangistust

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 01.11.2006a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 3 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista

U.K-le 1(üks) aasta , 7(seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse ) päeva vangistust

Süüdistatavale kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel.

KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimise õigus U.K-lt

3 (kolmeks) aastaks.

Mõista U.K-lt välja kannatanu P M ’I tsiviilhagi summas 81349.- (kaheksakümmend üks tuhat kolmsada nelikümmend üheksa krooni )

Mõista

välja , s.o kaitsjatasu

U.K-lt menetluskulud riigituludesse 3274.50 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend neli krooni ja 50 senti) krooni, ekspertiiside maksumus 8810.- krooni 6525 (kaheksa tuhat kaheksasada kümme krooni) ning sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „

2800049777 U.K , 1-

08-3348, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 10. detsembril 2008.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 29. detsembril 2008.a. alates kella 13.00

Süüdistus

U.K süüdistatakse selles, et tema 06.03.2007. a. õhtul kella 20:52 ajal, juhtides mootorsõidukit XXXregistreerimisnumbriga xxx, millega ta liikus Akadeemia teel Kadaka tee poolt Sõpruse pst poole, lähenedes Akadeemia tee 22 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis on tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 (ülekäigurada), ei jälginud piisava tähelepanelikkusega ümbritsevat liiklust, mille tõttu jättis oma sõiduauto sõidukiiruse kohandamata vastavalt teeoludele /märg, lumine aeg/ ja ilmastikutingimustele /pime aeg, tehisvalgustus/, et ta suudaks sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /LE § 123/, ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal ülekäigurada vasakult paremale ületavale jalakäijale ega peatunud ülekäiguraja ees, kuigi Sõpruse pst poolt tulnud sõiduautod olid seisma jäänud ülekäigurada ületavatele jalakäijatele tee andmiseks /LE § 46, § 64/, mille tulemusel põhjustas liiklusõnnetuse, sõites otsa reguleerimata ülekäigurajal tema suhtes vasakult paremale liikunud jalakäijale T M ’le, põhjustades kannatanu surma /LE § 44/.

T M surma põhjuseks on pea ja kehatüve kinnine tömp trauma hulgaliste koljuluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmete aluste verevalumitega lisandunud ajutüve pitsumisest tingitud hulgi elundite puudulikkusega.

U.K rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/, § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani U.K toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm.

U.K süüdistatakse veel selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti, olles joobeseisundis kella 20.37 ajal 04.08.2006.a. juhtis Tallinnas, Linnu teel mootorsõidukit XXX reg nr xxx.

Samuti tema 05.08.2006.a , olles joobeseisundis . kella 17.35 ajal juhtis Tallinnas, Sitsi tn mootorsõidukit XXX reg nr xxx. Samuti tema 07.12.2007.a , olles joobeseisundis . kella 18.20 ajal juhtis Tallinnas, Veerenni tn mootorsõidukit XXX reg nr xxx.

Samuti süüdistatakse U.K selles, et tema, olles 31.10.2002. a. Tallinna

Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel süüdi mõistetud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning karistatud tingimisi vangistusega 3 kuud, katseajaga 2 aastat ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis kehtiva karistatuse ajal 19.07.2008. a. kella 23:17 ajal, liikudes Tallinnas mööda Tammsaare teed Ehitajate – Kadaka tee ristmikult Õismäe tee suunas, mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga xxx, olles narkootilises joobes.

Seega, U.K olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud

Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav U.K- lohhin tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest kuritegude kohta kohtuistungil süüdistatav loobus.

Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning kogutud tõendid lubatavad.

Kohus leiab, et U.K poolt toime pandud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises 2-s episoodis 04, 05.augustil 2006.a. ja ühes episoodis 07. detsembril 2007.a. :

I episoodis 05.08.2006.a. -Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist /tl.25/nähtub, et U.K tunnistab, et tarvitas päeval narkootikume ja asus seejärel narkojoobes autorooli. Väärteoprotokollist 05.08.2006 /tl 24/ nähtub, et XXX reg. nr. xxx peeti kinni Tallinnas, Sitsi tn. 15B juures ja sõidukijuhil, kelleks oli U.K tuvastati narkojoove. Seda tõendab ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt /tl. 26/Tunnistaja N Toming ütluste kohaselt /tl 32-34/ otsustas ta tema ees ebakindla sõidustiiliga sõiduki peatada ja kontrollida sõidukijuhi joovet. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtinud U.K esinesid narkojoobe tunnused (kitsad pupillid, tasakaaluhäired)

II episoodis 04.08. 2006.a. väärteoprotokolliga 04.08.2006 /tl 12/, sellest nähtub ,et XXX reg. nr. xxx peeti kinni Tallinnas, Linnu tee 72 juures 04.08.2006.a. kell 20.37 ja sõidukijuhil, kelleks oli U.K, tuvastati narkojoove. Seda tõendab ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt /tl. 16/ ,menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis

/tl.13/tunnistab U.K kanepi suitsetamist samal päeval. Tunnistaja Toomas Sööde ütluste kohaselt /tl 20-21/ andis Politseikeskus neile teada, et mööda Sõpruse pst. liigub kahtlase sõidustiiliga xxx, reg. nr-ga xxx. Linnu teel pidasid politseinikud nimetatud sõiduki kinni ja juhiks osutus U.K, kellel esinesid narkojoobe tunnused.

III episoodis 07.12.2007.a. väärteoprotokolliga 07.12.2007 /tl. 3/, millest nähtub, et 07.12.2007.a. kell 18.20 peeti Tallinnas Järvevana teel kinni XXXreg. märgiga xxx .Sõidukit juhtis U.K, kellel tuvastati alkoholijoove. Alkoholijoobes sõiduki juhtimist tõendab ka protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /tl. 4/ , isikul oli alko-holijoove 0,25 mg/l kohta. Menetlusaluse isikuna ülekuulatud U.K /tl. 5/ tunnistab, et oli joonud kaks õlut.

Kahtlustatava U.K ´i eeluurimisel antud ütlustes /tl 36-38/ tunnistab U.K kõigis kolmes episoodis ennast täielikult süüdi, ta teadis et, eelmine karistus ei olnud tal veel kustunud . Nõustus joobe tuvastamise tulemustega.

Kuriteo episoodis, mis on kvalifitseeritud KarS § 422 lg.1 järgi on kahtlustatav U.K andnud eeluurimisel süüd tunnistavaid ütlusi /t.l. 54-57/ Tema ütluste kohaselt oli 06.03.2007.a. õhtul vihmane ilm, tee oli märg ja oli juba pime ,kui ta sõitis mööda Akadeemia teed. Seda tänavat teadis hästi ja teadis ka jalakäijate ülekäigukohta. Kiirus oli umbes 40-50 km/h. Mäletab, et vastassuunavööndis ei olnud ühtegi autot ülekäiguraja ees peatunud. Ootamatult lõi aga tema autost mööda sõitnud auto tagant midagi vastu tema autot.Ta nägi, et tegemist oli jalakäijaga.Tüdruk lõi end vastu tema auto esiklaasi vasakut külje ja kukkus asfaldile. Ta peatus ning jooksis tüdruku juurde. Tüdruk oli elus, kuid teadvusetu. Kiirabi tuli kiiresti. Järgmisel päeval läks sõbraga Mustamäe haiglasse, kus sai teada, et jalakäija suri.

Lisaks kahtlustatava U.K ütlustele on antud kuritegu tõendatud ka teiste kirjalike tõenditega : sealhulgas esmalt tunnistajate ütlustega : Tunnistaja A Z ’i ütluste /t.l. 31-34/ kohaselt sõitsid nad U.K-ga Õismäelt Männiku suunas, kiirus ei olnud suur. Akadeemia tee 22 maja juures asuval ülekäigurajal ei olnud sinna lähenedes ühtegi jalakäijat, kuid äkki ilmus tüdruk, kes liikus kiiresti üle tee , autoliiklust jälgimata.

Tunnistaja A Z ’i ütluste /t.l. 35-38/ kohaselt tema ja teine tunnistaja K.V väljusid 3.marsuudi trollist Keemia peatuses. Seejärel läksid ülekäiguraja juurde. Kui nemad hakkasid ülekäigurada ületama, oli kannatada saanud tüdruk juba ülekäiguraja keskel. Sõpruse pst.

poolt tulnud auto peatus, et jalakäijaid läbi lasta.Akadeemia tee poolt tuli musta värvi sõiduauto XXX kiirusega 40-50 km/h hakkas ülekäiguraja ees järsult pidurdama, kuid toimus tüdrukuga kokkupõrge , mille tagajärjel jalakäija lendas 2-3 meetri kaugusele. Tunnistaja KV on eeluurimisel andnud kahel korral ütlusi /t.l. 39-42; 43-45/ Need ütlused kinnitavad ,et sõiduauto XXX sõites kiirusega 50-60 km/h ning ülekäiguraja ees kiirust maha ei võtnud ja sõitis otsa tunnistaja ees ülekäigurajal olnud neiule. XXX jäi seisma ja juht jooksis neiu juurde .. Tunnistaja ütluste kohaselt kui XXX juht ka pidurdas, siis alles 1-2 meetrit enne kokkupõrget. Tütarlaps lendas üles ja siis peaga vastu asfalti. .Kiirabi tuli väga kiiresti. Kannatanu P M ’i ütluste /t.l. 48-51/ kohaselt oli hukkunu T M tema tütar, kes õppis T T I kursusel ja elas ühiselamus. Neile helistas tütre sõbranna ema, kes ütles ,et nende tütar on raskes seisundis haiglas, toimus avarii. Ta sõitis koos naisega kohe Tallinnasse, tütre juurde haiglas lasti neid natukeseks ajaks, tütar ei olnud teadvusel. Haiglasse polnud mõtet jääda. Tütar suri järgmisel päeval ilma teadvusele tulemata. P M esitas tsiviilhagi summas 81349.- krooni, need on tütre matustega seotud kulutused , sõidukulud ja haua ümbrisaed ning mälestuskivi.

Lisaks tunnistajate ja kannatanu ütlustele on kuritegu tõendatud veel järgmiste kirjalike materjalidega : liiklusõnnetuse aktist /t.l. 3/, sündmuskoha vaatluse protokollist /t.l. 5/ ja fototabelist /t.l. 6-9/ nähtuvalt oli sõidutee kaetud asfaltbetoonkattega, mis oli tasane, ilma aukudeta, märg. Ilm oli pilvine, pime aeg. Tänavavalgustus põles. Suurim lubatud kiirus 50 km/h. Sõidutee on kahesuunaline, kuid ilma teemärgistuseta. Sõidutee kogulaius 12 meetrit, millel on teekattemärgistus nr 946 /vöötrada/, mille laius on 5 meetrit. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 235 eksperdiarvamusest /t.l. 21/ nähtub, et T M surma põhjuseks on pea ja kehatüve kinnine tömp trauma hulgaliste koljuluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmete aluste verevalumitega lisandunud ajutüve pitsumisest tingitud hulgi elundite puudulikkusega. U.K rikkus mitmeid liiklusnõudeid s.o. : LE § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat . Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/, § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/.

Veel on U.K-le esitatud süüdistus KarS § 424 tunnustel selles, et 19.07.2008. a.

kella 23:17 ajal juhtis U.K Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kriminaalasjas kogutud materjalidega(I kd.) on tõendamist leidnud, et U.K, olles 19.07.2008. a. tarvitanud kanepit, juhtis 19.07.2008. a. kella 23:17 ajal mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga xxx, millega ta liikus Tallinnas mööda Tammsaare teed Ehitajate –

Kadaka tee ristmikult Õismäe tee suunas, kus politseipatrull andis talle vilkuritega peatumismärguande. U.K puhus alkomeetrisse, mis näitas, et tal ei olnud joovet alkoholist. Politseinikud, kahtlustades narkojoovet, toimetasid U.K Wismari

Haiglasse narkotesti tegema, kus tal tuvastati narkootiline joove kanepi tarvitamisest Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 3035/286 oli U.K narkootiline joove / t.l. 62/. Selle kohta koostati U.K-le väärteoprotokoll / t.l. 60/, kuid väärteomenetlus lõpetati, kuna selgus, et U.K on Tallinna Linnakohtu poolt

31.10.2002. a. süüdi mõistetud joobes juhtimise eest ja karistatud 3 kuulise tingimisi vangistusega 2 aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks /t.l. 68-69/ ning see karistus ei ole karistusregistrist kustnud. . Samuti tõendab seda kuriteo episoodi asjaolusid tunnistaja S P eeluurimisel antud ütlustes /t.l. 70-71/ Kahtlustatavana andis U.K oma süüd tunnistavaid ütlusi / t.l. 72-74; 76-78 / Kohus ei tuvastanud U.K käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Käsitledes isiku tegude süülisust, leiab kohus, et vastavalt KarS § 36 ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd.

Kohus leiab, et U.K on pannud toime KarS §-de 422 lg 1 ja 424 käsitletud koosseisudele vastavad, õigusvastased ja süülised teod, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada.

Karistuse mõistmine

Kohus juhindub U.K-le karistuse mõistmisel KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Arvesse võttes süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid, ka seda, et süüdistatav on varem 5-l korral karistatud põhiliselt varavastaste kuritegude eest, kuid oktoobris 2002.a.

ka KrK § 204 lg.3 alusel tingimisi vangistusega.Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 19 korda ning 18 karistust on nendest täitmata. Kohus leiab, et KarS § 424 ja 422 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises tuleb U.K karistada vangistusega. KarS § 422 lg 1 näeb sanktsioonina ette kuni 5-aastase vangistuse ja KarS § 424 näeb sanktsioonina ette kuni 3 aastase vangistuse. Kohus leiab, et karistuse eesmärke silmas pidades ja kõiki kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades on otstarbekohane karistada U.K vangistusega mõlema kuriteokoosseisu eest sätestatud karistuse keskmisest määrast veidi madalamana. Ka pani U.K osa kuriteo episoode toime katseajal, kui ta oli tingimisi karistuse kandmisele asumisest vabastatud., seega tuleb liitkaristus mõista nende episoodide osas KarS § 65 lg.2 sätteid kohaldades. . Tuginedes KrMS § 238 lg 2, vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra .

Kuna süüdistatav pani toime rasked liiklusalased süüteod s.t. istus narkojoobes ja alkoholijoobes sõidukirooli. Rikkudes liikluseeskirja mitmeid sätteid põhjustas üliraske tagajärjega liiklusõnnetuse , kohaldab kohus KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. U.K suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist pikaks ajaks. Iga liiklussüütegu väljendab selle toimepanija suhtumist kaasliiklejatesse ja seetõttu on U.K-le mõistetud lisakaristus üldpreventiivses mõttes põhjendatud ja vajalik.

Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil .

Tsiviilhagi

Kannatanu esitas 10. septembril 2008.a hagiavalduse varalise kahju nõudes summas 81349.- krooni.Hagiavalduse kohaselt on kannatanule tekitatud süüdistatava õigusvastase tegevusega

– lähedase surmaga materiaalseid kulutusi , sealhulgas tütre matusekulud ja hauaplatsi korrastamine- KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.Kohus, käsitledes tsiviilhagile lisatud tõendeid ja kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et antud kriminaalasjas on täielikult tõendatud põhjuslikku seost süüdistatava teo ja tagajärje vahel. VÕS § 129 sätestab varalise kahju hüvitamise surma põhjustamise korral . Sama §-I lg. 1 alusel tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud , eelkõige mõistlikud matusekulud VÕS § 129 lg.2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik s.o. süüdistatav U.K ei esitanud kannatanu tsiviilhagile mingeid vastuväiteid ja nõustus sellega.

Kohtunik