1-08-13749\7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 13749 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

09. detsember 2008.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi H.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. oktoobri 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.S Prokurör Robert Saareke

Süüdistatav H.S

sünd 29.05.1982.a kodakondsuseta, elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxxxx, töötu, varem kohtu poolt karistatud üheksal korral, viimati 13.06.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 3 kuu ja 10 päeva vangistusega, kinni peetud 19.10.2008.a.

Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 21. oktoobri 2008.a otsus H.S-i suhtes muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.S tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust algusega 19.10.2008.a.

H.S tunnistati süüdi selles, et ta 19.10.2008.a kella 19 paiku püüdis varastada Tallinnas J. S.ist kosmeetikakaupu kokku 1454 krooni väärtuses, ta möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kauplusest väljumisel kinni.

APELLATSIOONI SISU

H.S ei ole maakohtu otsusega nõus. Ta väidab, et pärast vabanemist eelmise karistuse kandmiselt selle aasta septembris leidis ta endale töökoha, oleks olnud alates 1.

novembrist ametlikult tööl. Oma süüd ta tunnistab ja kahetseb toimepandut. Süüdistatav palub mõistetud karistust kergendada.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, otsus on põhjendatud ja seaduslik.

H.S ja tema kaitsja toetavad apellatsiooni. Süüdistatav taotleb uue otsusega 5- kuulise karistuse mõistmist ja selle vähendamist ühe kolmandiku võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus.

Kohtukolleegium märgib esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Kohtukolleegium möönab, et H.S-i süü ei ole suur ning karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1- 1-99-06). H.S-i näol on tegemist isikuga, keda on varem üheksal korral kohtu poolt karistatud ning valdavalt just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes H.S käesoleva aasta septembris ning juba järgmisel kuul oli kinni peetud uue kuriteo toimepanemisel. Seega viitab tema käitumine negatiivsele suhtumisele õiguskorda ja soovimatusele elus toime tulla õiguskuulekalt. Sellistel asjaoludel KarS § 199 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase karistuse leevendamiseks süüdistatava apellatsioon alust ei anna.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.10.2008.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Ivi Kesküla