4-08-7710\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

.n

IY

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Viiiirteoasja number

Kohtunik

Viiflrteoasi

4-08-77r0

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Plimu Maakohus

04. september 2008.a Pdrnu, kirJalik menetlus

4-08-7710

Anu Tammeniit

Erki Pajuri' (ik 37106104915, elukoht Saare 8 Viraksaare ktila

Paide vald Jiirvamaa, tcidkoht - OU LATTER NT) kaebus

viiiirteoasjas Ldane Politseiprefektuuri Piirnu politseiosakonna

korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber' i poolt 1 4.07.2008.a

tehtud tildmenetluse otsusele nr 2670.08.009815 Liiklusseaduse Q

7422 192,4 jargi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse $ 7422 192,4 ningViiiirteomenetluse seadustiku $ 120, $ 132-135 kohus otsustas

1) Jiitta Erki Pajuri' kaebus rahuldamata.

2) Jiitta Lliine Politseiprefektuuri Piirnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar

Imre Veber'i poolt 14.07.2008.a tehtud iildmenetluse otsus nr 2670,08,009815 muutmata.

3) Juhtimisdiguse flravdtmise tiihtaeg algab kiiesoleva otsuse jdustumise piievast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Liiiine Politseiprefektuuri Piirnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi ala-te 10220034796011 AS SEB Pank v6i a/a-le 221023778606

Hansapank (viitenumber 10220085217251. Kui n6ude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

ndue tasutakse). N6ue rahatrahvi osas loetakse nduetekohaselt tiiidetuks, kui isik tasub n6ude 30 piieva

jooksul alates kZiesoleva lahendi jdustumisest. Eelnimetatud tAhtaja mriridumisel rahakahvi mittetasumisel

jiirgneb sundtAitmine tiiiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni6iguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Piimu Maakohtule 7 paeva jooksul alates

kohtuotsuse v6i selle lOpposa kuulutamisest ning kassatsiooni vdib esitada Riigikohtule 30 ptieva jooksul

alates piievast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kiittesaadav ning selleks tuleb

kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskiiik

22.06.2008.a on koostatud Liiiine Politseiprefektuuri Piimu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel

Raido Palu' poolt viidrteoprotokoll nr A-B1051213 selle kohta, et22.06.2008.a kella 10:30 ajal Piirnu linnas

Riia mnt juhtis E. Pajuri mootorsdidukit (Jeep Wrangler, r/n OI2MLG) asulasisesel teel kiirusega

75km/h+3km/h, suurim lubatud sdidukiirus aga 50 km./h, seega iiletas lubatud sdidukiirust mitte viihem kui

zLk{nlhv0na, millega dkkus Liikluseeskiqa (edaspidi LE) $ I24p I n6udeid, pannes sellega toime vddrteo,

milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) $ 74" $2 jargi.

14.07.2008.a iildmenetluse otsusega w 2670,08,009815 on mddratud E. Pajuri'le kohtuviilise menetleja

poolt eelpoolnimetatud vii5rteo toimepanemise eest LS $ 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 44

trahvitihiku ulatuses, so 2640 krooni. Samuti on kohtuviiline menetleia kohaldanud E. Pajuri' suhtes

Aq

4-08-77r0

lisakaristust tS 5 74" lg 4 alusel, so juhtimis6iguse 2irav6tmist 2 kuuks.

Kaebuse sisu

05.0g.200g.a (07.0g.200g.a) laekus piirnu Maakohtule E. Pajuri' kaebus antud viiiirteoasjas koostatud

otsusele taotlusega temale kohtuvalise menetleja poolt miidratud lisakaristuse tiihistamiseks ja rahatrahvi

viihendamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et teda ei saa pidada nci paadunud kiiruseiiletajaks. E. Pajuri m?irgib,

et antud kiirusei.iletamine oli seotud vasakpoorde sooritamisega ning sellest tuleneva kiirendamisega

reavahetuse eesmiirgil. Kuna kiiruse iiletamine ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda, peab kaebaja karistuse

mddra, so rahatrahvi 2640 krooni ja juhtimis6iguse peatamist 2 kuuks, liialt karmiks. E. Pajuri on

seisukohal, et kergendava asjaoluna tuleb tema puhul arvestada, etta ei ole kuni rikkumise toimepanemiseni

16 aasta jooksul mitte iihtegi seaduseriklrumist toime pannud. Samuti lisab E. Pajuri, et juhtimis6iguse

olemasolu on temale igapiievaselt vajalik, so kaebaja sSidab piievas tciole ja tagasi 40 lcn. Kaebuse esitaja

palub kaebus lahendada kirj alikus menetluses.

Kohtuviilise menetleja vastus kaebusele

Liiiine politseiprefektuuri Piimu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson

oma 21.08.2008.a kirjalikus vastuses Piirnu Maakohtule palub jiitta viiiirteoasjas vastu v6etud otsus

muutmata ja E. Pajuri' kaebus rahuldamata.

LS g 7422 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tdendatud, et menetlusalune isik juhtis

moolorsdidukit kiirusega 75*3km/h teeldigul, kus lubatud s6idukiirus oli 50lax/h. Seega iiletas

menetlusalune isik suurimat lubatud kiirust mitte v?ihem kaizZk{nlh.

Menetleja leiab, et menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et LS $ 7422 lg 2 alusel

karistatakse juhti, kes on tiletanud lubatud suurimat s6idukiirust 21 kuni 40 lq:n/h, rahatrahviga kuni 50

trahviiihikut ning sama LS S 74" lg 4 alusel v6ib kohaldada lisakaristusena s6iduki juhtimisdiguse

iirav6tmist I kuust kuni 3 kuuni.

Liiklusseaduse kohaselt v6ib lisakaristusena s6iduki juhtimise diguse iira v6tta kdigilt, kes on toime pannud

viiiirteo LS S 7422 lg 2 alusel. Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus miidratakse

vastavalt karistus6iguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) $ 56 lg 1 kohaselt on karistamise

aluseks isiku si.iii. Otsuse tegemisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning v6imalust

m6jutada stitidlast edaspidi hoiduma si.iiitegude toimepanemisest ja diguskorra kaitsmise huve. Nii

kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid kohtuviilise menetleja poolt antud asjas tuvastatud ei ole.

Kohtuvliline menetleja leiab, et suure rahalise karistuse ja lisakaristusena juhfimis6iguse tiravdtmise tingib

antud teo raskus ja ohtlikkus. Isik iiletas lubatud suurimat s6idukiirust asula sees ehk linnas, teeldigul kus on

palju jalakiiijaid ning ajal, mil liigub palju liiklejaid. Isik ei seadnud ohtu ainult ennast vaid ka kdiki teisi

kaasliiklejaid. Sellest tulenevalt kohtuv?iline menetleja leiab, et antud viiiirteoasjas tehtud otsus vastab

rikkumise iseloomule. Kaebuses on menetlusalune isik viiibrud, et lisakaristuse kohaldamise korral ei oleks

kaebuse esitajal v6imalik oma triciiilesandeid tdita, kuna menetlusaluse isiku t66 on seotud

transpordivahendi pideva kasutamisega. Sellise teemakiisitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid,

kes juhivad mootorsdidukit oma ametikohustuste tdthr, mis oleks ebav6rdne kohtlemine. Selliste

liiklusn6uete rikkumiste osas nagu lubatud s6idukiiruse iiletamine on politseil nulltolerants, mist6ttu

karistus on iiks vahend nende 6iguserilJ<umiste toimepanemise viihendamisel.

Liihtudes eeltoodust ning tuginedes Vii?irteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) $ 132 p 1 palub

menetleja jiitta kohtuvdlises menetluses E. Pajuri' suhtes koostatud otsus muutmata ja esitatud kaebus

rahuldamata. Kohtuvaline menetleja ndustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Piirnu Maakohtu seisukoht

VTMS $ 120 lg 1 kohaselt v6ib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi kiiesoleva seadustiku $ 132 siitteid j?irgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse

pooled on kaebuses v6i selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa v6tta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on viiljendanud soovi mitte osaleda

kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

2 (3)

4-08-77r0

VTMS g 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuviilise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

6iguslikke asjaolusid. VTMS g-s 133 on loetletud ktisimused, millised selgitab kohus v?ilja kaebuse

lahendamisel. VTMS $-s 150 on loetletud vddrteomenetlus6iguse olulised rikl<umised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tdendatud kaebaja siiti LS * 74" lg2 jargi kvalifitseeritava

viiiirteo toimepanemises, so kiirusemdSteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja Olekuulamise protokolli

ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab viiiirteo toimepanemist ning ei vaidlusta

vtiiirteomenetluses tehtud toiminguid, ndustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et

k6nealuses asjas puuduvad teo 6igusvastasust ja isiku siiiid viilistavad asjaolud ning tegu ise on

koosseisup?irane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuviilise menetleja poolt on

viiiirteomenetlus liibi viidud n6uetekohaselt, vastu v6etud otsus tugineb viiiirteomenetluse kiiigus kogutud

t6enditele ja jiirgitud on viidrteomenetlus6igust. Kaebaja teole on antud 6ige juriidiline hinnang ning otsus

vii?irteoasjas bn ieaduslik, mistdtfu puudub kohtul alus vddrteomenetluse l6petamiseks VTMS-s sdtestatud

alustel.

Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda viiiirteoasjas koostatud otsusega temale miiiiratud rahatrahvi

viihendamist ja lisakaristuse, so juhtimisdiguse iirav6tmise tiihistamist majanduslikel p6hjustel, so kaebuse

e sitaj a vaj ab j uhtimi sdi gust i gapiievaselt t66iile sannete tiiitmiseks.

LE S I24 p 1 kohaselt on suurim lubatud sdidukiirus asulasisesel teel 50 lar/h. LS g 74" 1g 2 kohaselt

karistatakse mootors6iduki juhi poolt lubatud suurima s6idukiiruse tiletamise eest 21 kuni 40 km/h

rahatrahviga kuni 50 trahviiihikut.LS $ 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsdiduki juhi poolt lubatud

suurima sdidukiiruse tiletamise eest 21 kuni 40 kmAr rahatrahviga kuni 50 trahviiihikut. Vastavalt LS $ 74"

lg 4 vdib kohus v6i kohtuvZiline menetleja kohaldada kiiesoleva paragrahvi l6ikes 2 siitestatud siii.iteo eest

lisakaristusena sdiduki juhtimise diguse ?irav6tmist tihest kuust kuni kolme kuuni. E. Pajuri't on kdnealuses

asjas karistatud rahatrahvi ga 44 trahviiihiku ulatuses, mis on sanktsiooni maksimaalmaara liihedases mddras

ning samuti on kohtuviiline menetleja kohaldanud lisakaristusena s6iduki juhtimise 6iguse iirav6tmist 2

kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuv2ilise menetleja poolt tuvastatud.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuviilise menetleja poolt miidratud karistus rahatrahv 44

trahviiihikut, so 2640 krooni i.ihes lisakaristusena mootorsdiduki juhtimis6iguse iirav6trnisega 2 kuuks, on

seaduslik ning p6hjendatud. Kohtuv2iline menetleja on karistuse kohaldamisel lahtunud sellest, et kaebuse

esitaja on ka varem toime pannud liiklusalase stiiiteo, so 21.09.2007.a LS 5 74" 1g 2 alusel, millise eest on

kaebajat karistatud tiksnes rahatrahviga ning milline on karistusregistri andmetel kehtiv. Seega leiab kohus,

et E. Pajuri on kohtu eksitamise eesmiirgil esitanud kaebuses valeandmeid oma varasema karistatuse kohta,

so et kaebuse esitajal puudusid varasemad liiklusalased karistused enne antud rikkumise toimepanemist.

Arvestades eelnevat asus kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole oma kiiitumisest jSreldusi teinud ning

eelnevalt miiiiratud karistus rahatrahvi niiol ei ole suutnud m6jutada E. Pajuri'it seaduskuulekalt k2iituma.

Seega n6ustub kohus kohtuviilise menetleja iilaltoodud seisukohaga, et kuna iiksnes rahatrahvi kohaldamine

ei ole avaldanud kaebuse esitajale mdju hoidumaks uute diguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik

kohaldada kzieoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsdiduki juhtimise diguse iiravdtmist. Silmas pidades

karistuse eripreventiivset eesmdrki, so arvestades v6imalust m6jutada E. Pajuri't edaspidi hoiduma

samalaadiliste siiiitegude toimepanemisest ja 6iguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et E. Pajuri'le

kohtuviilise menetleja poolt miiiiratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS

$ 56 ning kohtul puudub alus kohtuvZilise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks - juhtimis6iguse

iiravdtrnise tAhtaj a li.ihendamiseks v6i rahatrahvi viihendamiseks.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS $ 132 p I leiab kohus, et Ldiine Politseiprefektuuri Piirnu

politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber'i poolt 14.07.2008.a tehtud tildmenetluse

otsus nr 2670,08,009815 ei kuulu tiihistamisele ning E. Pajuri' kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Zft/-'{

Anu Tammeniit

Kohtunik

3 (3)