Legislator Case Law & Legislation
1-08-15293\2 AI generated

1-08-15293\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-08-15293\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

P.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 10 000 (kümme tuhat) krooni. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.H ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Legislator headnote

AI generated

1-08-15293\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.H ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2008 Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number 1-08-15293 (08260103631)

Kohtunik Silvi Maiste Kriminaalasi P.H süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

P.H (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) Kaitsja advokaat Katrin Tamre Asja läbivaatamise kuupäev

25. november 2008

Resolutsioon

P.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 10 000 (kümme tuhat) krooni.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.H ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Võtta ära P.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Tühistada P.H suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

Välja mõista P.H-lt sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr

221023778606 Hansapangas (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus:

„P.H, 1-08-15293, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kohtuotsuse põhiosa P.H süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 7.11.2006.a, juhtis 13.06.2008.a kell 23.35 Viljandi maakonnas Karksi vallas mootorsõidukit BMW 525i registreerimismärgiga 327 TEC joobeseisundis.

Seega pani P.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtu põhjendus

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat P.H rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni. KarS § 50 lg 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule taotluse väljamõistetava sundraha vähendamiseks. P.H on invaliidsuspensionär, kellel on kindlaks tehtud töövõimekaotus 80% ulatuses. Ühtlasi on tema ülalpidamisel kaks alaealist last. Arvestades P.H varalist seisundit käib sundraha maksmise kohustus süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.

Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et P.H tuleb tunnistada süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt prokuröri ettepanekule. Süüdistusakti järgi on vestluses prokuratuuris P.H end kuriteos süüdi tunnistanud ja saanud aru oma väärast käitumisest. Ta on varem kriminaalkorras karistatud.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus leiab, et kaitsja ettepanek süüdistatava P.H suhtes on põhjendatud ja süüdistatav tuleb vabastada sundraha maksmisest pooles ulatuses.

Silvi Maiste

Kohtunik