4-08-8139/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-08-8139

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2008 a Tallinn

Väärteoasja number

4-08-8139 (2302,08,014532)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Väärteoasi

O.A kaebus Põhja Politseiprefektuuri

Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse

vanemkonstaabli Helen Kommussare 25.07.2008 otsusele

nr 2302,08,020381 O.A karistamises LS § 7422 lg 2 järgi

rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni.

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: O.A, ik: XXX , elukoht: XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.A kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse

vanemkonstaabli Helen Kommussare 25.07.2008 otsusele nr 2302,08,020381 O.A

karistamises LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni

rahuldamata.

2. Jätta

Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse

vanemkonstaabli Helen Kommussare 25.07.2008 otsus nr 2302,08,020381 O.A

karistamises LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni

muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 12.11.2008.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen

Kommussare 25.07.2008 otsusega nr 2302,08,020381 karistati O.A-d LS § 7422 lg 2 järgi

rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 06.07.2008

kella 11.49 ajal Merivälja teel Pirita Linnaosas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel

kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76 km/h +/- 3 km/h,

millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2

ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas O.A kaebuse, milles märgitakse, et kaebuse esitanud isiku arvates ei ole tema

süü väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik ei

saanud väärteo toimepanemist näha ja on kirjeldanud, mida paariline olevat näinud või teinud,

kuid mitte seda, mida ise nägi. Menetleja ei ole jätnud ruumi kahtlusele, et politseiametnik

võis inimliku eksimusena kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki kiiruse asemel mõõta hoopis

tema sõidukiga väliselt sarnast WV Passati sõidukiirust, millele juhtis tähelepanu ka oma

vastulauses. Menetluse käigus ei ole vaevutud otsima tõendeid, mis kinnitaks või lükkaks

ümber vastulauses kirjeldatud muid tähelepanekuid. Teda on karistatud alusetult ja liig

kergekäeliselt, süübimata tõenäosusse, et mõõtevahendiga saadud lubatust suurem sõidukiirus

võis tegelikult kuuluda mitte tema juhitud sõidukile. Kinnitab, et ei ole06.07.2008 juhtinud

mootorsõidukit asulasisesel teel kiiremini kui see oli liikluskorraldusega sätestatud.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et 300-400 meetrit enne

mõõtmiskohta oli avariiohtlik olukord, kus tumedat värvi VW Passat universaalkerega reastus

ümber ning ta oli sunnitud pidurdama. Nii tema kui elukaaslane olid üllatunud kui hoopis teda

kinni peeti. Ei kahtle politseiametniku pädevuses, mõõteseadme kalibreerimises või

taatlemises, kuid ei loe neid tõendeid olulisteks. Kui talle näidataks salvestust, kus on näha, et

mõõteseadme täpp on tema sõidukil, siis võiks kohe laiali minna.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et vastupidiselt kaebuses väidetule, et

tõendid puuduvad, on tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja SP ütlused.

Väide, et tunnistaja ütlused on samasugused nagu teisel politseiametnikul, ei vasta tõele, sest

RK ei ole tunnistajana üle kuulatud, tema vormistas protokolle. Väide, et otsuses ei ole

vastulauses esitatut arvestatud või ümber lükatud, ei vasta samuti tõele, sest otsuses on

märgitud, et vastulauses esitatu on vastuolus kogutud tõenditega. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2

sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui

mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse

eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse

jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või

taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et mõõtmise on teinud pädev mõõtja, mõõteseade on kalibreeritud ja välja on antud

taatlustunnistus ja järgitud on Eesti Akrediteerimiskeskuse metoodikat. Seega mõõtetulemus

on jälgitav ja see on aluseks väärteoasjas otsuse tegemisel. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta

rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud

väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et kiiruse mõõtmisel võidi mõõta mõne teise sõiduki

sõidukiirust, tema poolt väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ja ei ole süüvitud

tõenäosusse, et mõõdetud kiirus võis kuuluda teisele sõidukile. Kohus ei saa lähtuda kaebuse

esitanud isiku oletusest ega tõenäosusest, et võidi mõõta mõne teise sõiduki sõidukiirust.

Väärteoasjas on tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on

kasutatud kiirusemõõteseadet Ultra Lyte nr VX018490, millist on akrediteeritud

inspekteerimisasutuses kalibreeritus ja mille kohta on välja antud vastav tunnistus nr T07-

1295/6. Seadet testiti ka veel mõõtmise päeval 06.07.2008 kell 08.00 ning seade oli töökorras.

Eesti Akrediteerimiskeskus on Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse erialase

kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud

erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal.

Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud

riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus

väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele

on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab

kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda

06.07.2008 kell 11.45 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud

mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et O.A on rikkunud LE § 124 p 1

nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt.

Kohtul puudub ka alus pidada tõenäoliseks seda, et võidi fikseerida mõne teise sõiduki kiirust,

kuivõrd pädev mõõtja on suuteline kindlaks tegema seda liikuvat objekti, mille liikumiskiirust

ta mõõdab, kuivõrd ta teostab mõõtmist vastava metoodika alusel. Kohus leiab, et kaebuse

esitanud isiku ütlustest ja oletustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme

näitu, kuivõrd see on saadud Mõõteseaduses ettenähtud korda järgides.

Mis puudutab O.A-le määratud karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, siis asub

kohus seisukohale, et määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitanud isiku süü

suurusega kui ka kaebuse esitanud isiku isikuga. Vastavalt senisele praktikale määratakse

karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või

raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei

tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning arvestades

menetlusaluse isiku isikut, so seda, et menetlusalune isik ei ole kantud karistusregistrisse, jäeti

kohaldamata ka lisakaristus.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja

vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta

rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata.

Märt Toming

kohtunik