1-08-10125\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXX, töötab Hansakivi OÜ-s, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, karistatus kustunud; tõkendit kohaldatud ei ole järgi ning karistuseks mõista , mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra 3(kolm) kuud vangistust mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks .
Legislator headnote
AI generated1-08-10125\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXX, töötab Hansakivi OÜ-s, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, karistatus kustunud; tõkendit kohaldatud ei ole järgi ning karistuseks mõista , mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra 3(kolm) kuud vangistust mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks .
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-08-10125
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2008.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-08-10125 (08231800071)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Tõlk
Ilja Malštšukov
Kriminaalasi F.T süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2008.a.
Prokurör Egon Oja
Süüdistatav F.T - isikukood XXX,
kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXX, töötab Hansakivi OÜ-s, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, karistatus kustunud; tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
advokaat Uido Truija
RESOLUTSIOON
1.
V j t š e s l a v F.T KarS § 121
Süüdi tunnistada
järgi ning karistuseks mõista , mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra 3(kolm) kuud vangistust mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks .
2 (kaks) kuud vangistust
KarS § 74 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui F.T
18-kuulise
katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg –s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata F.T-le kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista F.T-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse
(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number 1-08-10125 ja süüdistatava nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu
üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa
1 439,60 kr ( krooni ja 60 senti) ning sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.
6 525
Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda võrdsetes osades 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.
SÜÜDISTUS.
F.T 12. juulil 2008.a. kella 23.00 paiku XXX korteris, olles alkoholijoobes, tekkinud tüli käigus lükkas M G`d, mille tulemusena lõi kannatanu selja vastu seina ära. Seejärel vajutas F.T sõrmedega kannatanu kõrile. Nende tegudega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – rindkere põrutuse ja hematoomid.
Sellega pani toime järgi s.o.teise F.T KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo, inimese kehalise väärkohtlemise.
F.T kohtuistungil tunnistas oma süüd ning kahetses toimepandut.
Kaitsja U. Truija leidis, et süüdistus on põhjendatud ja F.T käitumine on õigesti kvalifitseeritud.
KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED.
Kohus leiab, et F.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega:
- kannatanu M G ütlustega selle kohta, et 12.07.08.a. väimehega joomise pärast tekkinud riiu käigus haaras viimane tal teda riietest ja lükkas. Lükkamise tagajärjel lõi ta selja ära vastu seina ja elektrilülitit, seejärel lämmatas F.T teda sõrmedega kõrist. Tütar tõmbas F.T käed kannatanu kõri ümbert ära ning kannatanul õnnestus korterist välja joosta; naabrite juurest kutsus ta politsei välja (tl.2
- 5);
- perearstikeskusest väljastatud tõendi kohaselt on M G’l diagnoositud rindkere põrutus ja hematoomid . Verevalumid olid seljal, vasakul õlavarrel, ees rindkere kekel, parema rangluu all (tl. 6);
- Kahtlustatava F.T ütlustega selle kohta, et ämmaga M. G’ga tekkis tal tüli, mille käigus haaras ta ämmal kõrist ja lükkas teda eemale. Tunnistab oma süüd ja kahetseb, et kannatanule valu põhjustas (tl. 10-12).
Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et F.T süü kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud järgi. KarS § 121 Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus F.T süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
F.T on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, teda on varem karistatud rahatrahviga ka alkoholiseaduse rikkumise eest. Alkoholi liigtarvitamisest on põhjustatud ka arutatav kuritegu. Süüdistatav on kohtuistungil väitnud, et 3 kuud tagasi pöördus ta ise ravile ning siiani ei ole ta enam alkoholi tarvitanud.
Arvestades perekonna majanduslikku olukorda, ei pea kohus võimalikuks karistada F.T rahatrahviga ning nõustub prokuröri ka kaitsja taotlusega mõista talle karistuseks lühiajaline vangistus, kuid seda tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja järelevalve tema edasise käitumise üle on vajalik, et mõjutada teda edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid.
Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud
s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.
Kohtunik