4-08-7467/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-08-7467

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2008. a Tallinn

Väärteoasja number

4-08-7467 (2317,08,005793)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Väärteoasi

V.Q kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri

korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanem-

konstaabli Hannes Küünarpuu 03.07.2008 otsusele nr

2317,08,005793 V.Q karistamises LS § 741 lg 2 alusel

rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses, so 9900 krooni.

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi

Menetlusalune isik: V.Q, IK: XXX , elukoht: XXX

Kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, Brett ja

Soop AB

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.Q kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna

liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 03.07.2008 otsusele nr

2317,08,005793 V.Q karistamises LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku

ulatuses, so 9900 krooni.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse

vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 03.07.2008 otsus nr 2317,08,005793 V.Q

karistamises LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses, so 9900 krooni

täies ulatuses.

3. Lõpetada väärteomenetlus V.Q suhtes LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 04.11.2008.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli

Hannes Küünarpuu 03.07.2008 otsusega karistati V.Q-d LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 165

trahviühiku ulatuses, so 9900 krooni selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli

karistusena ära võetud. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega

toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741 lg 2 järgi.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotletakse vaidlustatud otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Väärteoprotokolli kohaselt heideti

menetlusalusele isikule ette mootorsõiduki juhtimist ilma vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta ajal, mil juhtimisõigus oli karistusena ära võetud ja selline käitumine

kvalifitseeriti LS § 701 lg 2 järgi. 25.07.2008 väljastati menetlusalusele isikule otsus, mille

kohaselt karistati menetlusalust isikut LS § 741 lg 2 järgi. Kaebuses asutakse seisukohale, et

kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega menetlusaluse

isiku VTMS § 19 sätestatud õigusi. Vastavalt VTMS § 70 lg 1 sätetele antakse

väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu. Sellega tagatakse

menetlusalusele isikule VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud õigus teada, millist väärteoasja tema

suhtes menetletakse. VTMS § 68 lg 2 sätestab, et kui tõendusteavet tuleb täiendada või muuta

väärteo kvalifikatsiooni, siis täiendatakse protokolli. Ka selliselt täiendatud protokolli tuleb

tutvustada menetlusalusele isikule, kuna väärteo kvalifikatsioon määratleb väärteoprotokolli

materiaalõigusliku piiri. Selline tutvustamine peab toimuma vastavalt VTMS § 70 lg 1

sätestatule, so allkirja vastu kätteandmisega. Väärteotoimikus on 12.06.2008 kuupäeva

kandev määrus väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta, millest nähtub, et

kohtuvälise menetleja ametnik on läbi vaadanud hoopis teise numbriga väärteoasja materjalid.

Kuigi määruse ja toimikus oleva kirja kohaselt on määrus saadetud ka menetlusalusele isikule,

ei ole menetlusalune isik seda kunagi kätte saanud. Määruses on viidatud VTMS § 31 lg 1 ja

64 sätetele, mis sätestavad üldnormina tõendite kogumise nõuded. Määruses peaks olema

märgitud ka edasikaebamise kord, kuid seda määruses ei ole. VTMS § 69 lg 6 kohaselt on

menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimikuga ja esitada vastulause. Edasikaebe korra

tutvustamata jätmine rikub menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 7 sätestatud õigust

vaidlustada menetlustoiming. VTMS § 87 sätestatud väärteoprotokollide piires asja arutamine

laieneb ka kohtuvälisele menetlejale. Muudetud või täiendatud väärteoprotokolli tutvustamise

kohustust on rõhutatud riigikohtu praktikas. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et

väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada,

millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, so teada süüdistuse sisu. Väärteoasja arutamise

piirid on siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale, st et ka kohtuväline

menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule

VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast

väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68

lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule

VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise

võimaluse. Menetlusõiguslikud normid on kehtestatud menetlusaluse isiku õiguste

tagamiseks. Suhtes isikuga on riiki tugevam pool ja seetõttu kohustatud piinlikult järgima

kehtestatud menetluskorda. Lubamatu on olukord kus riik inimese eksimusele reageerides ise

eirab seaduses sätestatud kohustusi ja nõudeid. Kaitsja asub seisukohale, et väärteoasjas on

tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 6 mõttes, so asjas

puudub väärteoprotokoll. Väärteoasjas tehtud lahend ei ole tehtud väärteoprotokolli piirides,

seega puudub antud asjas väärteoprotokoll. Samuti palub kaitsja tunnistada

väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist väärteo kvalifikatsiooni muutmisel väärteoprotokolli

täiendamata jätmise ja väärteoprotokolli koopia kätte andmata jätmise.

Kaebuse esitanud V.Q jäi esitatud kaebuse juurde.

Kaebuse esitanud isiku kaitsja jäi kaebuse juurde ning selgitas, et ei ole vaidlust

väärteokirjelduse osas. Kaebuse esitamise põhjuseks on asjaolu, et väärteoprotokollis ja

otsuses märgitud kvalifikatsioon ei ole vastavuses. VTMS näeb ette kuidas toimub protokolli

täiendamine. 12.06.2008 koostatud määruses viidatakse sätetele, mille alusel toimub tõendite

kogumine. Samas ei ole menetlusalune isik seda kunagi kätte saanud. VTMS ei võimalda

saata tagasi uueks arutamiseks. Kui viga on pöördumatu, tuleb menetlus lõpetada.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et ei nõustu kaebuse esitanud isiku seisukohaga.

Määruse koostamine on praktikas tavapärane. Protokollis on eksitus kvalifikatsioonis, hiljem

on see ära parandatud ja karistus on määratud õige sätte kohaselt. Kohus peab andma

hinnangu kas tegemist on olulise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja

väärteomenetluse lõpetamise väärteotunnuste puudumise tõttu või ei ole rikkumine selline,

mis muudaks rikkumise olematuks. Rikkumine on toime pandud, parandus tehtud, karistus

määratud õige sätte kohaselt. Otsus on tehtud isiku olukorda raskendamata. Väärteoprotokolli

piiridest väljutud ei ole. Kui väärteoprotokolli muudetakse, siis seda tutvustatakse, käesoleval

juhul on saadetud määrus.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja kaitsja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse,

samuti tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 11.06.2008

koostatud väärteoprotokollis nr AB 1030350 kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune

isik juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ajal, millal

juhtimisõigus on karistuse ära võetud Põhja PP poolt kuni 14.08.2008. Samas protokollis on

kohtuvälise menetleja ametnik leidnud, et sellega rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1

sätteid, parandades seejuures juba seda sätet. Samas on kohtuvälise menetleja ametnik

märkinud väärteoprotokolli väärteo kvalifikatsiooniks LS § 701 lg 2, millist Liiklusseaduses ei

ole. Samale väärteoprotokollile on menetlusalune isik andnud allkirja selle kohta, et on selle

väärteoprotokolliga tutvunud ja ta on saanud kätte protokolli ärakirja. Väärteo kohta on

koostatud karistamisotsus ja otsuse kohaselt on väärteokvalifikatsiooniks LS § 741 lg 2, millist

käitumist ei ole väärteoprotokollis menetlusalusele isikule inkrimineeritud. Samas aga leidub

väärteotoimikus 12.06.2008 koostatud määrus väärteomenetluses ebaselguste lahendamise

kohta ning kohtuvälise menetleja ametnik on juhindunud VTMS §dest 31 lg 1 ja 64 ning

lugenud väärteoprotokollis õigeks kvalifikatsiooniks LS § 741 lg 2. Kohus asub seisukohale,

et juhul, kui Väärteomenetluse seadustikus on erisäte § 68 lg 2 näol, mille kohaselt kui

protokolli koostades tuleb muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli, siis tuleb

sellest ka juhinduda. Menetlusalusel isikul peavad olema tagatud VTMS § 19 lg 1 sätestatud

õigused ning VTMS § 68 lg 2 korras protokolli täiendamisel on menetlusalusel isikul taas

võimalus oma õigusi kasutada, sealjuures väga olulist õigust, so esitada vastulauset.

Käesolevas väärteoasjas on aga koostatud määrus ebaselguste lahendamise kohta, kusjuures

on lähtutud sätetest, millele ei oleks saanud tugineda ning kuigi koostatud määrus on väga

lühike, on selle koostanud ametnik suutnud eksida ka väärteoasja numbris. Kohus leiab, et

sellise määruse koostamine olukorras, kus on olemas erisäte, ei tulene väärteomenetluse

seadustikust ja on ebaseaduslik. Sellise määruse koostamisel ei ole tagatud, et menetlusalune

isik saab määruse allkirja vastu kätte ja saab aru üldse sellest, mis määrusega on tegemist.

Isegi juhul, kui menetlusalune isik tutvuks põhjalikult väärteomenetluse seadustikuga, ei

suudaks ta aru saada mis määrusega on tegemist. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei näe

taolise määruse koostamist sellises olukorras ette, siis ei ole menetlusalusel isikul võimalik ka

oma õigusi realiseerida, sest puudub sellise määruse vaidlustamise võimalus. Kohus asub

seisukohale, et selles väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust.

Väärteomenetluse seadustikust mittetuleneva määruse abil ja kohaldamisele mittekuuluvatele

sätetele viidates ebaõige kvalifikatsiooniga väärteoprotokolli parandamine menetlusaluse

isiku teadmata tekitab olukorra, kus menetluses osaleva menetlusaluse isiku õigused ei ole

enam tagatud ning tegemist on riigivõimu omavoliga, mis muudab küsitavaks

õiguskaitseasutuse tegevuse usaldusväärsuse ja rikub igaühe põhjendatud ootust riigipoolsele

ühesugusele ja seadusest tulenevale kohtlemisele.

Kohus leiab, et kuivõrd vastavalt VTMS § 69 lg 2 sätetele on väärteoprotokolli põhiosa

võrdseteks elementideks nii väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning

väärteo kvalifikatsioon, siis kohtuväline menetleja saanuks karistamisotsust teha

väärteoprotokolli piiridest väljumata vaid juhul, kui kohtuväline menetleja oleks järginud

VTMS § 68 lg 2 ja 70 lg 1 sätteid. Kuivõrd seda tehtud ei ole, siis on kohtuväline menetleja

menetlusest mittetulenevale määrusele tuginedes karistusotsuse tegemisel väljunud

väärteoasja arutamise piiridest. Seega on kaebuse kohtuliku arutamisega tuvastatud VTMS §

133 p 6 asjaolu, st kohtuvälise menetleja poolt väärteo menetlemisel väärteomenetlusõiguse

järgimata jätmine.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd väärteoasja menetlemisel on rikutud oluliselt

menetlusaluse isiku kaitseõigust ja menetluses tehtud minetusi ei ole enam võimalik

kõrvaldada, siis tuleb väärteomenetlus väärteoasjas lõpetada. Käesoleval juhul on

väärteoprotokollis kohaldatud sellist sätet, millist ei ole Liiklusseaduses ja jäeti kohaldamata

säte, mida oleks pidanud kohaldama ning kohtu arvates on tegemist materiaalõiguse ebaõige

kohaldamisega VTMS § 149 mõttes. Peale selle rikuti menetlusaluse isiku kaitseõigust sellisel

viisil, mis välistas menetlusaluse isiku õiguste rikkumise kõrvaldamise ja ainsaks võimaluseks

menetlusaluse isiku õigusi tagada oli kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja otsusele.

Menetlusaluse isiku õiguste rikkumine sai aga alguse seadusest mittetuleneva määruse

koostamise ja väärteomenetluse seadustikust tulenevate sätete kohaldamata jätmisega

väärteoprotokollis avastatud vea parandamisel. Sellele järgnevalt aga karistusotsuse tegemine

ei tulenenud kohtu arvates enam väärteomenetlusest, kuivõrd kõik seadusest tulenevad

eeldused selle otsuse tegemiseks puudusid.

Märt Toming

kohtunik