1-08-11379\9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri Kriminaalasi nr 1-08-11379

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

07. oktoobril 2008 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm juuresolekul

prokuröri

Enn Pustak

kaitsja v.-adv. abi Anti Aasmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas lühimenetluses kriminaalasja

R.K, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.11.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 2) 23.01.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424, 329 järgi rahalise karistusega 9000 krooni, 3) 18.03.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424, 329 järgi 5 k vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 8 k vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a 6 k, 4) 05.05.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 3 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, 5) 27.08.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 k vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 9 k vangistust, milline karistus KarS § 69 alusel asendati 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 a 8 k ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 k, seisuga 06.10.2008 on sooritatud 360 tundi üldkasulikku tööd, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTIIVOSA

Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R.K KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning R.K karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.08.2007 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning R.K liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks kuueks kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld R.K suhtes ära muuta ning ta istungisaalis vahistada.

R.K-le mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda 07.10.2008.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.K-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.K-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 60.60 (kuuskümmend krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 3073.90 (kolm tuhat seitsekümmend kolm krooni ja 90 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 468.90 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava R.K kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 3493.90

(kolm tuhat nelisada üheksakümmend kolm krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti ja v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.

R.K tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

R.K on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud Viru Maakohtu poolt 27.08.2007.a. KarS § 424 alusel 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 8 kuud ühes juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks, juhtis 10.06.2008 kella 17.30 ajal, olles joobeseisundis,

Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Viru-Nigula – Aseri tee 3. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx.

R.K on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud Viru Maakohtu poolt 27.08.2007.a. KarS § 424 alusel 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 8 kuud ühes juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks, juhtis alkoholijoobes olles 14.09.2008 kella 17.15 ajal Ida-Virumaal Aseri vallas Tallinn-Narva-Koogu küla tee teisel kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes Koogu küla suunas.

Seega R.K, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID

Süüdistatav R.K tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses.

Peale süü omaksvõtu on süüdistatava R.K süü temale esitatud süüdistuses tõendatud veel alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- väärteoprotokolliga AB 1048486 10.06.2008 ning sinna juurde kuuluva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ( I kd, tl 4,6), millisest nähtub, et R.K nõustus indikaatorvahendi reaktsiooniga (punane) ja indikaatorvahendi näiduga 0,26 mg/l, tuvastamise tulemusega (alkoholijoove), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus, kinnitades seda oma allkirjaga.

- Viru Maakohtu kohtuotsuse ärakirjaga 27.08.2007 (I kd, tl 23-25), millisest nähtub, et R.K on karistatud KarS § 424 järgi liitkaristusega 9 kuud vangistust, milline asendati KarS §

69 alusel 540 tunni üldkasuliku tööga sooritamise tähtajaga 1 aasta 8 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuotsus jõustus 12.09.2007.

- R.K kahtlustatavana 11.07.2008 antud ütlustega (I kd, tl 10-11), et 27.08.2007 karistati teda Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas KarS § 424 alusel 540 tunni üldkasuliku tööga ja võeti ära sõiduki juhtimisõigus 8 kuuks. Kahtlustatava R.K sõnul oli ta üldkasulikust tööst ära teinud pea 300 tundi. Kahtlustatav R.K tunnistas, et 10.06.2008.a. kella 17.30 ajal juhtis ta Viru-Nigula – Aseri teel traktorit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kahtlustatava R.K sõnul tuli ta ühe sõbra juurest Koila külast ja liikus teise sõbra juurde Vasta külasse, et vedada küttepuid. Kahtlustatav R.K võttis omaks, et oli umbes pool tundi enne traktori juhtima asumist ära joonud Rakveres 1 liitri Karu õlut. Kahtlustatav R.K avaldas, et oli saanud sõita Koilast Viru-Nigulasse, kui teda peatas politsei. Kahtlustatava R.K sõnul paluti tal puhuda alkomeetrisse ja selgus, et ta oli alkoholijoobes. Kahtlustatav R.K avaldas, et ta oli joobe kohapealse tuvastamisega nõus ning ei soovinud joobe meditsiinilist tuvastamist, kuna teadis isegi, et oli alles mõne aja eest õlut joonud. Kahtlustatav R.K kahetses rikkumist.

- tunnistaja Siiri Kereme 10.06.2008 antud ütlustega (I kd, tl 7-8), et olles autopatrullis 10.06.2008 koos vanemkonstaabel Tõnu Kohvriga teostasid nad liiklusjärelvalvet Viru-Nigula vallas Viru-Nigula – Aseri tee 3. km-l, kui kell 17.30 märkasid, kuidas suurelt teelt keeras kõrval asuvale kruusa teele roheka värvusega traktor registreerimisnumbriga xxxx, millel oli haakes ilma registreerimisnumbrita haagis. Tunnistaja Siiri Kereme sõnul otsustasid nad traktorit kontrollida ja Tõnu Kohver andis traktorile peatumismärguande siniste ja punase vilkuriga.

Tunnistaja Siiri Kereme sõnul peatus traktor tee ääres ning juhiks osutus R.K, kellel polnud esitada juhiluba. Tunnistaja Siiri Kereme ütlustest nähtub, et juhi joovet kontrolliti nii indikaatorvahendiga Lion SL-2 nr 2258, millel süttis punane märgutuli kui ka alkomeetriga Lion

500 nr 17569A391, mille tulemuseks oli 0,26 mg/l. Tunnistaja Siiri Kereme sõnul selgitas R.K

, et oli enne rooli istumist umbes pool tundi tagasi ära joonud 1 l pudeli Karu õlut ja traktoriga sõitis, kuna olevat sõbrale koorma puid lubanud ära vedada.

- väärteoprotokolliga AB 1056072 14.09.2008 ning sinna juurde kuuluva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (II kd, tl 4,6), millisest nähtub, et R.K nõustus indikaatorvahendi Lion 500 nr 13657A391 näiduga 1,56 mg/l, tuvastamise tulemusega (alkoholijoove), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus, kinnitades seda oma allkirjaga.

- R.K kahtlustatavana 02.10.2008 antud ütlustega (II kd, tl 12-13), et 14.09.2008 kella

17.00 ajal sõitis ta Koogu bensiinijaama juurest kodu, Viru-Nigula poole, olles enne seda joonud Koogu baaris alkoholi – mõned pudelid õlut. Kahtlustatava R.K sõnul oli ta õlle joomise lõpetanud ca pool tundi enne sõitma asumist. Kahtlustatava R.K väitel oli ta baari läinud kellegi naisterahva sõiduautoga Renault Laguna registreerimismärgiga 704 MEA ning et see naisterahvas oli ka kõrval, aga veel rohkem joobes kui tema. Kahtlustatava R.K ütlustest nähtub, et neil mõlemal oli vaja saada Viru-Nigulasse, aga tal ei olnud kuskilt kainet juhti võtta. Kahtlustatava R.K sõnul oli ta saanud ca pool kilomeetrit sõita, kui kuskil külavaheteel peatas teda politsei. Kahtlustatava R.K sõnul pandi teda puhuma ja tal tuvastati alkoholijoove, millega ta nõustus.

- tunnistaja Andreas Soomeri 23.09.2008 antud ütlustega (II kd, tl 10-11), et 14.09.2008 kella

17.15 paiku teostas ta liiklusjärelvalvet Aseri vallas Koogu küla lähistel koos vanemkonstaabel Andres Hintsiga, kui kell 17.15 nägi xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis liikus Tallinn-Narva mnt ääres asuvast Petkami tanklast Koogu küla suunas. Tunnistaja Andreas Soomeri sõnul oli sõiduki sõidustiil kahtlane, mistõttu nad andsid juhile peatumismärguande ning sõiduk peatus Koogu küla tee peal. Tunnistaja Andreas Soomeri väitel oli sõidukis peale juhi veel kaks inimest. Tunnistaja Andreas Soomeri sõnul selgus kontrollimisel, et juhiks osutus R.K, kellega vesteldes oli näha., et ta on alkoholijoobes. Tunnistaja Andreas Soomeri väitel tuvastasid nad juhil alkomeetriga Lion 500 13657A391 alkoholijoobe, tulemus oli 1,56 mg/l kohta. Tunnistaja Andreas Soomeri sõnul oli R.K väitnud, et tal on veel 200 m sõita ja siis on ta kohal.

- Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse teatega 06.10.2008 (II kd, tl 33), et

06.10.2008 seisuga on kriminaalhooldusalune R.K 540-st töötunnist sooritanud 360 tundi üldkasulikku tööd.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav R.K pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava R.K poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel KarS § 424 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava R.K karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava R.K isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat R.K on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, sealhulgas KarS § 424 järgi on teda karistatud kokku 4-l korral, viimati karistati teda

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 27.08.2007 Viru Maakohtu poolt 6 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu poolt 05.05.2006 mõistetud ja ärakandmata 3 kuulise vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga, mida R.K tuli sooritada 540 tundi, sooritamise tähtajaga 1 aasta 8 kuud. KarS § 50 lg 1 alusel võeti R.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Süüdistatavat R.K on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral. Süüdistataval R.K on seisuga 06.10.2008 sooritatud 540-st töötunnist 360 tundi üldkasulikku tööd. KarS §

424 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus on seisukohal arvestades kõike eeltoodut, et süüdistatavale R.K-le rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud, sest see ei avalda temale mingit mõju. Süüdistatav R.K pani kuriteo (2 episoodi) toime temale analoogse kuriteo eest määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, sealjuures viimase kuriteoepisoodi sellel ajal, kui tema kriminaalasi oli juba kohtumenetluses. Kohus leiab kõigele eeltoodule tuginedes, et süüdistatavat R.K tuleb karistada vangistusega, mis on sanktsiooni keskmisest määrast suurem. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhuvõi veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo korral võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses nr 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20, 190) asunud seisukohale, et KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus leiab, et süüdistatavalt R.K-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta maksimaalmäärast väiksemas määras, sest mingeid erandlikke asjaolusid, mis lisakaristuse kohaldamist välistaksid, kohus ei tuvastanud.

Arvestades seda, et süüdistatav R.K pani viimase kuriteoepisoodi toime sellel ajal, kui tema kriminaalasi oli juba kohtumenetluses, tuleb süüdistatav R.K vahistada kohtuotsuse kuulutamisel, et ta ei saaks jätkuvalt toime panna uusi kuritegusid.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus

14. jaanuaril 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega

№oremreferent

I.Golubev