4-08-8192\7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2008. a, Tartu Kohtumaja

Väärteoasja number 4-08-8192 Kohtukoosseis Istungisekretär kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Väärteoasi Jürgen Puistaja kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 30.07.2008. a otsusele väärteoasjas nr. 2650,08,003021 Menetlusalune isik Jürgen Puistaja (IK: 38804132748; elukoht: X X-X, X; töökoht: ) Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur( Riia 132, 50096 Tartu) Esindaja: vanemkonstaabel Urmas Solovjov

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 , § 133, § 134 , § 135, Tartu Maakohus otsustas: Jätta rahuldamata Jürgen Puistaja kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 30.07.2008 otsusele väärteoasjas nr. 2650,08,003021 ning otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme(7) päeva jooksul resolutiivosa kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kassatsioonist võib loobuda kohe, avaldades seda kirjalikult kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. Kassatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui on esitatud käesoleva kohtuotsuse resolutiivosale kirjalik kassatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 30.07.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2650,08,003021 karistati J. Puistaja liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 2220 krooni. LS § 7422 lg 4 alusel määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

15. augustil 2008. a esitas J. Puistaja eelnimetatud otsuse peale kaebuse, mille kohaselt ei märganud ta asula märki, mistõttu läbis selle 90 km/h. P. Puistaja tunnistab oma eksimust, kuid palub arvestada, et pimedas ning väsinud peaga lihtsalt võivad vahel asjad märkamata jääda. J. Puistaja nõustub talle mõistetud rahatrahviga, kuid leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on liiga karm karistus. Seoses tööga on J. Puistajal palju vaja mööda Eestit ringi sõita, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine lööks ta elu pea peale.

Kohtuotsuse põhjendused

J. Puistajale heideti ette liikluseeskirja § 124 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist, s.o asulasisesel teel suurima lubatud kiiruse ületamist 37 km/h võrra. Seega pani J. Puistaja väidetavalt toime LS § 7422 lg-s 2 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. LS § 7422 lg 2 objektiivne koosseis on täidetud, kui on leidnud tuvastamist, et J. Puistaja puhul oli tegemist mootorsõiduki juhiga ja et mootorsõiduki kiirus asulasisesel teel jäi vahemikku 71-90 km/h.

Liikluseeskirja § 2 lg 27 ja LS § 12 lg 2 kohaselt on mootorsõidukiks mootori jõul liikuv sõiduk. Viimaseks on liikluseeskirja § 2 lg 3 kohaselt ka sõiduauto. Kohus loeb väärteoprotokolli (tlk 14-15), liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tlk 16) ning menetlusaluse isiku antud ütlustega (tlk 17) tõendatuks, et J. Puistaja juhtis Põlva maakonnas Mikitamäe külas mootorsõidukit Mitsubishi Galant (reg nr XXX XXX), mille kiiruseks mõõdeti 87 km/h. LS 4 lg 8 järgi on asula hoonestatud ala, mille sisseja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Vaidlust, ei ole selles, et Mikitamäe küla oli asula märkidega varustatud. Seega realiseeris J. Puistaja LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 ja 3 kohaselt on ettevaatamatuse üheks vormiks hooletus, mis seisneb süüteokooseisule vastava asjaolu esinemise mitteteadmises, kuid isik oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse enda ütlustega on tõendatud, et ta ei pannud ööpimeduses asulasse sisenemist tähele. Seega pani

J. Puistaja väärteo toime hooletusega, sest jättis üles näitamata liikluses vajalikku hoolsuse.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Seega on kohus seisukohal, et J. Puistaja on toime pannud LS § 7422 lg-s 2 sätestatud väärteo.

Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

50 trahviühikut. Trahviühiku suuruseks on kuuskümmend krooni (KarS § 47 lg 1). KarS §

50 lg 1 p 2 ning LS § 7422 lg lg 4 kohaselt võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja määras J. Puistajale karistuseks rahatrahvi 37 trahviühiku ulatuses ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

J. Puistaja käitumises karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kuid karistust kergendavaks on J. Puistaja puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3).

Korrakaitseosakonna andmetel (tlk 20) on J. Puistaja varem 7 korral väärteokorras karistatud, kusjuures viimane karistus on määratud 21. aprillil 2008 LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurusega, sest J. Puistaja sõitis kiirusega, mis jäi LS § 7422 lg-s 2 toodud raamide, s.o 21-40 km/h, ülemise lähedale, ning teda on ca 2,5 kuud tagasi samasuguse väärteo toimepanemise eest karistatud.

J. Puistaja leiab, et lisakaristuse kohaldamine oli ülemäärane ja et see paneb teda väga raskesse olukorda. Kuna hiljuti karistati J. Puistajat samasuguse teo toimepanemise eest, siis on see märk sellest, et üksnes rahatrahv ei ole olnud piisavaks, hoidmaks ära J. Puistaja poolt uue süüteo toimepanemist. Kohus möönab, et juhtimisõiguse äravõtmine võib J. Puistajale põhjustada palju ebamugavusi, kuid see on karistuse kohaldamise eesmärke arvestades täiesti loomulik ja vajalik. Kohus ei võta tõsiselt J. Puistaja väidet, et pimedas ning väsinud peaga autorooli olles lihtsalt võivad vahel asjad märkamata jääda. Juba üksnes väsinult autorooli minnes, on J. Puistaja kaasliiklejate suhtes näidanud üles vastutustundetust käitumist.

Seega jätab kohus J. Puistaja kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri 30.07.2008. a otsuse peale väärteoasjas nr. 2650,08,003021 rahuldamata ning otsuse muutmata.

Kohtunik