4-08-5743\11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

4-07-5743 Otsuse kuupäev

10. oktoober 2008 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Heiki Hallist kaebus Lääne PP Kuressaare politseijaoskonna

20. mai 2008.a. otsusele nr. 2740,08,001394 Heiki Hallist LS §

74 19 järgi kvalifitseeritavas väärteos Kaebuse esitaja Heiki Hallist Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Heiki Hallist isikukood 37303286526, elukoht: Kaitsja Harland Paas (Õigusbüroo HP Kuressaare) Kohtuvälise menetleja Kuressaare Politseijaoskonna esindaja Meelis Juhandi Resolutsioon Rahuldada kaebus. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 20.oktoobri 2008.a. otsus nr. 2740,08,001394 osaliselt, Heiki Hallist’i LS § 74 19 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja lõpetada menetlus Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 järgi. Tühistada sama otsus menetluskulude väljamõistmise kohta Heiki Hallistilt.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Lõpposa kuulutatud 10.oktoobril 2008 Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav 21.oktoobril 2008 Kuressaare kohtumaja kantseleis (Lossi 2, Kuressaare). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel.

Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 20. mai 2008.a. otsusega mõisteti Heiki Hallist süüdi LS § 74 17 lg.1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja karistusena määrati talle rahatrahv

75 trahviühikut e. 4500 krooni. Sama otsusega mõisteti Heiki Hallist süüdi LS § 74 19 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni. Lisakaristusena määras kohtuväline menetleja LS § 74 19 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. Vastavalt otsusele seisnes Heiki Hallisti süü selles, et tema 13. 04. 2008 kell 10. 24 Kuressaare linnas, Lossi tänav 1, juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles tarvitanud psühhotroopseid aineid. Sõites parkimiskohale ei veendunud ta manöövri ohutuses ja sõitis vastu tänavavalgustusposti, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Heiki Hallist vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse selle osa, millega ta mõisteti süüdi LS §74

19 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Psühhotroopse aine tarvitamise on väärteoprotokolli kohaselt tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga 11/13.04.2008. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi väärteoasjas nr. 3-1-1-16-08 tehtud otsusest on kaebuse esitaja seisukohal, et Kuressaare Haigla SA-l puudub õiguslik pädevus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobe tuvastamiseks. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt on joove tuvastatud uriinis leidunud psühhotroopsete ainete sisalduse alusel. Viidatud otsuses on Riigikohus asunud seisukohale, et joobe tuvastamisel ei saa lähtuda uuringutulemustest, mille on teinud laboratoorium, mille pädevust Eesti Akrediteerimiskeskus ei ole hinnanud.

Heiki Hallist ei nõustunud arsti otsusega ja tegi vastava märke joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti. Joobe tuvastamise aluseks oli H.Hallisti enda tunnistus selle kohta, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud ravimit Xanax. Ravim on määratud talle arsti ettekirjutuse järgi ja arsti sõnade kohasel ei ole ravimi tarvitamisel mootorsõiduki juhtimine keelatud.

Kaebuse esitaja leiab, et LS § 74 19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine tema poolt ei ole tõendatud.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestati karistuse mõistmisel asjaolu, et Heiki Hallist on varem toimepannud sarnase väärteo. Nimetatud seisukoht on kaebuse esitaja hinnangul ebaõige. Kaebuse esitaja ei oma kehtivat karistust, mis saaks olla sellise väite aluseks.

Kuivõrd ei ole tõendatud H. Hallisti poolt LS § 74 19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, siis ei kuulu tema suhtes kohaldamisele sama paragrahvi 2. lõike alusel otsusega kohaldatud lisakaristusmootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise eest tasu väljamõistmine. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 114, 115 ja 132 p. 2 palub kaebuse esitaja : Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonna 20.05.2008.a. otsus väärteoasjas 2740,08,001394 osas, millega karistati Heiki Hallist’it Liiklusseaduse § 74 19 järgi ja otsus menetluskulude väljamõistmise osas.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetleja leidis, et kuna isikul esinesid alkoholijoobe tunnused ja indikaatorvahendiga seda tuvastada ei õnnestunud, siis suunati menetlusalune isik meditsiiniasutusse joobeastme määramiseks. Haiglas on valvearst tuvastanud , et isik on tarvitanud antidepressante ja viimase 24 h jooksul Xanaxit. Väliste tunnuste alusel tuvastati H. Hallistil joove. Isik on tunnistanud ise Xanaxi tarvitamist ja tal on ilmnenud ravimi tarvitamisest tulenevad käitumishäired, mille tulemuseks oli liiklusnõuete rikkumine ja liiklusõnnetuste põhjustamine kahel korral ühe päeva jooksul. Joove on tuvastatud meditsiiniasutuses kliinilise leiu alusel. Isegi kui bioloogiliste uuringute tulemus ei ole tõendina arvestatav, tuleks kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Väärteoprotokolli /t.l. 25/ kohaselt on menetlusalusel isikul psühhotroopse aine tarvitamine ja joove tuvastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga /t.l.17/, mille kohaselt Heiki Hallist’il 13.04. 2008 kell 10. 50 esines psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove. Akti kohaselt ilmnesid uuritaval läbivaatamiselhäiritud tasakaal, nüstagm, madal vererõhk. Joove tuvastati laboriuuringuga psühhotroopse aine sisalduse määramisega uriinis. Akti kohasel esines uuritava uriinis bensodasepiini, barbituraate.

Joobeseisundi tuvastamise korra (Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord, VV 02.04.2001 määrus nr 120) § 9 lg-s 4 ja §- s 20 sisaldub nõue, et narkojoobe meditsiinilise tuvastamise korral peab arsti seisukoht tuginema nii kliinilisele leiule, kui ka bioloogiliste vedelike uuringule. Neist esimese alusel on võimalik tuvastada kehaliste või psüühiliste funktsioonide häirumine ja muutumine, teine on aga vajalik selgitamaks, et vastava tagajärje on tinginud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. veebruari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-4-05 - RT III 2005, 7, 66, p 8).

Riigikohus oma otsuses nr. 3-1-1-16-08 08.maist 2008 on asunud järgmisele seisukohale: Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtja pädevust hindab MõõteS § 5 lg 5 alusel Eesti Akrediteerimiskeskus.

Käesolevas väärteoasjas määrati Heiki Hallisti uriinis psühhotroopsete ainete sisaldus Kuressaare Haigla SA laboratooriumis, millel sellekohane akrediteering puudub /t.l. 9/. Seega ei ole Heiki Hallisti uriinis psühhotroopsete ainete sisalduse määramisel mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt pole tõendina usaldusväärne. Samas otsuses on Riigikohus leidnud, et kuna joobeseisundi tuvastamise korra § 14 p 1 kohaselt võib arst valida iseseisvalt teadusliku metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille alusel uurida joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks arsti juurde toimetatud isikut.

Kuid vastavalt Korra § 15 p-le 2 saab arsti poolt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ilma veres alkoholisisalduse kindlaksmääramiseta lugeda seaduslikuks üksnes juhul, mil isik on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis allkirjaga kinnitanud, et ta ei taotle joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel alkoholisisalduse kindlaksmääramist enda veres või mil isik on keeldunud vereproovi andmisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-04, RT III 2004, 34, 359, p 12.3). Käesoleval juhul H.

Hallist ei loobunud uriinis psühhotroopsete ainete määramisest ega ka keeldunud uriiniproovi andmisest. Seetõttu ei olnud temal joobe tuvastamine teiste meetoditega lubatav. Seega ei ole kujunenud olukorras tema väidetavat joobeseisundit enam võimalik tõendada. Kohus kuulas tunnistajana ära ka meditsiinilise läbivaatuse teinud arsti R. Tänava, kelle ütluste kohaselt esinesid H. Hallistil 13.04. 2008 psühhotroopse aine tarvitamise tunnused. Uuritava vererõhk oli väga madal, mis ka võib põhjustada tasakaaluhäireid. Uuritava uriinis leiti psühhotroopse aine jääke, mis võis olla ravimi Xanax tarvitamisest.

Samas tunnistas R. Tänav, et politseitöötaja tuli pärast akti kättesaamist tagasi arsti juurde ja käskis märkida aktis joobe, kuigi arst oli eriarvamusel ja leidis, et pigem on tegemist joobe tunnustega. Heiki Hallisti raviarsti Ü. Saare ütluste kohaselt tarvitas H. Hallist Xanaxit ka varem. Selle tarvitamise esimestel päevadel selgitati, kuidas ravim patsiendile mõjub, et selgeks saada, milliseid tegevusi ta peaks vältima. H. Hallistil mingeid kõrvalmõjusid ei tuvastatud , mistõttu tal ei keelatud juhtida mootorsõidukit. Samas võis 13.04. 2008 tema meditsiinilise läbivaatuse käigus tuvastatud seisundi esile kutsuda ülitugev ärritusseisund, mis tulenes tülist abikaasaga ja sellele järgnenud liiklusõnnetusest.

H. Hallist viibis peale 13.04. 2008 ravil psühhiaatriaosakonnas. Mõlemad arstid on avaldanud arvamust, et psühhotroopsetest ainetest põhjustatud joovet on raske tuvastada. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et Heiki Hallisti väidetav joove 13. 04. 2008 on tõendamata. Nagu selgub raviarsti ütlustest, ei tarvitsenud tema ebastabiilne seisund tuleneda ravimi tarvitamisest, vaid võis olla ka ülierutuse tulemus. Seda enam, et ravimigrupi jäägid, millesse Xanax kuulub, võivad uriinis püsida nädala peale ravimi tarvitamist.

Seetõttu kuulub kohtuvälise menetleja otsus osas, millega Heiki Hallist mõisteti süüdi LS § 7419 järgi kvalifitseeritavas väärteos, e. mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja millega talle lisakaristusena määrati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks ja mõisteti temalt välja menetluskulud, tühistamisele ja menetlus tuleb lõpetada Väärteomenetluse seaduse § 29 lg 1 alusel. LS § 7417 järgi kvalifitseeritava väärteo osas kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlustanud. Kaebuse esitaja süü on kohtuvälises menetluse tõendatud, mistõttu kohtuvälise menetleja otsuse see osa tuleb jätta muutmata.

Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 132 p.3, 133-135, 155.

Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/