1-08-9640/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-9640 (kohtueelses menetluses nr 08260102779) riik M.T versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav M.T

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töötab ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis KarS § 424 ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumine § 329 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada M.T süüdi (KarS) § 424 ja § 329 järgi; KarS § 63 karistusseadustiku lg 1 alusel mõista M.T-le raskeima kuriteo KarS § 424 eest karistuseks vangistus

3 (kolm) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.T-le mõistetud karistust 29. märtsi 2007 Tartu Maakohtu otsusega M.T-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 5 kuu võrra ning mõista M.T-le liitkaristusena vangistus 8 (kaheksa) kuud; KarS § 69 alusel asendada M.T-le mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 31. oktoober 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.T KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta

M.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks ja 3 (kolmeks) kuuks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista M.T-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti riigi kasuks;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile;

2.3 tühistada M.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

2.4 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistustest nähtuvalt on M.T toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et juhtis

06. mail 2008. a kell 19.55 Viljandi maakonnas Viiratsi vallas mootorsõidukit

Ford Mondeo (registreerimismärk 198 AUS) joobeseisundis olles karistatud 29. märtsi 2007 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi;

2) täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise KarS § 329 järgi, mis seisnes selles, et juhtis 06.mail 2008. a kell 19.55 Viljandi maakonnas Viiratsi vallas mootorsõidukit (registreerimismärk 198 AUS) isikuna, Ford Mondeo kellelt on Tartu Maakohtu 29. märtsi 2007 otsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 2 aastaks alates 10. aprill 2007.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja § 329 karistamiseks KarS § 63 lg 1 alusel raskeima kuriteo

KarS § 424 eest karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.T-le mõistetud karistust 29. märtsi 2007 Tartu Maakohtu otsusega

M.T-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 5 kuu võrra ning mõista

M.T-le liitkaristusena vangistus 8 kuud; KarS § 69 alusel asendada M.T-le mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 480 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.T KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks ja 3 kuuks.

3.

Kohtuliku uurimise tulemused 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 329 näeb ette süüdlase karistamise karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 138.70 (991.20 +

147.50) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik