1-08-5858\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-5858

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-5858 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ene Randmäe ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

30. september 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi

E.J-i süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.J Prokurör Veera Kremez Süüdistatav E.J

ik: xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxxxx x-xx, ei tööta, varem karistatud 20.11.2006.a Harju

Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga. Harju

Maakohtu 24. 01.2008.a kohtumäärusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, vahi all 12.06.2008.a Kaitsja

Advokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsus E.J-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 7. oktoobril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsusega mõisteti E.J lühimenetluses süüdi KarS §

320 lg 1 järgi ja karistati 45 päeva vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 30 päeva.

2(3)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju maakohtu 20. novembri 2006.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 1 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti

1 aasta 1 kuu vangistust.

2. mõisteti süüdi selles, et ta 24. mail 2007.a viibides Põhja Politseiprefektuuri E.J

Lõuna Politseiosakonnas Rahumäe tee Tallinnas, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, mida ta kinnitas oma allkirjaga, samuti olles hoiatatud, et teda kuulatakse üle tunnistajana seoses mobiiltelefoni №kia 5110 röövimisega, andis kriminaalasjas nr 07231700610 tunnistajana teadvalt valeütlusi, nimelt:

avaldas tahtlikult tegelikkusele mittevastavat asjaolu temalt mobiiltelefoni panti viimist palunud isiku kohta, andes ütlusi selle kohta et 2007 aasta veebruaris-märtsis tuli tema juurde koju vähetuttav D. nimeline mees ning palus anda pandimajja mobiiltelefoni №kia 5110.

3. kohtuotsuse Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav E.J tühistamist talle mõistetud karistuse osas, taotledes mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või karistamist rahalise karistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta mobiiltelefoni varastanud, mistõttu osales kriminaalmenetluses tunnistajana. Ta tunnistab end valeütluste andmises süüdi, kuid palub arvesse võtta seda, et ta muutis oma ütlusi D. B.i palvel.

4. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et esimese astme kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära

menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

KarS § 320 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani. KarS § 45 lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr 30 päeva. E.J karistati 45 päeva vangistusega, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistusega.

E.J ei mõistetudki süüdi mobiiltelefoni varguses, vaid valeütluste andmises. Seetõttu ei pea kohtukolleegium asjakohaseks apellatsiooni taotlust võtta karistuse mõistmisel arvesse seda, et ta ei pannud toime vargust. Samuti ei oma kuriteo kvalifitseerimisel ja karistuse mõistmisel tähtsust asjaolu, kelle palvel ta valeütlusi andis.

Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on esimese astme kohus juba arvese võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega.

Kohus on põhjendatult märkinud, et kuna E.J on trahvid ja eelmise kohtuotsusega mõistetud kohtukulud tasumata, siis ei ole teda võimalik rahalise karistusega karistada.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.J ei täitnud katseajal kriminaalhoolduse all viibides kohtuotsusega mõistetud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu kohus pikendas kriminaalhooldaja taotlusel talle määratud katseaega kolme kuu võrra. Uue kuriteo pani E.J toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides. See näitab, et E.J ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kuna E.J on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda

3(3) kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 12. juuni 2008.a otsus E.J-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ene Randmäe Paavo Randma