1-08-9549\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Nr. 1-08-9549

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

02. oktoobril 2008. a. Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum

sekretär Pille Kiho

prokurör Alar Häidberg

kaitsja adv. Andres Veski

arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu P.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist elektroonilise järelvalve kohaldamisega, l e i d i s : P.U tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KaS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 18.10.2006. a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.-05.07.2007. a., s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 24 päeva vangistust.

P.U karistuse kandmise aeg algas 07.01.2008. a. ja lõppeb selle täielikul ärakandmisel 31.01.2009. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud üle 1/3, s.h rohkem kui kuus kuud, talle mõistetud karistusajast. P.U on varem kriminaalkorras karistatud 18.10.2006. a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Väärteokorras on teda karistatud 17 korral. P.U esitas avalduse sooviga vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla.

Kuna käesolevaks ajaks on saabunud P.U-le tähtaeg ka ennetähtaegseks vabastamiseks ilma elektroonilise valveta, taotles isik enda vabastamist selle järgi. Tallinna Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt peab vangla P.U vabastamist elektroonilise valve alla ebaotstarbekaks, kuna eksisteerivad mitmed ohtlikkuse riskitegurid: isiku võimalik alkoholivõi narkootikumide tarbimise aktiviseerimine, kindla eriala puudumine, vähene haridus, napp sotsiaalne võrgustik ning varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Ka vangistuse ajal ei ole P.U suutnud reeglitest kinni pidada, vaid teda on distsiplinaarkorras karistatud noomitusega 14.05.2008. a. vanglaametnike töö segamise ning ametnike korralduste mittetäitmise eest; samuti on ta sooritanud rea väiksemaid korrarikkumisi.

Kinnipeetav ei ole agressiivne, kuid võib vägivalda kasutada, kui teda tülitada või arvab, et kaitseb ennast või teisi isikuid. Kriminaalhooldusametnik ei andnud nõusolekut P.U elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamiseks. Seda järgnevatel põhjustel. P.U on oma elukohana vabaduses nimetanud x. Nimetatud elukohas elab kinnipeetava õe elukaaslase eakas ema. Õde keeldub kinnipeetava sinna elama võtmisest ja sinna valvesüsteemi paigaldamisest, kuna elukaaslase ema vajab pidevat hoolt ning õe pere elab Soomes. Riskifaktoritena näeb ametnik alkoholi liigtarvitamist, madalat haridustaset, eriala ja alalise elukoha puudumist, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ja ebastabiilset käitumist.

P.U kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda ennetähtaegselt. Tal oleks olemas elukoht oma õemehe korteris. Tööd leiaks ta õemehe loodud ehitusfirmas. Õe pere on valmis teda igati toetama. Ta on valmis vabanemisel täitma kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustusi 1 aasta jooksul vaatamata sellele, et tema tegelik karistusaeg lõppeks varem. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et P.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval ajal otstarbekas.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.U kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning see on tal teine karistus üldse. Reaalset vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Vangistuse ajal on ta esialgu töötanud, kuid seoses ümberpaigutamisega Tartu Vanglasse ei ole ta seda enam teinud.

Ka vabaduses on tal olemas tingimused õiguskuulekaks eluks ja hakkamasaamiseks. Tal on olemas lähedased inimesed, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama, elukoht ning võimalik töökoht. Tema õde on avaldanud valmisolekut venda toetada, kui vend vabaneb ennetähtaegselt, kuid mitte elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud anda P.U-le võimalus vabaneda vangistusest ennetähtaegselt ning lasta tal näidata, et ta on karistuse kandmise ajal oma käitumisest õiged järeldused teinud. Kuivõrd kinnipeetavale oli see esimene reaalne vanglakaristus, siis on alust arvata, et praeguseks kantud karistus on temale positiivselt mõjunud ja kantud karistus on täitnud oma eesmärgi.

Ta omab piisavalt tagatisi, et asuda elama seaduskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses. Kohus on seisukohal, et P.U-le tuleb katseajaks määrata alljärgnevad lisakohustused. Teda tuleb kohustada mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on isikul olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Seega on alkoholi jätkuv tarvitamine suureks ohuteguriks, mis võib takistada tal seaduskuuleka elu elamist. P.U-le tuleb määrata ka kohustus asuda tööle teatud aja jooksul vabanemisest.

Tööl käimine aitab tal sisustada oma aega ning annab talle igapäevaseks eluks vajalikud materiaalsed vahendid. Vajalik on määrata kinnipeetavale ka kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Nimetatud kohustus aitab samuti kaasa P.U õiguskuulekaks jäämisele. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s:

Vabastada

(IK XXX) talle Pärnu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega mõistetud P.U vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata

katseaeg pikkusega 1 (üks) aasta.

P.U-le

Määrata

katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse P.U kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtulahendi jõustumisest.

Määrata

elukohaks x.

P.U

Kohustada

katseajal järgima järgmisi KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

P.U

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata

katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel lisakohustused:

P.U-le

-

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

-

asuda tööle ühe (1) kuu jooksul vabanemisest;

-

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

Vabastada

vangistusest peale kohtumääruse jõustumist.

P.U

Välja mõista

KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse kolmsada

P.U-lt

kolmkümmend (330) krooni 40 senti kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swdbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik