1-08-12404\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26.september 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12404 (06237301260) Kohtukoosseis kohtunik Janika Kallin Kriminaalasi M.P süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav M.P

isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud

3 korda, karistused kustunud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Prokurör Külli Aas Kaitsja Eva Rivis Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 26.september 2008 Tallinn RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1, §

253 p 1, § 254 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista M.P KarS § 216 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 60

(kuuekümne) miinimumpäevamäära ulatuses. M.P-ltuleb tasuda rahaline karistus 3 000,00 (kolm tuhat) krooni.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi jätta M.P-le mõistetud rahaline karistus täielikult täitmisele pööramata, juhul kui M.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema 26.septembrist 2008.

4. Eesti Energia AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista M.P-lt Eesti Energia AS- i kasuks 6 620,10 krooni

5. Välja mõista M.P-lt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6 525,00 krooni.

6. Välja mõista M.P-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 495,60 krooni riigi õigusabi tasu.

7. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Eesti Vabariigi

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB pangas, viitenumber 2800049777.

Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord:

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kohtult kriminaalasja arutamist üldkorras. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et käskmenetluses tehtud kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust. Selgitada, et juhul kui süüdistatav ei soovi kriminaalasja arutamist üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Selgitada, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Kuriteo asjaolud: M.P süüdistatakse selles, et tema kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat aadressil Xxx, toimus elektrienergia tarbimine ebaseadusliku lülituse teel mõõtmata ahelast, millise tegevusega on AS-le Eesti Energia tekitatud kahju 6 620,10 krooni. Seega M.P, kasutades ebaseaduslikult elektrienergiat, pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Eesti Energia AS on esitanud tsiviilhagi 6 620,10 krooni.

Prokuröri seisukoht: Prokurör taotleb kriminaalasja lahendamist käskmenetluses; prokuröri arvates on M.P süü tõendatud ja tõendamiseseme asjaolud selged. Prokurör taotleb M.P süüdi tunnistamist

KarS § 216 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses, so

3 000,00 krooni; KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi mõistetud rahalise karistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist 3 aastase katseaja jooksul.

Kohtu seisukoht: KrMS § 254 lg 1 kohaselt koostab kohus, nõustudes süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, käskmenetluses otsuse.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi. M.P tunnistab ennast talle süüksarvatava kuriteo toimepanemises süüdi; M.P süü on lisaks omaksvõtule tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega.

Kohus nõustub prokuröri poolt M.P-le taotletava karistuse liigi ja määraga: M.P karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, karistused on kustunud, seega tuleb teda käsitleda kriminaalkorras karistamata isikuna. M.P pani toime II astme kuriteo; vangistuse mõistmiseks alust ei ole ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega.

Rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära on kohtu hinnangul kohane, selle suurus vastab toimepandule. Põhjendatud on rahalise karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine; M.P süü ei ole suur ja tekitatud kahju ei ole märkimisväärne.

Menetluskulu: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. M.P-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 495,60 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb M.P-lt välja mõista sundraha 6 525,00 krooni ja 495,60 krooni riigi õigusabi tasu.

Kohtunik: /allkiri//pitsat/