4-08-6785\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-6785

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-6785 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Igor Sieberk`i (ik 35510287013) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 16.06.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,008302 Liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 741 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 -135 kohus otsustas

1. Jätta Igor Sieberk`i kaebus rahuldamata.

2. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 16.06.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,008302 muutmata.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220085134583. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 29.05.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Jevgeni Ivanov`i poolt väärteoprotokoll nr AB1003565 selle kohta, et 29.05.2008.a kella 19:30 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt juhtis I. Sieberk mootorsõidukit (Mercedes Benz 240D, r/n xxxxxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 1 järgi.

16.06.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,008302 on määratud I. Sieberk`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, so 4260 krooni.

4-08-6785

2 (3) Kaebuse sisu 11.07.2008.a esitas I. Sieberk Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja märgib, et temal olid 29.05.2008.a Tallinn- Pärnu-Ikla mnt Tahkuranna vallas mootorsõidukit juhtides kaasas Ukraina Vabariigis välja antud ning kehtivad juhiload. LS § 24 lg 1 sätestab, et juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. LS § 27 lg 1 kohaselt kehtib Eestis välisriigis välja antud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Eelnevat arvestades leiab kaebaja, et kohtuvälisel menetlejal puudus seaduslik alus I. Sieberk`ile väärteootsuse koostamiseks ning kaebaja karistamiseks väärteoasjas nr 2670,08,008302, mistõttu taotleb kaebuse esitaja tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3 alusel. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 12.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

LS § 741 lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Isik esitas Ukraina Vabariigis väljastatud juhiloa. Tuvastatud on, et antul juhul esitatud Ukraina Vabariigis väljastatud juhiluba ei ole vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni põhimõtetele ja seega ei ole kehtiv Eestis.

Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Menetleja leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja I. Sieberk`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so asjas koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kaebuses esitatuga ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastusega nõudekirjale. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu

4-08-6785

3 (3) võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Vastavalt LS § 741 lg 1 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

I. Sieberk`i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 71 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et I. Sieberk`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt LS § 24 lg 1 on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. LS § 27 lg 1 näeb ette, et Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Juhiloa vastavuse Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandusja kommunikatsiooniministri määratud asutus.

Käesoleval juhul on juhiloa vastavuse Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastajaks Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) ning nähtuvalt ARK 10.09.2008.a vastusest Pärnu Maakohtu nõudekirjale, millise aluseks on väärteomaterjalidele lisatud I. Sieberk`i juhiloast nr AIA 174361 tehtud koopia, puuduvad I. Sieberk`i juhiloal kirjete ees või järel nõutavad numbrid, mille järgi võiks konventsioonikohasust tuvastada, mistõttu nimetatud juhiluba ei ole vormistatud Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni kohaselt. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 29.05.2008.a puudus I. Sieberk`il Eesti Vabariigis kehtiv juhiluba ja seega õigus mootorsõidukit juhtida.

Samuti märgib kohus, et vastavalt LS § 27 lg 4 kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses esitanud kontrollitavad andmeid selle kohta, et I. Sieberk`i puhul ei oleks tegemist EV kodanikuga ning alaliselt Eesti Vabariigis elava isikuga. Seega leiab kohus, et I. Siberk`il on olnud nagunii kohustus oma Ukraina Vabariigis välja antud juhiloa välja vahetamiseks Eesti Vabariigis kehtiva juhiloa vastu. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada I. Sieberk`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks või tühistamiseks.

Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 16.06.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,008302 ei kuulu tühistamisele ning I. Sieberk`i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik