Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-07-35\14 AI generated

1-07-35\14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-35\14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

S.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.02.2007.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 74 jäeti vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 alusel kriminaalhooldaja järelevalve all.

Legislator headnote

AI generated

1-07-35\14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Pikendada S.G suhtes Harju Maakohtu 20.02.2007.a kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud 18-kuulist katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o 19.12.2008.a.

Keywords

AI generated
criminal offense record criminal record certificate criminal security measure periodic review of detention pending criminal investigation police officer
AI generated
1-07-3941\12
1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
1-17-10265/45
-le Q itas kohtule taotluse, milles palub pöörata tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
1-07-9147\16
E.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.10.2007.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 2-kuulise vangistusega.
1-18-818/10
ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7245 tunnistati D.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
1-06-10123/3
U.F tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.10.2007.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, § 121 järgi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-35

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2008.a Tallinn, S.G kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-35

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

Kohtuasi Harju kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli II talituse kriminaalhooldusametniku O. Mordase taotlus S.G katseaja pikendamiseks

Süüdimõistetu S.G (ik: xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Pikendada S.G suhtes Harju Maakohtu 20.02.2007.a kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud 18-kuulist katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o 19.12.2008.a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

S.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.02.2007.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 74 jäeti vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 alusel kriminaalhooldaja järelevalve all.

19.08.2008.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pikendada S.G katseaega. Taotlust põhjendab asjaoluga, et S.G ei täida kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ta ei ilmunud 2008.a juuni ja juulikuus registreerimisele ega teavitanud sellest oma kriminaalhooldajat. Telefonitsi õnnestus kriminaalhooldajal S.G-ga ühendust saada, mispeale ilmus S.G registreerimisele 15.08.2008.a, kus ta teatas, et viibis tööl Soomes, kust tal oli kõneaja puudumise tõttu võimatu välja helistada. Kuid ametnikule töölepingut esitanud ei ole.

Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra.

Kohus, läbi vaadanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande leiab, et kriminaalhooldja taotlus kuulub rahuldamisele ning S.G katseaja pikendamine on põhjendatud. Katseaja pikendamine peaks hooldusalust korrale kutsuma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise.

Kohtunik