4-07-6747\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

26.06.2008.a. Harju Maakohtu

kohtunik Merike Allikmäe

sekretär Ave Mõistlik

kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna esindaja Hannes

Küünarpuu, kohtuvälise menetleja tunnistus nr 69

kaebuse esitaja Andrus Rebane osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil 29.05.2008.a

Ees – ja perekonnanimi: Andrus Rebane

isikukood: 36803020329

Kodakondsus: EV kodanik

Emakeel: eesti keel

Elukoht: xxx

Töökoht: AS B

Varem väärtegude korras karistatud

Arutas 29.05.2008.a Tallinnas

Andrus Rebane kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse

vanemkomissar Marianne Heinmäe poolt 30.10.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,030801 tehtud

otsuse peale selle tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS §

74´35 lg 1 alusel rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100.- krooni.

Andrus Rebane palub kaebuses ning kohtuistungil otsuse tühistamist.

Kohtuväline menetleja Hannes Küünarpuu leiab, et karistus on määratud õiglaselt ning otsus

tühistamisele ei kuulu.

A.Rebane palub kaebuses ja kohtuistungil otsusega mõistetud karistuse tühistamist. Kaebuse

kohaselt liikusid tema ees sõitnud õppesõiduauto väga aeglaselt ning lisaks pidurdas ootamatult.

A. Rebane otsustas nende vahel liikunud sõiduautost ja õppesõiduautost mööduda. Kuna

tipptunnil on Kadaka teel väga tihe liiklus, siis ei ole möödasõidu manöövrite sooritamiseks

üleliia palju ruumi, kuid mitte mingil juhul ei põhjustanud ta liiklusohtlikku olukorda.

Väärteomaterjali 4-07-6747 dokumentaalsed tõendid, mida kohus uuris:

- 30.10.2007.a otsust väärteoasjas nr 2314,07,030801 (tl 2) selle kohta, et antud otsusega karistati

Andrus Rebast LS § 74’35 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 2100 krooni;

- 03.10.2007.a väärteoprotokolli nr AB 954685 (tl 3) selle kohta, et see on koostatud Andrus

Rebase suhtes, kes 20.03.2007.a kell 16.40 tekitas Kadaka teel sõidukit juhtides liiklusohtliku

olukorra, rikkudes seega LE § 128 p 2, väärtegu kvalifitseeritud LS § 74’35 lg 2 järgi;

- menetlusaluse isiku A. Rebane ülekuulamise protokolli (tl 11) selle kohta, et Kadaka teel

peatus ootamatult tema ees sõitnud s/auto;

- saatekirja (tl 13) kriminaalasja nr 97231700834 materjalide saatmisest Põhja PP LJVO-le

väärteomenetluse alustamise otsustamiseks A. Rebase suhtes;

Väärteoasi nr.4-07-6747

- kriminaalasja lõpetamise määrust (tl 14-17) selle kohta, et A. K suhtes KarS § 263 p 1

tunnustel 20.03.2007.a alustatud kriminaalasi, milles kannatanuks oli A. Rebane, kuulub

lõpetamisele, juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 - § 200 ja § 206;

- konstaabel A. Lillipuu ettekannet (tl 19) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 16.50 said nad

väljakutse Kadaka tee 42 kõrvale, kus toimus rüselus õppesõiduõpetaja Anton Ke ja teise auto

juhi Andrus Rebase vahel. Põhjuseks, et keegi oli kellelegi ette sõitnud ja keegi keskmist sõrme

näidanud. A. Rebasel oli nina katki, AK vasak käsi. Erakorralist med. abi keegi ei vajanud;

- kannatanu A. Rebase ülekuulamise protokolli (tl 19-20) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 16.40

sõitis ta oma autoga Xxx, r/nr xxx Kadaka teel. Tema ees pidurdas ootamatult õppesõiduauto

Xxx. Kannatanu sõitis sellest mööda ja kui vaatas tagasi, nägi, et selles istuv meesterahvas näitab

talle solvavaid žeste ja annab mõista, et soovib rääkida. Rebane peatas auto, väljus. Õppeautost

väljus kõrvalistuja poolt meesterahvas. Meesterahvas ütles kannatanule midagi solvavat ja lõi

jalaga kubeme piirkonda ning rusikaga vähemalt üks kord näo piirkonda. Kannatanu püüdis end

kaitsta ja ründajat maha suruda, kuid vastu ei löönud. Kannatanu kukkus pikali, ründaja lõi siis

teda jalaga vähemalt 1 kord. Kannatanu haaras tal jalast ning temagi kukkus. Võõras mees tuli

neid lahutama. Kui kannatanu maast oma asju korjas, lõi rünnanud mees teda uuesti 1 kord

jalaga rindkere piirkonda. Kannatanu kutsus politsei kohale. Traumapunktis fikseeriti kannatanu

vigastused. Samuti olid määrdunud tema riided, millega tekitati talle materiaalne kahju, summat

ei oska hetkel öelda. Traumapunktis makstud 50 krooni osas soovib esitada tsiviilhagi;

- patsiendikaarti (tl 22) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 17.27 on A. Rebasel tuvastatud

ninatrauma, murdu ei ole;

- A. Rebase avaldust Lõuna politseiosakonnale (tl 23) selle kohta, et 20.03.2007.a kella 16.40

ründas teda Kadaka teel talle tundmatu isik, lõi kubeme ja näo piirkonda. Pärast lõi korra jalaga

rindkere piirkonda. On tekitanud ka varalist kahju;

- kannatanu ülekuulamise protokolli (tl 23-24) selle kohta, et soovib varasematele ütlustele

lisada, et pärast rüselemist, kui ta korjas põlvili olles maast oma asju. Lõi meesterahvas teda

uuesti jalaga rindkere piirkonda. Rebane ei saanud vastupanu osutada, kuna oli põlvili.

Meesterahvas astus oma auto poole, olles vahepeal maast võtnud Rebase korterivõtmed, Rebane

tema käekella. Ütles meesterahvale, et ta annaks võtmed tagasi, Rebane annaks käekella. Nad

tegid asjade vahetuse. 21.03. pöördus ta valude tõttu uuesti arsti poole, kus diagnoositi tal

kubeme piirkonna nahaalune hematoom;

- patsiendikaarti, ultraheliuuringut (tl 25-26) selle kohta, et 21.03.2007.a A. Rebasel vasakul

kubeme piirkonnas nahaaluskoes vähene vedelik, sellest allpool lihasesiseselt väike hematoom;

- tunnistaja H. S ülekuulamise protokolli (tl 27-28) selle kohta, et 20.03.2007 kella 16.45 paiku

tegi Kadaka teel õppesõitu, õpetajaks oli A K . A. K istus kõrvalistuja kohal. Kiirus oli ca 45

km/tunnis. Ootamatult sõitis õppauto ette s/auto Xxx ja pidurdas ootamatult. Tunnistaja vajutas

piduri põhja. Umbes 5 meetri pärast s/auto xxx pidurdas jälle. Sõiduõpetaja vajutas seekord

piduri põhja, et otsasõitu vältida. xxx ees hetkel autosid ei olnud. Jäi arusaamatuks, miks ta neid

pidurdusi tegi. Sõiduõpetaja näitas xxx juhile rusikat ja nad keerasid tee äärde ning peatusid.

Xxx jäi samuti seisma, juht väljus. Sõiduõpetaja väljus samuti selle juhiga rääkima. Nägi

sõiduõpetajat mehele midagi seletamas, mõlemad vehkisid kätega. Tunnistaja toetas pea kätele.

Kui uuesti vaatas, rüselesid mehed tee ääres murul. Siis jooksis rüselejate juurde keegi mees,

nad tõusid siis püsti ja hakkasid midagi rahulikult rääkima. Siis tuli sõiduõpetaja autosse ja ütles,

et tuleb politsei kutsuda, mida ta ka tegi. Siis koputas õppeauto aknale keegi naine ja ütles, et

nägi kõike pealt ja võib anda tunnistus, tema auto seisis õppeauto taga. 15 min möödudes tuli

naine uuesti ja ütles, et ei ole rohkem aega oodata, andis oma kontaktandmed. Tunnistaja otsest

löömist ei näinud, kuna oli šokeeritud ja hirmul, 5. kuud rase, toetas pea kätel;

- tunnistaja K M s ülekuulamise protokolli (tl 29-30) selle kohta, et 20. või 21. 03. kella 15.30-

16.30 ajal sõitis ta Kadaka teel. Ees sõitis õppesõiduauto, kiirus ca 40 km/h. Ootamatult sõitis

neist mööda tumedat värvi auto, sõitis õppeautole ette ja kohe pidurdas järsult millegipärast.

Tunnistaja ka oli sunnitud järsult pidurdama. Selle tumeda auto ees ei liikunud ühtegi autot. Siis

liikus ta veel umbes 5 m edasi ja jälle pidurdas äkki. Tunnistaja ka pidi jälle järsult pidurdama.

Siis nii tume kui õppeauto jäid tee äärde seisma. Tunnistaja seisis hetkeks, siis hakkas aeglaselt

autodest mööduma. Kaks mees juba rüselesid murul. Kes esimesena lõi, seda ta ei näinud;

- kahtlustatava A. K ülekuulamise protokolli kriminaalasjas (tl 31-32) selle kohta, et ühel päeval

tegi koos õpilasega õppesõitu. Istus kõrvalistuja kohal. Kadaka teel sõitis nende ette tumedat

värvi s/a Xxx, pidurdas ootamatult põhjuseta. Sõidurada oli tema ees vabAKpidurdas samuti, et

otsasõitu vältida. Siis liikus Xxx mõne meetri edasi ja jälle pidurdas äkki. K pidurdas samuti

ootamatult, nii et mootor suri välja. Näitas autost Xxx-i juhile rusikat, ta tekitas

äkkpidurdamisega liiklusohtliku olukorra. Õpilane oli väga ehmunud, K juhtis ise oma auto tee

äärde, Xxx ka keeras tee äärde. Selle juht väljus, tuli õppeauto juurde. K valjus samuti, Xxxi juht

tõukas teda kohe rindu. K lõi teda 1 korra jalaga kõhtu. Siis tekkis nende vahel maas rüselus. Kui

K Xxx-i juhi käest pääses, lõi viimast veel korra jalaga vastu kehAKistus autosse, kutsus

politsei. Vahepeal käis nende juures üks naisterahvas, kes lubas tunnistusi anda, andis

kontaktandmed;

- regionaalhaigla teatist, patsiendikaarti (tl 40) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 19.44 AKvasaku

kõrvalesta põrutus;

- taotlust (tl 44) selle kohta, et AK palub kriminaalasja lahendada lühimenetluses;

- karistusregistri väljavõtet, kohtuotsust (tl 37-42) selle kohta, et AKon varem kohtulikult

karistatud;

- kohtueelse menetluse kokkuvõtet (tl 43-44) A. Ke süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi;

- järelepärimist ja vastust (tl 44-45) selle kohta, et Harju Maakohus vastab Põhja

Ringkonnaprokuratuurile, et A. Kele 17.01.2001.a mõistetud rahatrahvi tasumise kohta toimikus

andmed puuduvad;

- kahtlustatava AK ülekuulamise protokolli kriminaalasjas (tl 45-48) selle kohta, et 20.03.2007.a

kella 16.30 paiku Kadaka teel sõidutee juures tüli käigus seoses sõiduki ohtliku juhtimisega

AKlõi A. Rebast jalaga kubemesse, rusikaga näkku ja jalaga vastu keha. Kui rabeles tema alt

välja ja ajas end jalule, lõi Rebast jalaga kõhu piirkonda, et ta ei püüaks uuesti rünnata, kuna

tema eelnev käitumine viitas sellele, et ta ründab uuesti;;

- avaldust (tl 51) selle kohta, et A. Rebane palub võimaldada tutvuda kogu

väärteodokumentatsiooniga;

- õiendit (tl 52) selle kohta, et A. Rebasele varasemalt väärteokorras määratud trahvid on tasutud.

A.Rebane selgitas istungil antud liiklusõnnetuse tehiolusid, mille kohaselt on tõendamatu, et

tema kallale tungis ja samuti, et tema liiklusohtliku olukorra tekitas. Ta leiab, et 90% õppesõidu

autodest sõidab põhjendamatult aeglaselt, õppesõidu auto oli teine osapool. Tema liiklemisest

tingituna tekkis tema pidurdamine. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et

tema ees sõitev sõiduauto pidurdas ootamatult, mille põhjuseks omakorda oli tema ees olnud

õppesõidu auto pidurdamine. Et vältida liiklusohtlikku olukorda, otsustas ta mõlemast autost

mööduda. Kuna möödasõidul võis tema liikumiskiirus ületada selles lõigus lubatud kiirust, siis

otsustas ta peale möödasõidu lõppu pidurdada.

Tunnistaja HSülekuulamise protokollist nähtub, et nende õppesõidu auto kiirus oli umbes 45 km

/h Ühel hetkel sõitis ootamatult tema poolt juhitud õppesõidu auto ette sõiduauto XXX, mis

pidurdas ootamatult õppesõidu auto ees, nii et ta oli sunnitud pidurid põhja vajutama, et vältida

tagant otsa sõitu. Kui nad olid umbes 5 m edasi liikunud, siis ootamatult jälle sõiduauto XXX ees

pidurdas. Nüüd vajutas juba nende õppesõidu auto pidurit tema õppesõidu õpetaja Anton, et

vältida otsasõitu XXX-ile.

Tunnistajate ülekuulamise protokolli kohaselt Katrin Moss 20. või 21.03.2007. sõitis Kadaka teel

ning tema ees õppesõidu auto umbes 40 km/h. Ootamatult sõitis neist mööda tumedat värvi auto

ning sõitis õppesõiduautole ette ja koheselt pidurdas. Pidurdamine oli nii järsk, et ta oli sunnitud

ka oma auto kiiresti pidurdama. Ta kinnitas, et õppesõidu auto mitte kuidagi ei takistanud

liiklust, samuti sai tumedat värvi auto oma möödasõidu manöövri väga hästi sooritatud.

Tunnistajate K.M ja H.S ütluste kohaselt toimus õppesõidu auto õpetaja ja möödasõitnud auto

juhi vahel rüselus tee ääres murul. Kriminaalmenetlus on AK suhtes lõpetatud (lk 6-9, 10-70),

kuna AKtegutses hädakaitseseisundis, mis välistab teo õigusvastasust.. A.Rebase tervislikku

seisundit iseloomustavad materjalid (lk 22-26).

Kohus uurinud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja

ning tunnistajad leiab, et avariis osalenud juhtide ütlused liikluseeskirjade nõuete rikkumise

asjaolude kohta on vastukäivad.

Kohtule on vastuoluline kaebuse esitaja selgitus, kuna tema otsustas mõlemast autost mööduda

selleks, et vältida liiklusohtlikku olukorda. A.Rebane möönas, et kuna möödasõidul võis tema

liikumiskiirus ületada selles lõigus lubatud kiirust, siis otsustas ta peale möödasõidu lõppu

pidurdada.

Kohus loeb usaldusväärseks tunnistajate ütlused, mille kohaselt tunnistajate Moss ja Sinilind

kirjeldasid, mismoodi ootamatult sõitis neist mööda tumedat värvi auto ning sõitis

õppesõiduautole ette ja koheselt pidurdas. Pidurdamine oli nii järsk, et Moss oli sunnitud ka oma

auto kiiresti pidurdama ning H. Sinilind pidi pidurid põhja põhja vajutama, et vältida tagant otsa

sõitu. H.Sinilind seletuse kohaselt nad olid umbes 5 m edasi liikunud, siis ootamatult jälle

sõiduauto XXX ees pidurdas. Ta ei näinud Xxxi ees ühtegi takistust. Materjalide kohaselt

pidurdas ka AKselleks, et otsasõitu vältida. AKtunnistus ühtib H.Sinilind ja K.Moss

tunnistustega, mille kohaselt liikus Xxx mõne meetri edasi ja jälle pidurdas äkki. K pidurdas

samuti ootamatult, nii et mootor välja suri.

Materjalidest ei nähtu põhjus, millest tingituna oli A.Rebasel liiklusohtlik olukord, mis tingis

tema poolt järsu auto pidurdamise. Tõenditest ei nähtu, et enne A.Rebase poolt pidurdamist oleks

ootamatult pidurdanud õppesõidu auto nagu on oma kaebuses märkinud A.Rebane.

Kohus leiab, et A.Rebase enda poolt öeldud väited selle kohta, et ta mõlemast autost möödud

selleks, et vältida liiklusohtlikku olukorda, on kohtu arvates tingitud soovist vabaneda

vastutusest ja vähendada oma süüd. Kohus asub tõendeid hinnates seisukohale, et A.Rebane

selgitus järsust pidurdamisest ei saa olla tingitud liiklusohtliku olukorra vältimisest paigas, kus

eessõitva sõiduki kiirus on 40 km/h.

Kohus jõuab järeldusele, et Sinilind-K tegevuses puudus põhjus, et A.Rebane pidanuks järsult

pidurdama. AKsõnade kohaselt on juhte, kes kannatavad õppeautosid rohkem, teised ei kannata

üldse ning et õppeautod takistavad liiklust. A.Rebase poolt öeldud väiteid järsu pidurdamise

tarviduse kohta teised tõendid ei kinnita.

Eeldades liikluses kehtivat usalduspõhimõtet ja andes hinnangu kõigi liikluses osalenud isikute

tegevusele, leiab kohus, et on tõene, et A.Rebane pani suunatule, vaatas peeglisse ja siis ette ja

kõrvale ning möödunud eessõitvast õppesõidu autost ta pidurdas ning mõne meetri järel pidurdas

veelkord. Selleks hetkeks nähes takistust jõudis õppesõidu õpilane pidurdada auto ühel korral ja

sõiduõpetaja teisel korral et vältida otsasõitu. Samuti pidurdas nende taga sõitnud K.Moss.

Kontakte sõidukite vahel ei toimunud, kuid arenes konflikt kaebuse esitaja ja sõiduõpetaja vahel.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. A.Rebasele

karistuse mõistmisel on arvestatud kõikide asjaoludega, ka sellega, et karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. A.Rebase´le kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistus vastab teo raskusele. A.Rebase süü väärteo toimepanekus 20.03.2007.a kell

16.40 Tallinnas Kadaka teel liikudes Õismäe poole on kohtus leidnud täielikult tõendamist.

Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kaebuse esitaja ei ole tunnistanud oma süüd järsu pidurdamise, kui see polnud vajalik ohutuse

tagamiseks, põhjustamises. Materjalide kohaselt kohtuväline menetleja on määranud karistuse

LS § 74´ 35 lg 1 alusel 35 trahviühikut, s.o. 2100 krooni, mis on seadusega kooskõlas ja taotluse

puudumisel ümberhindamisele ei kuulu. A.Rebane oma süüd ei tunnistanud, ta kinnitas, et tema

sõidustaaž on alates 1986 Tallinnas ning antud juhul pidurdamise tingis õppesõidu auto

liiklemine.

Kohtu arvates on usaldusväärsed AKütlused, mis seonduvad muude asjas kogutud tõenditega

ning mida kinnitas tunnistaja K.Moss, kelle sõnade kohaselt oli pidurdus nii järsk, et ka tema oli

sunnitud kiirelt pidurdama ja seejärel veelkord pidurdama.

Ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimuse lahendamisel tuleb hinnata ka teise osapoole

käitumist. Kohus H.S -AKpoolt liiklusnõuete rikkumist ei tuvastanud, nad järgisid

liiklusnõudeid.

Süüdistus on formuleeritud õigesti. A.Rebane juhtides mootorsõidukit pidurdas järsult, kui see

polnud vajalik ohutuse tagamiseks. Ta rikkus LE § 128 p 2 nõudeid, pannes sellega toime

väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 74´35 lg 1 järgi.

Liiklusseaduse § 74´ 35 lg 1 kohaselt: Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-74 27 või 7430-7432 sätestatud

väärteokoosseis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et rahatrahvi on

võimalik vähendada, kuna rikkumisega ei kaasnenud muid raskeid tagajärgi ning mõista

A.Rebasele karistus keskmises määras.

Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, kohus

o t s u s t a s:

Tühistada Andrus Rebase kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna

haldustalituse

vanemkomissar

Marianne

Heinmäe

poolt

30.10.2007.a.väärteoasjas

nr

2314,07,030801 tehtud otsuse peale osaliselt karistuse mõistmise osas.

Määrata Andrus Rebasele LS § 74´35 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.-

krooni.

KarS § 66 lg1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, kohustades Andrus Rebast talle

määratud rahalist karistust 1500 krooni, tasuma 5 kuu jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisest igakuuliselt võrdsete osadena 300.- krooni kuus.

Määratud rahatrahv 1500 krooni tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 EÜP,

viitenumber 10220075488582.

Väärteomenetluse seadustiku §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamisest teatatakse

maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Kohtunik

Merike Allikmäe