1-08-9909\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(4) 1-08-9909

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2008.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kaire Päri Prokurör Kaire Hänilene Kriminaalasja number 1-08-9909 (02221000064) Kriminaalasi U.P süüdistuses KrK § 148

lg 10 ja § 1484 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav U.P

Elukoht: XXXX X,; isikukood: xxx;

Varasem karistatus puudub

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada U.P KrK § 148

1 lg 10 ja § 1484 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.08.1999.a., s.o. 2 (kaks)

päeva ja mõista U.P ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg. 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui U.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1045 lg. 1 p. 7 alusel välja mõista U.P-lt solidaarselt Andrus Jürgensoniga, kellelt on see summa välja mõistetud Tartu Maakohtu 23.12.2005.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-1049/05,

1 904 492 (üks miljon üheksasada neli tuhat nelisada üheksakümmend kaks) krooni ja 20 senti Eesti Vabariigi kasuks.

2(4) Välja mõista U.P-lt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud viimasel tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab.

U.P süüdistatakse selles, et tema riigimaksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil ja selleks, et maksukohustuse vältimiseks ennast äriühinguga mitte seostada, mõjutas Andrus

Jürgensoni organiseerimisel ajavahemikul märts kuni mai 1998.a. M.L. asuma käibemaksukohustuslasest OÜ-s P. (reg. nr. XXXXXXXX , asukoht Tartu, X 11-3) tööle OÜ juhatajana, mille tulemusel vormistati 18.05.1998 a Tartus osaühingu ostu-müügi lepingu ja osaühingu üldkoosoleku protokolliga M.L. OÜ juhatajaks.

Tegelikult aga ise kasutades ja käsutades OÜ P. materiaalseid väärtusi ning korraldades nende liikumist - olles seega sisuliseks OÜ P. juhatajaks, s.o. ametiisikuna, kelle kohustuseks on käibeja muude maksudeklaratsioonide esitamine ja maksude tasumine, teostas Andrus Jürgenson koos

Romet Puhkiga ajavahemikul 30.06.1998 a – 04.07.1998 a OÜ P. nimelt Eesti Raudteele, Tartu Tolliinspektuurile ja K-Terminaalile esitatud fabritseeritud dokumentidega 655 018 liitri bensiini 95 E Eesti Vabariiki sissetoomise ning U.P koos Andrus Jürgensoni, Romet Puhki ja Rainer

Puhkiga selle aktsiisivaba kaubana “pürokondensaat” Tartu Tolliinspektuuris deklareerimise, Tartumaal Kärknas asuva K-Terminaali saadetud kauba mahalaadimise ja 648 200 liitri bensiini 95 E müügi läbi OÜ Tredmax AS-le Favora summas 3 273 410 krooni.

Olles faktiline majandusüksuse tippjuht jättis U.P tahtlikult koos Andrus Jürgensoni, Romet Puhki ja Rainer Puhkiga Tartu Linna Maksuametile esitamata ajavahemiku mai - detsember

1998 kohta maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks esitamisele kuuluvad OÜ P. käibedeklaratsioonid ja aktsiisideklaratsioonid. Sellega rikkus U.P alates 01.01.1993.a. kehtiva Käibemaksuseaduse §-des 10 p 1, 2, 3, 4, 17 lg 3 ja 18 lg 1 (alates 01.01.2002 kehtiva KMS § 11 lg 1, 13, 17, 20, 29; alates 01.05.2004.a. kehtiva KMS § 15, 24, 27, 29, 38) sätestatud nõudeid, mille kohaselt oli ta kohustatud esitama käibedeklaratsioonid maksustamisperioodile järgneva kuu

20. kuupäevaks ja tasuma käibemaksu maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Eeltoodud U.P tegevus on MKS § 27

2 lg 1 p 1 kohaselt käsitletav käibe varjamisena, kuna

U.P jättis esitamata OÜ P. käibedeklaratsioonid Seega jäi U.P tegevuse tulemusena riigile laekumata käibemaksu 294 758 krooni suuruses summas.

Samuti rikkus U.P alates 01.07.1993.a. kehtiva Kütuseaktsiisi seaduse §-des 1, 2, 5 lg 1 ja 4 (alates 01.04.2003.a. kehtiva Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 22, 24 lg 1,2; 25, 28) sätestatud nõudeid, mille kohaselt maksustatakse kütuseaktsiisiga Eestisse imporditud mootorikütus selle deklareerimisel impordiks vabaks ringluseks vahetult selle toimetamisel Eesti

tolliterritooriumile või pärast eelneva tolliprotseduuri kohaldamist, maksustamisperioodiks on

3(4)

kalendrikuu ning aktsiisi peab maksma ning deklaratsiooni esitama mootorikütuse tootja maksustamisperioodile järgneva kuu 20.kuupäevaks. 1998.a. oli Mootorkütuseaktsiisi seaduse kohaselt autobensiini aktsiisimääraks 1000 liitrile autobensiinile 2500 krooni. Seega jäi U.P tegevuse tulemusena, s.o. bensiini 95E vale kauba nomenklatuuri all deklareerimisega, laekumata kütuseaktsiisi summas 1 637 545 krooni.

Kokku jättis U.P Eesti riigile tasumata 1 932 303 krooni suuruses summas erinevaid makse.

Seega pani U.P toime KrK § 148

lg-s 1 ettenähtud teo, s.o. selleks kohustatud ja pädeva ametiisiku poolt maksuhaldurile seaduses sätestatud deklaratsiooni tahtliku esitamata jätmise, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui 1 000 000 krooni, s.o. KrK § 1481 lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KarS § 390, alates 15.03.2007 KarS § 3891).

U.P süüdistatakse selles, et tema tegeliku OÜ P. tippjuhina ajavahemikul 18.05.1998.a.-

17.12.1998.a, kelle kohustuseks vastavalt “Raamatupidamise korraldamise ja

raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse” §-dele 3 ja 4 oli korraldada osaühingu raamatupidamist ja kes vastavalt “Raamatupidamise seaduse” §-le 42 kannab täielikku isiklikku vastustust kogu majandusüksuse dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest, jättis need seaduse nõuded koos Andrus Jürgensoni, Romet Puhki, Rainer Puhki ja OÜ P. variisikust juhataja M.L. täitmata ning jättis pidamata ja korraldamata raamatupidamisarvestuse, ei dokumenteerinud oma majandustehinguid, ei kirjendanud algdokumentide ega koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, ei koostanud ega esitanud Tartu

Linna Maksuametile 1998a raamatupidamisaasta aruandeid, ei säilitanud raamatupidamise dokumente, ei koostanud OÜ P. raamatupidamise sise-eeskirju, millega põhjustas OÜ-u P. raamatupidamise ebarahuldava korraldamise. Sel viisil rikkus U.P koos Andrus Jürgensoni, Romet Puhki ja Rainer Puhkiga osaühingu majandusalase, sealhulgas kaubandusja finantsalase tegevuse kohta peetavat raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleeriva “EV Raamatupidamise Seaduse” §-de 4 lg 1 p 1-

5; 16 ja 42 nõudeid, mille tagajärjel ei ole võimalik õigesti kindlaks teha OÜ P. tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet ja vara suurust.

Seega U.P korraldades ebarahuldavalt raamatupidamist, rikkus majandusüksuse finantsalase tegevuse kohta peetavat raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid, mille tagajärjel ei ole võimalik õigesti kindaks teha majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, s.o. pani toime KrK § 1484 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KarS § 390, alates 15.03.2007 KarS § 3811).

Kuriteoga tekitas U.P varalist kahju Eesti Vabariigile 1 932 303 .- krooni suuruses summas, millise summa ulatuses on Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse kaudu esitanud ka tsiviilhagi. MATA selgituste kohaselt on Andrus Jürgenson tasunud eeltoodud tsiviilhagist 27 810,80 krooni. Seega tuleb U.P-lt välja mõista 1 904 492,20 krooni solidaarselt koos Andrus Jürgensoniga, kellelt on see summa välja mõistetud Tartu Maakohtu 23.12.2005 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1049/05.

Kokkuleppe sisu.

KrK § 1481 lg 10 ja 1484 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus KarS §

63 lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

4(4)

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.08.1999.a., s.o. 2 (kaks)

päeva, mõistes U.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui U.P 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid kriminaalasjas puuduvad.

Menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni.

Kohtunik