4-08-2538\13 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-08-2538

Otsuse tegemise kuupäev, koht

Otsuse teinud kohus

29.aprillil 2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ernits

Sekretär, tõlk

Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Svetlana Hamaza

Väärteoasi

Veikko Luhalaidi kaebus tühistada Ida Politseiprefektuuri

22.02.2008 otsus nr 2440,08,001339 tema karistamise kohta

Liiklusseaduse (LS) § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 1560

krooni ja LS § 74-22 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1

kuuks selle eest, et ta 04.02.2008 Tallinn- Narva tee

149.kilomeetril asulavälisel teel juhtis mootorsõidukit 117+/-4

km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, millega

rikkus Liikluseeskirja (LE) § 124 p 2.

Asja läbivaatamise kuupäev

29.04. 2008 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil

kaebemenetluses

Menetlusalune isik

Kohtuväline menetleja

Veikko Luhalaid , isikukood 37108102735, elukoht

xxxxxxxxxx xxxxxxx , töökoht xxxxxxx xxxxxx.

Ida Politseiprefektuur, esindaja Jõhvi politseiosakonna

korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, kohus

OTSUSTAS:

Kaebus jätta rahuldamata.

Jätta muutmata Ida Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsus nr 2440,08,001339 Veikko

Luhalaidi karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut

summas 1560 krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 1 kuuks.

Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas. Kohustuslik on

märkida viitenumber 10220085810632.

Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg, ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi

täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal on õigus esitada kohtuotsuse peale kassatsioon 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool, soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Viru

Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Põhjendus.

1.Kohtuvälise menetleja otsus.

Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsusega 2440,08,001339 karistati Veikko Luhalaidi LS §

74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut summas 1560 krooni ja LS § 22 lg 4 alusel

kohaldati lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks Liikluseeskirja (LE)

§ 124 p 2 rikkumise eest, mis seisnes alljärgnevas: Veikko Luhalaid 04.02. 2007 kell 08.43

Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 149. kilomeetril, kus lubatud

sõidukiirus oli 90 km/, juhtides sõiduautot, sõitis kiirusega 117+/- 4 km/h, ületas lubatud

sõidukiirust 23 km/h võrra.

2.Kaebuse sisu.

20.03.2008 esitas Veikko Luhalaid kaebuse Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsuse

tühistamiseks taotlusega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses on

esitatud järgmised põhjendused:

1.Kiiruseületamine toimus eesliikuvast mikrobussist möödasõidu ajal. Seda alustades ei

olnud võimalik ette näha, et mikrobuss hakkab möödasõitu takistama, suurendades kiirust.

Möödasõidu katkestamine ja oma sõiduritta tagasi reastumine oleks võinud tekitada

liiklusohtliku olukorra taga liikunud autodele. Seega toimus kiiruseületamine sisuliselt

hädaseisundis.

2.Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses esitatud põhjendusi ja karistust

kergendavaid asjaolusid. Sellega on rikutud VTMS § 74 lg 1 p 8 nõue põhjendada vastulauses

esitatu mittearvestamist. Kuna otsus on põhistamata, siis on oluliselt rikutud VTMS § 150 lg 1

p 7.

2.Kiiruseületamine ei olnud toime pandud tahtlikult ega hooletusest(hoolimatusest), vaid

eesmärgiga säilitada maanteel liikussujuvus. Vastulauses taotles ta menetluse lõpetamist

otstarbekuse kaalutlusel. Määratud karistus on ebaproportsionaalne.

3.Kuna auto kasutamine on vajalik igapäevaste tööülesannete täitmiseks, siis juhtimisõiguse

äravõtmine muudab võimatuks tööülesannete täitmise ja seab teda väga raskesse

majanduslikku olukorda.

4.Tunnistaja ülekuulamise protokoll ei olnud vormistatud eesti keeles, mis raskendas

kaebeõigust. (selle teostamist?).

3.Poolte seisukohad kohtus.

3.1.Kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist väärteoasjas otstarbekuse kaalutlusel. Kui kohus ei nõustu väärteomenetlust

lõpetama, siis tühistada lisakaristus.

3.2.Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata: menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on leidnud

tõendamist, nii põhi- kui lisakaristus vastavad süüteo raskusele. Karistuse määramisel on

arvestatud kõiki asjaolusid, sh vastulauses esitatut. Menetlusalust isikut, keda on samasuguste

väärtegude eest varem karistatud, ei ole eelnevad karistused pannud õiguskuulekalt käituma.

4.Kohtuistungil uuritud tõendid.

4.1.Menetlusalune isik andis kohtuistungil ütlusi, et ta väärteoprotokollis näidatud ajal

sõitis Tallinn-Narva maanteel Narva suunas, juhtides sõiduautot Volvo nr xxx xxx . Olles

mitu kilomeetrit sõitnud 80-85 km/h kiirusega ees sõitnud mikrobussi järel, otsustas ta

teostada möödasõidu, sest vastutulevad autod olid kaugel. Mikrobussist kiireks

möödajõudmiseks lisas ta kiirust ja oli seda sunnitud tegema olulisel määral, sest mikrobussi

juht takistas möödasõidu lõpetamist, lisades tema möödasõidu ajal kiirust. Möödasõidu

lõpetamine oli vajalik, sest vastassuunas liikuvad sõidukid lähenesid. Möödasõidu

katkestamine ja oma sõiduritta tagasi pöördumine oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra, sest

mikrobussi taga sõitis kaks autot. Vastusõitvast eravärvides politseiautost vilkuritega antud

peatumismärguande järel ta peatus. Politseiametnik selgitas, et ta oli kiirust ületanud.

Politseiautos näidati talle kiirusemõõtja näitu 117 km/h ja koostati väärteoprotokoll.

Politseiametnik ei arvestanud tema selgitust, et kiiruseületamine toimus möödasõidul ja selle

katkestamine oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra. Ta möönab, et esitatud

kiirusemõõteseadme näit oli tema auto kiirus.

4.2.Tunnistaja D L ütluste kohaselt mõõdeti liikuvast politseiautost 04.02.08 kella 08.43

ajal Tallinn-Narva mnt 149.kilomeetril vastutuleval sõidukil Volvo nr xxx xxx , mis liikus

Narva suunas, kiiruseks 117 km/h. See ületas lubatud 90km/h mitte vähem kui 23 km/h

võrra. Mõõtmist viis läbi tema paarimees A N kiirusmõõteseadmega Stalker Dual. Juht

Veikko Luhalaid tunnistas kiiruseületamist, kuid põhjendas seda möödasõiduga.

4.3.Kiirusemõõteseade kasutamise protokolli (tl 5) on koostanud Ida Politseiprefektuuri

konstaabel A N 04 02 2008. Selle kohaselt 04.02.2008 kell 08.43 Tallinn-Narva mnt 149

kilomeetril sõidukil Volvo S40 nr xxx xxx , mis liikus Narva suunas, mõõdeti

kiirusmõõteseadmega Stalker Dual nr 053806 2- 3 sekundi jooksul kiirus 117 km/h. Sellise

kiirusega liikus auto alas, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h. Mõõteseade oli taadeldud

ja seda testiti 04.02.2008 kell 08.15. Seade oli töökorras. Mõõtmine toimus valgel ajal,

sademeteta ilmaga, märjal 2-realisel kattega asulavälisel teel. Patrullauto, mis liikus

1.sõidurajal, mõõtis 2-3 sekundi jooksul vastassuunalisel sõidurajal läheneval autol, mis

sooritas möödasõitu, kiiruseks 117+/- 4 km/h. Antud teelõigul oli lubatud sõidukiirus kuni 90

km/h

5.Tõendatud asjaolud.

5.1.Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Veikko Luhalaiu ütluste, tunnistaja D L ütluste ja

kiirusemõõteseade kasutamise protokolliga on tõendatud, et menetlusalune isik

väärteoprotokollis näidatud ajal, sõitis Tallinn-Narva maantee 149. kilomeetril, kus lubatud

suurim sõidukiirus oli 90 km/h, sõiduautoga Volvo nr xxx xxx . Möödasõidu ajal tema ees

80-85 km/h kiirusega liikunud sõidukist hakkas ta tahtlikult ületama lubatud suurimat

sõidukiirust. Selleks, et möödasõit ohutult lõpetada, kasvatas kiiruse kuni 113 km/h, mis

ületas LE § 124 p 2 lubatud 90 km/h sõidukiiruse 23 km/h võrra. Kohtuvälise menetleja

pädeva ametniku A N poolt mõõdeti taadeldud ja testitud kiirusemõõteseade Stalker Dual nr

053806 kasutades 2-3 sekundi jooksul Veikko Luhalaidi auto kiiruseks 117 km/h, mis

arvestades laiendmääramatust +/-4 km/h on mitte vähem kui 113 km/h. LE § 124 p 2

rikkumisega pani Veikko Luhalaid toime LS § 74-22 lg 2 ettenähtud väärteo.

5.2.Menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on tegu toime pandud otsese tahtlusega: ta teadis,

et suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, teadis, et 80-85 km/h ( kohtuvälises

menetluses omakäeliselt kirjutatud ütluste kohaselt 80-90 km/h vahel) liikunud sõidukist kiire

möödumine on võimalik vaid lubatud kiiruse ületamisega, ning tegi tahtlikult valiku teostada

möödasõit , rikkudes lubatud suurimat kiirust.

5.3.Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et kiiruse ületamise ajal tegutses ta

hädaseisundis, mille põhjustas eessõitva auto poolt kiiruse lisamine möödasõidu ajal. See, et

menetlusaluse isiku väitel kiiruse ületamine kujunes teise auto juhi tegevuse tõttu suuremaks

kui ta oli eeldanud, ei oma tähtsust teo õigusvastasust välistava asjaoluna KarS § 29 mõttes.

Riigikohtu 30.10.2006 otsuse nr 3-1-1195-06 kohaselt ei saa isik oma tegu hädaseisundiga

õigustada, kui ta kutsub hädaolukorra esile oma tahtliku teoga.

Veikko Luhalaidi tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 järgi.

Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad.

6.Menetlusnormide olulisi rikkumisi kohtuvälises menetluses ei tuvastanud:

6.1.Menetlusalune isik on väärteoprotokollis andnud allkirja, et talle selgitati õigused.

Kohtuvälise menetluse käigus on kõrvaldatud takistus tutvuda venekeelse

ülekuulamisprotokolliga eesti keeles: isik on saanud protokolli eestikeelse tõlke.

6.2.Kohtuvälise menetleja otsuses on käsitletud menetlusaluse isiku vastulauses esitatud

teemad: isiku kahetsus kui karistust kergendav asjaolu ning põhjendatud, et keskmise

rahatrahvi ja minimaalse lisakaristuse kohaldamisel on arvestatud varasemat korduvat

samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega ei ole rikutud VTMS § 74 lg 1 p 8.

Viide VTMS § 150 lg 1 p 7 ei ole asjakohane, kuna on kohaldatav apellatsioonimenetluses

maakohtu üldmenetluses tehtud otsuse läbivaatamisel. (VTMS 13.pt apellatsioonimenetlus

3.jagu Kohtulik arutamine ringkonnakohtus)

7.Karistus.

7.1.Menetlusalune isik taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

See tähendab menetleja õigust valida, kas kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 1, või mitte. Järelikult

ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita nimetatud sätte rakendamata jätmist.

Põhjused, miks kohtuväline menetleja pidas vajalikuks määrata menetlusalusele isikule

karistus, on kohtuvälise menetleja otsuses selgelt väljendatud: tegu oli ohtlik ja isik, kes on

varem samalaadseid süütegusid toime pannud, pole varasematest meetmetest järeldusi

teinud. Seega on alusetu menetlusaluse isiku nõue väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel.

7.2.LS §74-22 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

LS §74-22 lg 4 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada LS § 74-22 lg 2 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Veikko Luhalaidile rahatrahv LS § 74-22 lg 2

keskmises määras 26 trahviühikut ja lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine-

LS § 74-22 lg 4 minimaalmääras, mis on 1 kuu.

Menetlusalune isik on LS § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegusid varem toime pannud

kahel korral (tl 20). Esimesel korral 10.12.2004 ei määratud talle üldse karistust, vaid tehti

hoiatus. Pool aastat enne käesoleva väärteo toimepanemist- 07.06.2007- on teda karistatud

LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 1200 krooni, kusjuures LS § 74-22 lg 4 järgi lisakaristust ei

määratud. Kohus leiab, et nendel asjaoludel vastavad Veikko Luhalaidile kohtuvälise

menetleja poolt määratud põhi – ja lisakaristus süüteo raskusele: Kohtuvälise menetleja poolt

on arvestatud nii karistust kergendavat asjaolu- kahetsust, kui asjaolu, et samasuguste

süütegude puhul varem kohaldatud meetmed ei ole pannud teda hoiduma süütegude

toimepanemisest.

7.3.Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väide, nagu seaks LS § 74-22 lg 4 järgi minimaalse

lisakaristuse kohaldamine- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks- tema ja ta pere

väga raskesse majanduslikku olukorda, sest teeks võimatuks tema tööülesannete täitmise, on

põhjendamatu: kohtuistungil selgitas V.Luhalaid, et ta töötab vallavanemana ning seetõttu

peab tööülesannete täitmiseks mitu korda nädalas sõitma maakonnakeskusse Jõhvi.

Vallavanema ametit ei saa lugeda nende hulka, millest põhi- või suurt osa saaks täita vaid

isik, kellel on mootorsõiduki juhtimise õigus.

8.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p 1, leiab kohus, et kohtuvälise

menetleja Ida Ida Politseiprefektuuri 22.02.2008 otsus nr 2440,08,001339 Veikko Luhalaidi

karistamise kohta LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut summas 1560 krooni ja

LS § 74-22 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

tuleb jätta muutmata ja jätab menetlusaluse isiku Veikko Luhalaidi kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

Anu Ernits